«Jańa 2015 jyldaǵy jańa ertegi» (teatrlandyrylǵan kórinis) senarıi
«Jańa 2015 jyldaǵy jańa ertegi» (teatrlandyrylǵan kórinis) senarıi
Keıipkerler: Saıqymazaq, Masha men Aıý, Fıksıkter (Sımka, Masá, Mystan kempir, Aqqala, Aıaz ata, Aqshaqar, Jańa jyl, Eski jyl.
Daýys: Tyńdańyzdar! Tyńdańyzdar!
Qyzyqtan qur qalmańyzdar.
Jańa Jyl toıy bastaldy
Bosqa qarap turmańyzdar!.
2 - Júrgizýshi: Barlyq jandar bir bilekke qosqan ún
Baqytty bop bastady jyl dastanyn
Qýanyshpen keldi toı bop jańa jyl
Qutty bolsyn jańa baqyt dostarym
Daýys: Tórletińder, balalar
Shyrsha sánin kórińder
Ásem ánmen bı bılep,
Kóńildi ómir súrińder!
2 - Júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar men kishkentaı búldirshinder! Búgingi «Jańa jyldagy jańa ertegi» atty erteńgiligimizge qosh keldińizder! Barshańyzdy Jańa 2015 jylmen quttyqtaımyz! Búgingi urpaq – el keleshegi. El keleshegi – búgingi búldirshinderimizdiń júzi jarqyn, kóńilderi shat bolyp, baqytty ǵumyr keshýine tileı otyryp, quttyqtaý sóz kezegin mektebimizdiń dırektory S. J. Bekmagambetovke beremiz.
Júrgizýshi:
Aq kóńilim aınalady appaq qarǵa,
Kóńildene qosyl sen de án men jyrǵa!
Qys qyzyǵy basylmaı ulasady,
Qýanyshy kóp bolsyn Jańa jylda, - deı otyryp jańa jyldyq merekemizdi ásem ánmen ashýǵa ruqsat etińizder.
4 «A» «Qutty bolsyn Jańa jyl»»
«Kloýn» áýeni oryndalyp turady/Saıqymazaqtar birin - biri ıterip, kirip keledi/
1 - Saıqymazaq: Armysyzdar, halaıyq!
2 - Saıqymazaq: Jaqsy jaıǵastyńyzdar ma, qymbatty dostarym? Bári estilip, kórinip tur ma? Bárine de oryn jetti ma?
1 - Saıqymazaq: Sendermen kezdeskenderimizge óte qýanyshtymyz. Biz búgin jańa jyldyq merekeni toılaǵaly otyrmyz.
2 - jáne 1 - shi Saıqymazaq kezektesip sóıleıdi
- Aıtyńdarshy, ózderiń Jańa jyldy toılaýdy unatasyńdar ma? – Iá
- Jańa jyldy toılaýǵa daıynsyńdar ma? – Iá
- Estigen joqpyn, daýystaryńdy qattyraq shyǵaryp aıtyńdar. Daıynsyńdar ma? – Iá
- Endeshe daıyndyqtaryńdy tekserip kóreıin!
- Jańa jyldyq kıimderińdi kıdińder me? – Iá
- Jańa taqpaq, án jattadyńdar ma? – Iá
- Shyrshalaryńdy úıde bezendirdińder me? – Iá
- Jańa jyldyq kóńil kúıleriń jaqsy ma? – Iá
- Sender, shynymen, bizben Jańa jyldy merekeleýge daıynsyńdar. Endeshe, alǵashqy jattyǵýdy oryndap kóreıik. Bárimizdiń birligimiz jarasyp turý úshin bir bı bılep kóreıik. Barlyǵyń meniń is - qımylymdy qaıtalańdar. Daıynsyńdar ma? – Iá
« Aıaqpenen top - top - top»bıi
- Óte, jaqsy! Tamasha, balalar. Barlyǵyń da bir - birimen dos, tatý ekenin kórsettińder. Endi kelesi jattyǵýdy oryndap kóreıik.
