Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 1 aı buryn)
Jas mamannyń negizgi máseleleri

(mektepishilik dóńgelek ústel)


Jas mamannyń kásibı qulshynysyn arttyrý, jigerlendirý, kóńil-kúıin kóterý jáne ujymda jaǵymdy psıhologıalyq ahýal qalyptastyrý arqyly kómek kórsetý maqsatymen mektebimizdiń tájirıbeli ustazdary jas mamandarǵa tálimgerlik baǵyt-baǵdar beredi. Sonymen qatar aı saıyn «Jas mamandar mektebiniń» otyrysy bolady. Onda jospar boıynsha jas mamandarǵa ádistemelik kómek berý aıasynda ár túrli  is-sharalar uıymdastyrylady. Sonyń biri kezekti otyrysynda «Jas mamannyń negizgi máseleleri» taqyrybynda ótkizilgen dóńgelek ústel. Dóńgelek ústeldiń jumysyn qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi Mýhanbetalına G.K. jas mamandardy búgingi tańda qandaı suraqtar mazalaıdy degen saýalmen bastady. Jas mamandar óz oılaryn ortaǵa salý kezinde olardy kóp suraqtar mazalaıtyny anyq boldy. Osy oraıda jas maman Haırat Aıbolat óziniń  alǵashqy qıyndyǵynyń  biri – ol muǵalim men oqýshynyń birin-biri bilmeýi ekenin ashyq aıtty. Bastaýysh synyp muǵalimi Malshybaı Aqjol synyp qujattaryn toltyrýda, taqyryptyq – kúntizbelik jospar qurýda baǵdarlamany jiti meńgere almaýynyń saldarynan kóp qınalǵanyn aıtty. Ári qaraı qatysýshylarymyz berilgen taqyryptyń negizgi oıyn ashý úshin  oı-tujyrymdaryn  qaǵaz betine túsirip, ár top óz posterlerin joǵary deńgeıde qorǵaı bildi.Sonyń ishinde mýzyka muǵalimi Asaınova Asemgúl men bastaýysh synyp muǵalimi Dúsembına Alıa alǵyrlyqtarymen erekshe kózge tústi. Dóńgelek ústel sońynda tálimger ustazdar jas mamandarǵa óz qyzmetiniń jemisin kórý úshin  ushqyr oı, alǵyr zeıin, ashyq kóz, oıaý kókirek kerek ekenin aıtyp, jaýapkershiligi mol ustazdyq jolyna sáttilik tiledi.

 

Mýhanbetalına Gýlmıra Kaırollınovna
Qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Zerendi aýdany ákimdiginiń «Pýhalsk negizgi mektebi» KMM
Zerendi aýdany
Aqmola oblysy


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama