Jetkinshekke jadynama
Jetkinshekke jadynama
Eger de sen qandaı da bir qıyn jaǵdaıǵa dýshar bolsań, esińde bolsyn sheshilmeıtin jaǵdaılar bolmaıdy. Sheshiletin joldar árqashanda bar, tek qana sony taba bilý kerek. Eger bizdiń usynyp otyrǵan keńesterimizdi paıdalansań, sen sol qıyn jaǵdaıdan, óziń qınalmaı shyǵasyń.
1 keńes. Qıyn jaǵdaıǵa túsip qalsań úreıge nemese kúızeliske túspe. Jaǵdaıyńa óziń anyq taldaý jasaýǵa tyrys.
2 keńes. Osy qalyptasqan jaǵdaıdy kim jasady sony anyqta. Eger óziń bolsań, barlyq jaýapkershilikti ózińe al. Jaqsylap oılan, taǵy da qaı jerden, qandaı qaýip bolýy múmkin.
3 keńes. Osy qalyptasqan jaǵdaı týraly kimge ashyq aıta alasyń, sony oıla.
4 keńes. Ózińniń qıyn jaǵdaıyńmen jalǵyz qalmaýǵa tyrys. Óıtkeni aınalańa ótirik aıtýǵa májbúr bolasyń. Ótirik bul sen úshin taǵy da qıyn jaǵdaı.
5 keńes. Ózińniń qupıańa saq bol. Naqty kómek bere almaıtyn, biraq saǵan jany ashıtyn joldasyńa ózińniń jaǵdaıyńnyń sheshýin júkteme. Saǵan odan jeńildik bolmaıdy..
6 keńes. Saǵan naqty kómek kórsete alatyn, ómirlik tájirıbesi mol jasy úlken adamnan kómek sura. Eger ol seniń ata - anań nemese týysqanyń bolsa tipti jaqsy.
7 keńes. Ata - ana aldyndaǵy úreıińdi bas. Óz qolyńmen jasaǵanyńdy moınyńmen kótere bilý kerek. Esińde bolsyn bulttan keıin, kún jarqyrap salady.
8 keńes. Jaǵdaıyńdy óziń ǵana túzeısiń, oǵan sený kerek, eshqashan qoryqpa. Qorqynysh seniń kómekshiń jáne dosyń emes. Qorqynysh jalǵyz adamdardyń joldasy. Al sen jalǵyz emessiń! Eger sen kómek surasań, saǵan árqashan kómek kórsetiledi.
Óz - ózińdi qorǵaýdyń 8 tásili
1. Óz pikirińizdi ashyq aıtýdan jáne boıyńyzdy bılegen kóńil - kúıdi bildirýden uıalmańyz.
2. Óz múmkindikterińizdiń shegin túsine bilińiz.
Kóbine Psıhologıalyq tıptegi adamdardyń qalqan bezi jıi aýyrady. Bul adamdar belsendi, erik - jigerge toly bolady, qaı nársede bolsyn kemeline, jeńiske jetýge umtylady, jáne árkimniń basynda bola beretin sátsizdikterdi óte aýyr sezinedi.
Óz múmkindikterińizge saı jumys isteńiz, eńbekterińizge qýana bilińiz, sonda endokrındik júıeńizge syzat túspeıdi.
3. Barlyq adamdar úshin jaqsy kórinýge tyryspańyz.
Qorshaǵan adamdardyń pikirine qanshalyqty táýeldi bolsańyz jáne ózińizge senimińiz qanshalyqty az bolsa, psıhologıalyq turǵyda sonshalyqty osalsyz. Basqalardan qoldaý kútpeńiz, sonda densaýlyǵyńyz da táp - táýir bolmaq.
4. Jaqsy oılar oılańyz.
Ózińizde joq nárseni emes, sizde bar nárseler týraly oılańyz.
Joǵalǵan zattaryńyz nemese bosqa ketken ýaqytyńyz úshin qapalanbańyz. Osyndaı adamdar erterek aýyrady.
