Ylǵal súıgish jáne sý ósimdikteri. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter
Dúnıetaný 3 klass
Sabaqtyń taqyryby: Ylǵal súıgish jáne sý ósimdikteri. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter.
Sabaqtyń maqsaty:
1. bilimdilik: Ylǵal súıgish sý jáne qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikterdiń ónip – ósý ortasy jaıly túsinik berý.
2. damytýshylyq: Oılaý qabiletterin óı órisin, qyzyǵýshylyǵyn oıatý, toppen jumys isteýge qabiletterin damytý.
3. tárbıelik: Tabıǵatty súıýge, ony qorǵaýǵa, qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý
Sabaqtyń kórnekiligi men qural – jabdyqtary: Jumbaqtar, ósimdik róli,
Elektrondyq oqýlyq, bede, baqbaq, qońyrbas, jantaq, sekseýil, súttigen, júzgin aǵash sýretteri
Sabaqtyń túri: Toppen jumys
ádis – tásilderi: Túsindirý, suraq – jaýap
Sabaqtyń tıpi: Jańa materıaldy ıgertý
Pánaralyq baılanys: Ana tili, beıneleý
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý
a) sálemdesý, synyp tazalyǵy
á) oqýshylardy túgeldeý
b) oqýshy nazaryn sabaqqa aýdarý
1. Oqýshylardy topqa bólý
İ top. Ylǵal súıgish ósimdikter
İİ top. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq
Oqýshylarmen daıyndyq jumysyn júrgizý.
Beısenbiniń sáti
Sáttilikke tolsyn
Búgingi alǵań baǵań
Kileń bestik bolsyn!
İİİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
1. Sýretpen jumys
a/ 117 bettegi sýretke at qoıyp, áńgimele jazyp kelý.
Suraqtar:
1. Ósimdikterdiń ósip jetilýine qandaı jaǵdaılar qajet?
2. Sýrettegi tiri tabıǵattardy ata?
3. Sýrettegi óli tabıǵattardy ata?
4. Kez kelgen ósimdik qaıda tirshilik etedi?
Ý. Jańa sabaq
Oı qozǵaý
« Sıqyrly aǵash» oıyny
Jumbaqtar sheshý.
İ top: Bıdaı, Júzim, Shabdaly
İİ top: Kúnbaǵys, Jańǵaq, Tańqýraı,
Ósimdikterdiń erekshelikterine qaraı aǵash, buta, shóptekti ósimdik bolyp 3 topqa bólinedi.
Aǵashtar – Qaıyń, terek, kókterek, jıde, úıeńki, qaraǵash, emen, alma, órik, shıe, shyrsha, qaraǵaı
Butalar – Qaraqat, tańqýraı, ıtmuryn, jyńǵyl, sekseýil, júzgin, júzim
Shóptekti – qońyrbas, jońyshqa, mıa, bede, jýsan, jantaq, bıdaı, baqbaq, kókónister, súttigen
Búgingi jumbaǵymyzdyń jaýaptary Ylǵal súıgish jáne qurǵaqshylyqqa tózimdi aǵash, buta, shóptekti ósimdikter.
Ýİ. Maǵynany taný
Elektrondyq oqýlyq «Ósimdikter álemi»
Oqýshylarǵa Ylǵal súıgish jáne sý ósimdikteri. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter týraly túsinikteme berý
Ylǵal súıgish ósimdikterdiń japyraqtary jalpaq, ylǵaldy býlandyrýǵa jaqsy beıimdelgen. Japyraqtarynda qaqpaqty sańylaýlary bolady. Sýdy býlandyrǵan kezde sańylaýlar ashylady. Ósimdik býlanýdy retteıdi. Mundaı ósimdikter ylǵal súıgish ósimdikter dep ataıdy. Toǵandardyń jáne kólderdiń betinde qalyqtap ósip turatyn ósimdikterdi sý ósimdikteri dep ataıdy.
Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter Jantaq, súttigen, sekseýil, júzgin. Jantaq pen súttigen topyraǵynda ylǵal óte az, ystyq jerde ósedi.
Ýİİ. Sýretpen jumys
1. Myna ósimdikter qandaı tirshilik etý ortasyna jatady?
2. Ylǵal súıgish ósimdikter – Baqbaq, Bede, Qońyrbas.
3. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter – Jantaq, Súttigen, Sekseýil,
Ylǵal súıgish - sýrettegi ósimdikterdiń japyraqtary jalpaq, tamyrlary onsha uzyn emes, shashaqty, sabaǵy ıilgish, tik ylǵaldy býlandyrýǵa beıim.
Qurǵaqshylyqqa tózimdi – Jantaq japyraqtary usaq ári sırek, butaqshalary tikendi kelgen. Súttigen tamyry qysqa, qalyń japyraqty sýdy az býlandyrady.
Ýİİİ. «Jarnama» oıyny
Ylǵal súıgish jáne qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter ózderiniń ósimdikterin vızıtka berý arqyly jarnamalaıdy. Olar: 1 top Baqbaq, Bede 2 – top Jantaq, Sekseýil
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany,
Áıteke bı kenti Y. Altynsarın atyndaǵy
№ 204 orta mektepte bastaýysh synyp muǵalimi
Sýleımenova Gýlmıra
Tolyq nusqasyn júkteý
Slaıdyn júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Ylǵal súıgish jáne sý ósimdikteri. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter.