- Qazir Aıaz atany shaqyryp kóreıik. Biraq, osyndaı shart, daýysymyzdy qatty shyǵarmaımyz. Aıaz ata bizdiń daıyndalyp turǵanymyzdy estip qoıady.
- A - ıa - z ata. Aıaz ata.
Balalardyń daýsyn qatty dybys(tars-turs) buzady. Aıaz atanyń kıimin kıip, Mystan keledi.
Mystan mýzykasy
Mystan: Aý, jarańdar, qarańdar, men kelemin, jol ashyńdar.
Saıqymazaq: Bul Aıaz ata ma?
Mystan: Iá, dál ózim, Aıaz atamyn.
Saıqymazaq: Aq taıaqtyń ornyna nege sypyrtqy ustap tursyń?
Mystan: Senderge jyldam jetý úshin, joldaǵy qardy sypyryp júrý úshin.
Saıqymazaq: Al, aq saqalyń qaıda?
Mystan: Saqalymdy, jolda sý bolyp qalmasyn dep, qaltama salyp qoıdym.
Saıqymazaq: Al, tyrnaqtaryń nege sonshama uzyn, qolǵabyńdy jyrtyp shyqqan?
Mystan: Olar ma?, sendermen tóbelesip, tyrnaý úshin..... jo - joq, senderdi qushaqtaý úshin.
Saıqymazaq: Joq, sen Aıaz ata emessiń. Biz Aıaz atany jaqsy bilemiz, ıá, balalar. Ol saqalyn qaltasyna salmaıdy jáne Aıaz ata kelgende únemi amandasady. Sen Aıaz ata emessiń, sen Mystan kempirsiń. Sen balalarmen de amandasqan joqsyn.
Mystan: h - m, amandaspaı turǵanǵa ne bar? Sálemetsińder me?(Aıaz atanyń shapanyn sheship). Men senderge jaý bop kelgen joqpyn, dos bop keldim. Senderdi únemi Mystan ashýly, jaman, dep qorqytady. Al men óte meıirimdimin, eshkimdi renjitpeımin. Senbeısińder me? Men jaqsy ekenimdi dáleldeıin be? Aıaz ata kelgenshe merekelerińdi ótkizip bereıin be? Ruqsat berińdershi, ótinemin.
Saıqymazaq: Múmkin, balalar, oǵan senim bildiremiz. Endeshe, keshtiń shyraıyn keltirip, at salyssyn! Mystan, qandaı óneriń bar?
Mystan: Balalardyń aqyldy ekenin kórgim keledi. Men jumbaq jasyraıyn, sender sheship kórińder.
Jumbaq jasyrady
Qoly joq, sýret salady,
Tisi joq, tistep alady. (Aıaz)
Qysta ǵana bolady,
Ustasan qolyn tońady. (Qar)
Qanaty joq, ushady,
Aıaǵy joq, jetedi.
Aýzy joq, ulıdy. (Boran)
Tabanǵa qanjar baıladym,
Betinde aına oınadym.
(Kónkı)
Minsem,
Tómenge zý etem,
Órlesem,
Ony ózim súıretem. (Shana)
Qaıqy tumsyq qos taban,
Qos taıaqpen ushtaǵan.
Iterseń alǵa zaýlaıdy,
Shoıyn joldan aýmaıdy. (Shańǵy)
Mystan: Keremet! Jaraısyńdar! Bar jumbaqtyń sheshýin tapty.
Endi oıyn oınaıyq. Mende sıqyrly pıma bar. Onyń aty «Jelaıaq». ( Aıaqtaryńa qum toltyrǵan qapshyqty baılap, júgirý.) Al, kim bizde shıraq, shapshań?