5. Jıi kúlińiz. Adam aǵzasynda bári ózara baılanysty bolady azdap jymısańyz boldy, mıǵa ómir tamasha degen reflekstik dabyl túsedi. Júıke júıesi buny ishki organdarǵa, atap aıtqanda qalqan bezine jetkizedi.
6. Qalaýyńyzsha jylańyz.
Ǵalymdar mynany anyqtady: kóz jasy aýrýdyń aldyn alýdyń jáne syrqattyń shıpasy. Kóz jasyńyz múldem shyqpaı ma? Onda boıyńyzǵa jınalǵan emosıalyq júk túskenshe barynsha qatty aıǵaılańyz. Er adamnyń gúrildep daýys kóterýi qorqytýdyń amaly emes, bar bolǵany áıeldiń jylaǵany sekildi psıhologıalyq jeńildený ádisi.
7. Tańerteń erterek turyńyz. Ýaqyttyń tyǵyzdyǵynan jumysqa asyǵys jınalyp, kúıgelektený densaýlyqqa nuqsan keltiredi. Saǵatyńyzdyń tilderin 10 - 15 mınýt alǵa qoıyp qoısańyz boldy, kúni boıy jaı - kúıińiz de jaqsy bolady.
8. Ońasha qalýǵa umtylyńyz.
Kúnine eń bolmaǵanda jarty saǵat jalǵyz qalýǵa tyrysyńyz. İri qala turǵyndarynyń, ásirese shaǵyn páterlerde turatyndardyń basty máselesi úıde adamnyń jeke óz ornynyń bolmaýy, sapyrlaǵan kisiniń kóptigi. Alaıda asa qajet bolsa, jeke qalatyn jerdi tabýǵa bolady: tynysh kóshelermen serýendeńiz; úıdegiler uıqyǵa ketkende asqanada otyryp shaı ishińiz; vanaǵa túsińiz. Sonda qalqan bezińiz tynysh, baqytty sátter úshin sizge rıza bolady.
Eger de sen qandaı da bir qıyn jaǵdaıǵa dýshar bolsań, esińde bolsyn sheshilmeıtin jaǵdaılar bolmaıdy. Sheshiletin joldar árqashanda bar, tek qana sony taba bilý kerek. Eger bizdiń usynyp otyrǵan keńesterimizdi paıdalansań, sen sol qıyn jaǵdaıdan, óziń qınalmaı shyǵasyń.
1 keńes. Qıyn jaǵdaıǵa túsip qalsań úreıge nemese kúızeliske túspe. Jaǵdaıyńa óziń anyq taldaý jasaýǵa tyrys.
2 keńes. Osy qalyptasqan jaǵdaıdy kim jasady sony anyqta. Eger óziń bolsań, barlyq jaýapkershilikti ózińe al. Jaqsylap oılan, taǵy da qaı jerden, qandaı qaýip bolýy múmkin.
3 keńes. Osy qalyptasqan jaǵdaı týraly kimge ashyq aıta alasyń, sony oıla.
4 keńes. Ózińniń qıyn jaǵdaıyńmen jalǵyz qalmaýǵa tyrys. Óıtkeni aınalańa ótirik aıtýǵa májbúr bolasyń. Ótirik bul sen úshin taǵy da qıyn jaǵdaı.
5 keńes. Ózińniń qupıańa saq bol. Naqty kómek bere almaıtyn, biraq saǵan jany ashıtyn joldasyńa ózińniń jaǵdaıyńnyń sheshýin júkteme. Saǵan odan jeńildik bolmaıdy..
6 keńes. Saǵan naqty kómek kórsete alatyn, ómirlik tájirıbesi mol jasy úlken adamnan kómek sura. Eger ol seniń ata - anań nemese týysqanyń bolsa tipti jaqsy.
7 keńes. Ata - ana aldyndaǵy úreıińdi bas. Óz qolyńmen jasaǵanyńdy moınyńmen kótere bilý kerek. Esińde bolsyn bulttan keıin, kún jarqyrap salady.
