- 05 naý. 2024 04:20
- 318
Birge jazylatyn sózder
Birge jazylatyn sózder
Tulǵasy ózgerip baryp birikken sózder qosylyp jazylady. Mysaly: búgin, bıyl, qystygúni, kúzdigúni, jazdygúni, alańǵasar, ashýdas, belbeý, apar, áper, túregeldi.
Esh, ár, keı, bir, qaı, álde sózderimen birikken esimdik, ústeý sózder túbir tulǵalary ózgertilmeı, birge jazylady. Mysaly: árkim, árbir, árqaısy, árdaıym, árqashan, eshkim, eshbir, eshqandaı, eshqaıda,, eshteńe, keıbir, qaıbir, qaısybir, birdeńe, birneshe, birtalaı, biraz, birsypyra, birjolata, birińǵaı, birkelki, birqydyrý, áldeqalaı, áldeqaıda, áldeqashan, áldeqandaı.
Eskertý. Esh, ár, keı, bir, qaı, álde sózderi zat esimdermen tirkeskende, bólek jazylady. Mysaly: esh adam, ár bala, qaı úı, keı adam, bir jumys, álde jylqy, álde sıyr.
Ǵylymnyń ár alýan salasyndaǵy (saıası - áleýmettik, bıologıalyq, astronomıalyq t. b.) termındik mánge ıe bolyp qalyptasqan ataýlar jáne basqa sózder de bastapqy tulǵalary saqtalyp, daǵdy boıynsha birge jazylady. Mysaly: baspasóz, ónerkásip, kásipodaq, halyqaralyq, qolbasshy, besjyldyq, ońtústik, soltústik, araqatynas, kózqaras, shekara, shetel, eńbekkún, shıkizat, birqazan, aqqutan, kókqutan, qosaıaq, qaraquıryq, aqqý, qaraqus, buzaýbas, tasbaqa, esekmıa, jaýjumyr, túıeqaryn, jemshóp, Temirqazyq, Aqbozat.
Eskertý. Kisi attarynyń da túbir tulǵasy saqtalyp jazylady; mysaly: Mergenbaı (Mergembaı emes), Amankeldi (Amangeldi emes), Amanqul (Amanǵul emes), Dosjan (Doshan, Doshshan emes), Kúnpeıis, (Kúmpeıis emes), Jetpisbaı (Jempispaı emes), Qartbaı (Qartpaı emes)
Eki úsh sózden quralǵan geografıalyq ataýlar túbiri saqtalyp birge jazylady, al attas jerlerdi bir - birinen ajyratý úshin aldynan qoldanylatyn anyqtaýysh sózder bas áripten bastalyp, bólek jazylady. Mysaly: Aqtóbek, Taldyqorǵan, Qyzylorda, Alataý, Ekibastuz, Qyzyljarqudyq, Batys Dvına, Kishi Azıa, Orta Azıa, Úlken Qaraoı, Ońtústik Qazaqstan, Batys Qazaqstan
Tulǵasy ózgerip baryp birikken sózder qosylyp jazylady. Mysaly: búgin, bıyl, qystygúni, kúzdigúni, jazdygúni, alańǵasar, ashýdas, belbeý, apar, áper, túregeldi.
Esh, ár, keı, bir, qaı, álde sózderimen birikken esimdik, ústeý sózder túbir tulǵalary ózgertilmeı, birge jazylady. Mysaly: árkim, árbir, árqaısy, árdaıym, árqashan, eshkim, eshbir, eshqandaı, eshqaıda,, eshteńe, keıbir, qaıbir, qaısybir, birdeńe, birneshe, birtalaı, biraz, birsypyra, birjolata, birińǵaı, birkelki, birqydyrý, áldeqalaı, áldeqaıda, áldeqashan, áldeqandaı.
Eskertý. Esh, ár, keı, bir, qaı, álde sózderi zat esimdermen tirkeskende, bólek jazylady. Mysaly: esh adam, ár bala, qaı úı, keı adam, bir jumys, álde jylqy, álde sıyr.
Ǵylymnyń ár alýan salasyndaǵy (saıası - áleýmettik, bıologıalyq, astronomıalyq t. b.) termındik mánge ıe bolyp qalyptasqan ataýlar jáne basqa sózder de bastapqy tulǵalary saqtalyp, daǵdy boıynsha birge jazylady. Mysaly: baspasóz, ónerkásip, kásipodaq, halyqaralyq, qolbasshy, besjyldyq, ońtústik, soltústik, araqatynas, kózqaras, shekara, shetel, eńbekkún, shıkizat, birqazan, aqqutan, kókqutan, qosaıaq, qaraquıryq, aqqý, qaraqus, buzaýbas, tasbaqa, esekmıa, jaýjumyr, túıeqaryn, jemshóp, Temirqazyq, Aqbozat.
Eskertý. Kisi attarynyń da túbir tulǵasy saqtalyp jazylady; mysaly: Mergenbaı (Mergembaı emes), Amankeldi (Amangeldi emes), Amanqul (Amanǵul emes), Dosjan (Doshan, Doshshan emes), Kúnpeıis, (Kúmpeıis emes), Jetpisbaı (Jempispaı emes), Qartbaı (Qartpaı emes)
Eki úsh sózden quralǵan geografıalyq ataýlar túbiri saqtalyp birge jazylady, al attas jerlerdi bir - birinen ajyratý úshin aldynan qoldanylatyn anyqtaýysh sózder bas áripten bastalyp, bólek jazylady. Mysaly: Aqtóbek, Taldyqorǵan, Qyzylorda, Alataý, Ekibastuz, Qyzyljarqudyq, Batys Dvına, Kishi Azıa, Orta Azıa, Úlken Qaraoı, Ońtústik Qazaqstan, Batys Qazaqstan