Oıyn oınatady. Mýzyka oınap turady
Mystan: Oı keremet, qandaı shıraq balalar! Sender sondaı kóńildi balalar ekensińder, endi senderge arnalǵan bıim bar. Sony bárimiz birge bıleıik. «Kóńildi kún» bıi
Keıipkerler: Saıqymazaq, Masha men Aıý, Fıksıkter (Sımka, Masá, Mystan kempir, Aqqala, Aıaz ata, Aqshaqar, Jańa jyl, Eski jyl.
Daýys: Tyńdańyzdar! Tyńdańyzdar!
Qyzyqtan qur qalmańyzdar.
Jańa Jyl toıy bastaldy
Bosqa qarap turmańyzdar!.
2 - Júrgizýshi: Barlyq jandar bir bilekke qosqan ún
Baqytty bop bastady jyl dastanyn
Qýanyshpen keldi toı bop jańa jyl
Qutty bolsyn jańa baqyt dostarym
Daýys: Tórletińder, balalar
Shyrsha sánin kórińder
Ásem ánmen bı bılep,
Kóńildi ómir súrińder!
2 - Júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar men kishkentaı búldirshinder! Búgingi «Jańa jyldagy jańa ertegi» atty erteńgiligimizge qosh keldińizder! Barshańyzdy Jańa 2015 jylmen quttyqtaımyz! Búgingi urpaq – el keleshegi. El keleshegi – búgingi búldirshinderimizdiń júzi jarqyn, kóńilderi shat bolyp, baqytty ǵumyr keshýine tileı otyryp, quttyqtaý sóz kezegin mektebimizdiń dırektory S. J. Bekmagambetovke beremiz.
Júrgizýshi:
Aq kóńilim aınalady appaq qarǵa,
Kóńildene qosyl sen de án men jyrǵa!
Qys qyzyǵy basylmaı ulasady,
Qýanyshy kóp bolsyn Jańa jylda, - deı otyryp jańa jyldyq merekemizdi ásem ánmen ashýǵa ruqsat etińizder.
4 «A» «Qutty bolsyn Jańa jyl»»
«Kloýn» áýeni oryndalyp turady/Saıqymazaqtar birin - biri ıterip, kirip keledi/
1 - Saıqymazaq: Armysyzdar, halaıyq!
2 - Saıqymazaq: Jaqsy jaıǵastyńyzdar ma, qymbatty dostarym? Bári estilip, kórinip tur ma? Bárine de oryn jetti ma?
1 - Saıqymazaq: Sendermen kezdeskenderimizge óte qýanyshtymyz. Biz búgin jańa jyldyq merekeni toılaǵaly otyrmyz.
2 - jáne 1 - shi Saıqymazaq kezektesip sóıleıdi
- Aıtyńdarshy, ózderiń Jańa jyldy toılaýdy unatasyńdar ma? – Iá
- Jańa jyldy toılaýǵa daıynsyńdar ma? – Iá
- Estigen joqpyn, daýystaryńdy qattyraq shyǵaryp aıtyńdar. Daıynsyńdar ma? – Iá
- Endeshe daıyndyqtaryńdy tekserip kóreıin!
- Jańa jyldyq kıimderińdi kıdińder me? – Iá
- Jańa taqpaq, án jattadyńdar ma? – Iá
- Shyrshalaryńdy úıde bezendirdińder me? – Iá
- Jańa jyldyq kóńil kúıleriń jaqsy ma? – Iá
- Sender, shynymen, bizben Jańa jyldy merekeleýge daıynsyńdar. Endeshe, alǵashqy jattyǵýdy oryndap kóreıik. Bárimizdiń birligimiz jarasyp turý úshin bir bı bılep kóreıik. Barlyǵyń meniń is - qımylymdy qaıtalańdar. Daıynsyńdar ma? – Iá
« Aıaqpenen top - top - top»bıi
- Óte, jaqsy! Tamasha, balalar. Barlyǵyń da bir - birimen dos, tatý ekenin kórsettińder. Endi kelesi jattyǵýdy oryndap kóreıik.