8 keńes. Jaǵdaıyńdy óziń ǵana túzeısiń, oǵan sený kerek, eshqashan qoryqpa. Qorqynysh seniń kómekshiń jáne dosyń emes. Qorqynysh jalǵyz adamdardyń joldasy. Al sen jalǵyz emessiń! Eger sen kómek surasań, saǵan árqashan kómek kórsetiledi.
Óz - ózińdi qorǵaýdyń 8 tásili
1. Óz pikirińizdi ashyq aıtýdan jáne boıyńyzdy bılegen kóńil - kúıdi bildirýden uıalmańyz.
2. Óz múmkindikterińizdiń shegin túsine bilińiz.
Kóbine Psıhologıalyq tıptegi adamdardyń qalqan bezi jıi aýyrady. Bul adamdar belsendi, erik - jigerge toly bolady, qaı nársede bolsyn kemeline, jeńiske jetýge umtylady, jáne árkimniń basynda bola beretin sátsizdikterdi óte aýyr sezinedi.
Óz múmkindikterińizge saı jumys isteńiz, eńbekterińizge qýana bilińiz, sonda endokrındik júıeńizge syzat túspeıdi.
3. Barlyq adamdar úshin jaqsy kórinýge tyryspańyz.
Qorshaǵan adamdardyń pikirine qanshalyqty táýeldi bolsańyz jáne ózińizge senimińiz qanshalyqty az bolsa, psıhologıalyq turǵyda sonshalyqty osalsyz. Basqalardan qoldaý kútpeńiz, sonda densaýlyǵyńyz da táp - táýir bolmaq.
4. Jaqsy oılar oılańyz.
Ózińizde joq nárseni emes, sizde bar nárseler týraly oılańyz.
Joǵalǵan zattaryńyz nemese bosqa ketken ýaqytyńyz úshin qapalanbańyz. Osyndaı adamdar erterek aýyrady.
5. Jıi kúlińiz. Adam aǵzasynda bári ózara baılanysty bolady azdap jymısańyz boldy, mıǵa ómir tamasha degen reflekstik dabyl túsedi. Júıke júıesi buny ishki organdarǵa, atap aıtqanda qalqan bezine jetkizedi.
6. Qalaýyńyzsha jylańyz.
Ǵalymdar mynany anyqtady: kóz jasy aýrýdyń aldyn alýdyń jáne syrqattyń shıpasy. Kóz jasyńyz múldem shyqpaı ma? Onda boıyńyzǵa jınalǵan emosıalyq júk túskenshe barynsha qatty aıǵaılańyz. Er adamnyń gúrildep daýys kóterýi qorqytýdyń amaly emes, bar bolǵany áıeldiń jylaǵany sekildi psıhologıalyq jeńildený ádisi.
7. Tańerteń erterek turyńyz. Ýaqyttyń tyǵyzdyǵynan jumysqa asyǵys jınalyp, kúıgelektený densaýlyqqa nuqsan keltiredi. Saǵatyńyzdyń tilderin 10 - 15 mınýt alǵa qoıyp qoısańyz boldy, kúni boıy jaı - kúıińiz de jaqsy bolady.
8. Ońasha qalýǵa umtylyńyz.
Kúnine eń bolmaǵanda jarty saǵat jalǵyz qalýǵa tyrysyńyz. İri qala turǵyndarynyń, ásirese shaǵyn páterlerde turatyndardyń basty máselesi úıde adamnyń jeke óz ornynyń bolmaýy, sapyrlaǵan kisiniń kóptigi. Alaıda asa qajet bolsa, jeke qalatyn jerdi tabýǵa bolady: tynysh kóshelermen serýendeńiz; úıdegiler uıqyǵa ketkende asqanada otyryp shaı ishińiz; vanaǵa túsińiz. Sonda qalqan bezińiz tynysh, baqytty sátter úshin sizge rıza bolady.
You Might Also Like
