- 05 naý. 2024 01:33
- 232
Jolda júrý erejesi
1 synyp
Taqyryby: «Toqta! Saqtan! Jol ashyq!»
Maqsaty:
a) bilimdilik: oqýshylardyń jol erejesi týraly bilimin keńeıtý, jol belgilerin, olardyń toptaryn ajyrata bilýge úıretý;
b) damytýshylyq: jol erejesin qatań saqtaýǵa daǵdylandyra otyryp, kóshe erejesine baılanysty uǵymdar men termınderdi bilý adam ómiri úshin qajettiligin túsindirý, qyzyǵýshylyǵyn damytý;
v) tárbıelik: jolda júrý mádenıetine, jol erejelerin buljytpaı oryndaýǵa, saqtyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: baǵdarsham, jol belgileriniń sýretteri, oıyn quraldary, «Jolda júrý erejesi», t. b.
Tehnıkalyq qural: mýltımedıalyq qural
Barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Psıhologıalyq daıyndyq:
Jalǵaıtyn dostastyryp bar elmenen,
Joldardan turady ǵoı álem degen.
Búgingi bizge kelgen qonaqtarǵa
Jıynymyz bastalsyn sálemmenen. (Hormen sálemdesý)
Sálem dostar! Qosh keldińizder, qonaqtar!
b) Kirispe sóz:
Muǵalim: aıaýly oqýshylarym, senderdi kórip turǵanyma óte qýanyshtymyn. Endi úlken bir sheńberge tura qalyp, bir - birimizge jaqsy kóńil - kúı syılaıyqshy. Biraq bir - birimizdiń aıtqan sózderimizdi qaıtalamaımyz.
- Jaqsy, tamasha. Al senderge myna kóńildi Kún, kóktemgi shóp, alǵashqy gúl de óziniń kúlkisin syılap jatyr (Mýltımedıadan).
Árkim ózine unaǵan kúlkini tańdap alsynshy (úlestirme qaǵazdardan).
İİ. Negizgi bólim.
a) Oı qozǵaý.
Neshe jáne qandaı tústerdi kórip turmyz? -...
Olar bizge ne týraly aıtýy múmkin? -...
Jumbaq.
Sóıleýdi ol bilmeıdi,
Biraq «toqta», «júr» deıdi. (Baǵdarsham)
á) Toptasý.
Tańdaǵan úlestirme qaǵazdary boıynsha toptarǵa bólinedi:
Qyzyldar toby
Sarylar toby
Jasyldar toby
b) Muǵalim: búgin biz jolda júrý erejesi týraly aıtamyz. Sabaq boıy nazar qoıyp, muqıat tyńdasań, biraz nárse úırenesiń.
Suraq - jaýap:
1. Kim jolda júrý erejesin saqtaý kerek? -...
2. Jolda júrý erejesin nege bilip jáne ony nege saqtaýymyz kerek? -...
3. Adamdar jolda júrý erejesin saqtap júrme - dep kim baqylaıdy? -...
4. Taǵy bir kómekshi bar edi. Ol ne? -...
Biraq ol bizge kelem degenshe shashylyp qalypty. Ony topta jınap kóreıikshi.
v) Toptyq jumys: «Baǵdarsham»
Maqsaty: oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý.
Sharty: oqýshylar toptasady. Baǵdarshamdy qıyndylardan qurastyrady.
1 - bala:
Toqta! Saqtan! Jol ashyq!
Júrme jolǵa talasyp.
Jol tártibin bileıik,
Aman - esen júreıik!
2 - bala:
Qyzyl jaryq janǵanda,
Qalt toqtaı qal tabanda.
Sary shamy janǵanda,
Saq, abaı bol barynsha.
Jasyl jaryq jol ashyq,
Zymyraı ber bel asyp.
Taqyryby: «Toqta! Saqtan! Jol ashyq!»
Maqsaty:
a) bilimdilik: oqýshylardyń jol erejesi týraly bilimin keńeıtý, jol belgilerin, olardyń toptaryn ajyrata bilýge úıretý;
b) damytýshylyq: jol erejesin qatań saqtaýǵa daǵdylandyra otyryp, kóshe erejesine baılanysty uǵymdar men termınderdi bilý adam ómiri úshin qajettiligin túsindirý, qyzyǵýshylyǵyn damytý;
v) tárbıelik: jolda júrý mádenıetine, jol erejelerin buljytpaı oryndaýǵa, saqtyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: baǵdarsham, jol belgileriniń sýretteri, oıyn quraldary, «Jolda júrý erejesi», t. b.
Tehnıkalyq qural: mýltımedıalyq qural
Barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Psıhologıalyq daıyndyq:
Jalǵaıtyn dostastyryp bar elmenen,
Joldardan turady ǵoı álem degen.
Búgingi bizge kelgen qonaqtarǵa
Jıynymyz bastalsyn sálemmenen. (Hormen sálemdesý)
Sálem dostar! Qosh keldińizder, qonaqtar!
b) Kirispe sóz:
Muǵalim: aıaýly oqýshylarym, senderdi kórip turǵanyma óte qýanyshtymyn. Endi úlken bir sheńberge tura qalyp, bir - birimizge jaqsy kóńil - kúı syılaıyqshy. Biraq bir - birimizdiń aıtqan sózderimizdi qaıtalamaımyz.
- Jaqsy, tamasha. Al senderge myna kóńildi Kún, kóktemgi shóp, alǵashqy gúl de óziniń kúlkisin syılap jatyr (Mýltımedıadan).
Árkim ózine unaǵan kúlkini tańdap alsynshy (úlestirme qaǵazdardan).
İİ. Negizgi bólim.
a) Oı qozǵaý.
Neshe jáne qandaı tústerdi kórip turmyz? -...
Olar bizge ne týraly aıtýy múmkin? -...
Jumbaq.
Sóıleýdi ol bilmeıdi,
Biraq «toqta», «júr» deıdi. (Baǵdarsham)
á) Toptasý.
Tańdaǵan úlestirme qaǵazdary boıynsha toptarǵa bólinedi:
Qyzyldar toby
Sarylar toby
Jasyldar toby
b) Muǵalim: búgin biz jolda júrý erejesi týraly aıtamyz. Sabaq boıy nazar qoıyp, muqıat tyńdasań, biraz nárse úırenesiń.
Suraq - jaýap:
1. Kim jolda júrý erejesin saqtaý kerek? -...
2. Jolda júrý erejesin nege bilip jáne ony nege saqtaýymyz kerek? -...
3. Adamdar jolda júrý erejesin saqtap júrme - dep kim baqylaıdy? -...
4. Taǵy bir kómekshi bar edi. Ol ne? -...
Biraq ol bizge kelem degenshe shashylyp qalypty. Ony topta jınap kóreıikshi.
v) Toptyq jumys: «Baǵdarsham»
Maqsaty: oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý.
Sharty: oqýshylar toptasady. Baǵdarshamdy qıyndylardan qurastyrady.
1 - bala:
Toqta! Saqtan! Jol ashyq!
Júrme jolǵa talasyp.
Jol tártibin bileıik,
Aman - esen júreıik!
2 - bala:
Qyzyl jaryq janǵanda,
Qalt toqtaı qal tabanda.
Sary shamy janǵanda,
Saq, abaı bol barynsha.
Jasyl jaryq jol ashyq,
Zymyraı ber bel asyp.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.