- Qazir Aıaz atany shaqyryp kóreıik. Biraq, osyndaı shart, daýysymyzdy qatty shyǵarmaımyz. Aıaz ata bizdiń daıyndalyp turǵanymyzdy estip qoıady.
- A - ıa - z ata. Aıaz ata.
Balalardyń daýsyn qatty dybys(tars-turs) buzady. Aıaz atanyń kıimin kıip, Mystan keledi.
Mystan mýzykasy
Mystan: Aý, jarańdar, qarańdar, men kelemin, jol ashyńdar.
Saıqymazaq: Bul Aıaz ata ma?
Mystan: Iá, dál ózim, Aıaz atamyn.
Saıqymazaq: Aq taıaqtyń ornyna nege sypyrtqy ustap tursyń?
Mystan: Senderge jyldam jetý úshin, joldaǵy qardy sypyryp júrý úshin.
Saıqymazaq: Al, aq saqalyń qaıda?
Mystan: Saqalymdy, jolda sý bolyp qalmasyn dep, qaltama salyp qoıdym.
Saıqymazaq: Al, tyrnaqtaryń nege sonshama uzyn, qolǵabyńdy jyrtyp shyqqan?
Mystan: Olar ma?, sendermen tóbelesip, tyrnaý úshin..... jo - joq, senderdi qushaqtaý úshin.
Saıqymazaq: Joq, sen Aıaz ata emessiń. Biz Aıaz atany jaqsy bilemiz, ıá, balalar. Ol saqalyn qaltasyna salmaıdy jáne Aıaz ata kelgende únemi amandasady. Sen Aıaz ata emessiń, sen Mystan kempirsiń. Sen balalarmen de amandasqan joqsyn.
Mystan: h - m, amandaspaı turǵanǵa ne bar? Sálemetsińder me?(Aıaz atanyń shapanyn sheship). Men senderge jaý bop kelgen joqpyn, dos bop keldim. Senderdi únemi Mystan ashýly, jaman, dep qorqytady. Al men óte meıirimdimin, eshkimdi renjitpeımin. Senbeısińder me? Men jaqsy ekenimdi dáleldeıin be? Aıaz ata kelgenshe merekelerińdi ótkizip bereıin be? Ruqsat berińdershi, ótinemin.
Saıqymazaq: Múmkin, balalar, oǵan senim bildiremiz. Endeshe, keshtiń shyraıyn keltirip, at salyssyn! Mystan, qandaı óneriń bar?
Mystan: Balalardyń aqyldy ekenin kórgim keledi. Men jumbaq jasyraıyn, sender sheship kórińder.
Jumbaq jasyrady
Qoly joq, sýret salady,
Tisi joq, tistep alady. (Aıaz)
Qysta ǵana bolady,
Ustasan qolyn tońady. (Qar)
Qanaty joq, ushady,
Aıaǵy joq, jetedi.
Aýzy joq, ulıdy. (Boran)
Tabanǵa qanjar baıladym,
Betinde aına oınadym.
(Kónkı)
Minsem,
Tómenge zý etem,
Órlesem,
Ony ózim súıretem. (Shana)
Qaıqy tumsyq qos taban,
Qos taıaqpen ushtaǵan.
Iterseń alǵa zaýlaıdy,
Shoıyn joldan aýmaıdy. (Shańǵy)
Mystan: Keremet! Jaraısyńdar! Bar jumbaqtyń sheshýin tapty.
Endi oıyn oınaıyq. Mende sıqyrly pıma bar. Onyń aty «Jelaıaq». ( Aıaqtaryńa qum toltyrǵan qapshyqty baılap, júgirý.) Al, kim bizde shıraq, shapshań?
Oıyn oınatady. Mýzyka oınap turady
Mystan: Oı keremet, qandaı shıraq balalar! Sender sondaı kóńildi balalar ekensińder, endi senderge arnalǵan bıim bar. Sony bárimiz birge bıleıik. «Kóńildi kún» bıi
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
