InfoHub Logo

Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde

Sabaqtyń maqsaty:
1. Memlekettik til - qazaq tilin qurmetteý, óz betimen izdený jumystaryn júrgize bilýge, óz oıyn ashyq aıtýǵa úıretý.
2. Qyzyǵýshylyqtaryn arttyra otyryp, tyńdaý qabiletterin damytý;
3. Qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý, óz ana – tilin súıe bilýge, maqtan tutýǵa tárbıeleý.
Túri: pikirsaıys

Barysy:
Saıysymyzdyń erejelerimen bólimderimen tanystyryp óteıin.
Saıysymyzdyń bólimderi:
İ. Kirispe
1. Eki fraksıada úsh spıkerden bolady.
2. Eki fraksıanyń spıkerleri ózderin tanystyrady.
İİ. Negizgi bólim
1. Negizgi kezeń bunda spıkerler argýmentpen (dáleldemelermen) mysaldar, statısıkalyq málimettermen tanystyrady.
2. Eki fraksıanyń usynystarymen qosymshalary.
3. Eki fraksıa bir - birine suraq qoıady.
İİİ. Qorytyndy
1. Sarapshylar ózderiniń saraptamalaryn aıtady. Tóreshiler eki fraksıanyń saıysta jınaǵan saraptamalyq daýystaryn jarıalaıdy.
2. Qorytyndy.

Saıysymyzdyń erejesi:
1. Bos aıtys, tartystan aýlaq bolý
2. Sypaıy sóıleý.
3. Mysqyl suraqtar qoıýǵa bolmaıdy.
4. Qarma - qarsy suraqtarǵa berilgen ýaqytty tıimdi paıdalaný.
5. Qosymsha qoıylatyn suraqtarǵa daıyn bolý shart.
6. Jeńilseń basqalardan kórme, kemshilikti ózińnen izde.

Muǵalim: Til adamdardyń qarym – qatynas jasaýynyń mádenı damýynyń quraly. Til mádenıeti – sóıleýdegi sypaıylyq qana emes, sonymen qatar aqyn oılylyq, sóıleý ónerine shynyqqandyq, saýattylyq.
Júrgizýshi: Endeshe birinshi bólimge kezek bereıik. Tanystyrý Ýaqyttaryńyz - 1 - mınýt
Jaqtaýshy jaqtyń spıkeri:(Parasat toby) – Ótepova Elnara, Kenjeǵalıev Tańat, Sarıeva Gúlnaz.
Qarsy jaqtyń spıkeri: (Aqıqat toby)- Haırýsheva Ásemgúl, Akıshev Abaı, Abatova Arshat.
Júrgizýshi: Qarsylastar ózderin tanystyryp bolǵan syńaıly, endi negizgi kezeńge kezek bersek deımiz. Oqýshylar bul kezeńde óz pikirlerin aıtady, olardy dáleldeıdi, kerekti faktiler, mysaldar, statısıkalyq málimetter keltiredi. Jaqtaýshy men qarsy dattaýshy toptardyń spıkerleri ár dálel boıynsha kezekpen - kezek sóıleıdi. Ýaqyttaryńyz shekteýli - 2 mınýt.

1 – spıker (Parasat):
Bizdiń qararymyz: Ana tilin qurmettemeý – ana sútin aqtamaý.
Anyqtaýymyz boıynsha: Óziniń ana tili, ulttyq mádenıeti joq el eshqashan da egemendi bola almaıdy.
Dáleldeý: Til – tilimniń tiregi. Mundaı teńeý tek adamdyq paryzdan ǵana týyndap qoımaı, ol memleket aldyndaǵy qaryzdan da týyndaıdy.
Iaǵnı, memlekettiń kez kelgen azamaty sol eldiń kórkeıýine, ósip – órkendeýine, órkenıetti elder qataryna qosylýyna aıanbaı qyzmet etý kerek. Óz tilin óshirmeýge, óshirgendi kóshirmeýge shaqyrǵan úndeý, ananyń aq sútimen daryǵan týǵan tilimizge mensinbeýshilik tanytqandardy keshirý óskeleń urpaq aldynda aǵattyq ekenin ańǵartsa kerek. Ana tilin qurmettemeý – ana sútin aqtamaýmen para - par. Sózimdi Qurmen Maldybaevtyń óleń joldarymen qorytqym kep tur:

Jete almadym ushyǵyna qıaldyń,
Ult taǵdyryn men esime jıi aldym.
Qazaq tilin qazaq uqpaı turǵanda,
Bógde jurttan betim kúıip uıaldym.

1 - spıker: (Aqıqat):
Argýment: Ana sútin aqtaý – ana úmitin aqtaý.
Anyqtaýymyz boıynsha: Zamanyna qaraı - adamy
Ana tilin qurmettemeý – ana sútin aqtamaý degen oıyńyzben kelispeımin. Ana tilin meńgermegen, zaman talabyna saı – aǵylshyn tili basym túsip, jumys oryndarynan surap jatsa, uıalý degendi umytyp, aǵysqa qaraı beıimdelesiń. Ana sútin aqtaý degen – ana úmitin aqtaý. Tabysy mol – jaqsy jumys bolsa boldy dep oılaıtyndar qanshama. Qazaq tilin bilmeıtin adamdar úshin bolashaq joq dep aıtýǵa bolmaıdy. Nege deseńiz, memlekettik tildi bilmeı, jetik meńgermeı laýazymdy oryndarda talaı adamdar otyr.