Sabaqtyń maqsaty:
1. bilimdilik: Ylǵal súıgish sý jáne qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikterdiń ónip – ósý ortasy jaıly túsinik berý.
2. damytýshylyq: Oılaý qabiletterin óı órisin, qyzyǵýshylyǵyn oıatý, toppen jumys isteýge qabiletterin damytý.
3. tárbıelik: Tabıǵatty súıýge, ony qorǵaýǵa, qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý
Sabaqtyń kórnekiligi men qural – jabdyqtary: Jumbaqtar, ósimdik róli,
Elektrondyq oqýlyq, bede, baqbaq, qońyrbas, jantaq, sekseýil, súttigen, júzgin aǵash sýretteri
Sabaqtyń túri: Toppen jumys
ádis – tásilderi: Túsindirý, suraq – jaýap
Sabaqtyń tıpi: Jańa materıaldy ıgertý
Pánaralyq baılanys: Ana tili, beıneleý
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý
a) sálemdesý, synyp tazalyǵy
á) oqýshylardy túgeldeý
b) oqýshy nazaryn sabaqqa aýdarý
1. Oqýshylardy topqa bólý
İ top. Ylǵal súıgish ósimdikter
İİ top. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq
Oqýshylarmen daıyndyq jumysyn júrgizý.
Beısenbiniń sáti
Sáttilikke tolsyn
Búgingi alǵań baǵań
Kileń bestik bolsyn!
İİİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
1. Sýretpen jumys
a/ 117 bettegi sýretke at qoıyp, áńgimele jazyp kelý.
Suraqtar:
1. Ósimdikterdiń ósip jetilýine qandaı jaǵdaılar qajet?
2. Sýrettegi tiri tabıǵattardy ata?
3. Sýrettegi óli tabıǵattardy ata?
4. Kez kelgen ósimdik qaıda tirshilik etedi?
Ý. Jańa sabaq
Oı qozǵaý
« Sıqyrly aǵash» oıyny
Jumbaqtar sheshý.
İ top: Bıdaı, Júzim, Shabdaly
İİ top: Kúnbaǵys, Jańǵaq, Tańqýraı,
Ósimdikterdiń erekshelikterine qaraı aǵash, buta, shóptekti ósimdik bolyp 3 topqa bólinedi.
Aǵashtar – Qaıyń, terek, kókterek, jıde, úıeńki, qaraǵash, emen, alma, órik, shıe, shyrsha, qaraǵaı
Butalar – Qaraqat, tańqýraı, ıtmuryn, jyńǵyl, sekseýil, júzgin, júzim
Shóptekti – qońyrbas, jońyshqa, mıa, bede, jýsan, jantaq, bıdaı, baqbaq, kókónister, súttigen
Búgingi jumbaǵymyzdyń jaýaptary Ylǵal súıgish jáne qurǵaqshylyqqa tózimdi aǵash, buta, shóptekti ósimdikter.
Ýİ. Maǵynany taný
Elektrondyq oqýlyq «Ósimdikter álemi»
Oqýshylarǵa Ylǵal súıgish jáne sý ósimdikteri. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter týraly túsinikteme berý
Ylǵal súıgish ósimdikterdiń japyraqtary jalpaq, ylǵaldy býlandyrýǵa jaqsy beıimdelgen. Japyraqtarynda qaqpaqty sańylaýlary bolady. Sýdy býlandyrǵan kezde sańylaýlar ashylady. Ósimdik býlanýdy retteıdi. Mundaı ósimdikter ylǵal súıgish ósimdikter dep ataıdy. Toǵandardyń jáne kólderdiń betinde qalyqtap ósip turatyn ósimdikterdi sý ósimdikteri dep ataıdy.
Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter Jantaq, súttigen, sekseýil, júzgin. Jantaq pen súttigen topyraǵynda ylǵal óte az, ystyq jerde ósedi.
Ýİİ. Sýretpen jumys
1. Myna ósimdikter qandaı tirshilik etý ortasyna jatady?
2. Ylǵal súıgish ósimdikter – Baqbaq, Bede, Qońyrbas.
3. Qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter – Jantaq, Súttigen, Sekseýil,
Ylǵal súıgish - sýrettegi ósimdikterdiń japyraqtary jalpaq, tamyrlary onsha uzyn emes, shashaqty, sabaǵy ıilgish, tik ylǵaldy býlandyrýǵa beıim.
Qurǵaqshylyqqa tózimdi – Jantaq japyraqtary usaq ári sırek, butaqshalary tikendi kelgen. Súttigen tamyry qysqa, qalyń japyraqty sýdy az býlandyrady.
Ýİİİ. «Jarnama» oıyny
Ylǵal súıgish jáne qurǵaqshylyqqa tózimdi ósimdikter ózderiniń ósimdikterin vızıtka berý arqyly jarnamalaıdy. Olar: 1 top Baqbaq, Bede 2 – top Jantaq, Sekseýil
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany,
Áıteke bı kenti Y. Altynsarın atyndaǵy
№ 204 orta mektepte bastaýysh synyp muǵalimi
Sýleımenova Gýlmıra
Tolyq nusqasyn júkteý
Slaıdyn júkteý
You Might Also Like
