- 05 naý. 2024 03:34
- 225
K dybysy jáne árpi
Toby: Mektepaldy daıarlyq
Bilim berý salasy: Komýnıkasıa
Uıymdastyrylǵan oqý is - árekettiń túri: Saýat ashý negizderi
Taqyryby: K dybysy jáne árpi
Maqsaty: K dybysymen tanystyrý. K dybysyna til ustarta otyryp, sóz quratý, býyn ishinde bekitý, dybystyq taldaý jasatý. Dıdaktıkalyq materıaldar arqyly balalardyń este saqtaý, oılaý qabiletterin damytý. Balalardy K dybysy bar sóz, sóılem oılaýǵa úıretý. Ádemi jazýǵa qoldaryn jattyqtyrý.
Ádis - tásilder: áńgimelesý, suraq - jaýap, kórnekilik
Kórnekiligi: K dybysynyń baspa túri, teksheler, kespe áripter. Ekrandy taqta, kompúter
Bılıngvızm: kóktem – vesna – spring, kókek – kýkýshka – april, kógershin – golýb – dove.
Sebepti qyzyǵýshylyǵyn oıatý kezeńi:
Balalar shattyq sheńberine turyp, 3 tilde amandasady. Úlkenge de siz,
Kishige de siz,
Qurmetpenen sizderge,
Bas ıemiz biz.
Uıymdastyrýshylyq izdenis kezeńi Balalar osy sheńberde oıyn oınaǵylaryń kele me? Endeshe «Kim zerek» oıynyn oınaıyq, men sizderge suraq qoıamyn, suraǵyma durys jaýap berýlerińiz kerek.
Saýat ashý sabaǵynda ne úırenemiz?
Dybystar neshege bólinedi?
Qandaı dybystar bar?
Daýysty dybystyń túsi qandaı?
Daýyssyz dybystyń túsi qandaı?
Daýysty dybys qalaı aıtylady?
Daýyssyz dybys qalaı aıtylady?
Áripterdi ne isteımiz?
Dybystardy ne isteımiz?
Arystan sózin býynǵa bólshi?
Nelikten 3 býyn?
Jaraısyńdar! Óz ornymyzdy taýyp otyra qoıaıyq. Biz oıyn oınap jatyrǵan kezde úki ustaz qonaqqa kelipti.
Salematsizdar ma, balalar! Men senderdi tekserip kórgim keledi, senderge qoıar suraǵym bar, jaqsy jaýap berseńder syılyǵym bar!
Men kórsetken áripti aıtyp, sóz taýyp, 3 tilde aýdarmasyn aıtynyzdar.
Bul qandaı árip?
Mynaý qandaı árip?
Al mynaý she?
Mynaý qandaı árip?
Al, mynaý qandaı árip?
Ń áripi nelikten jalǵyz?
Jaraısyńdar! kezdeskenshe.
Al, balalar meniń jumbaǵym bar, jumbaq sheshkendi unatamyz ba?
1. Qar, muz erip, sý kóbeıip,
Saı, salaǵa tolady.
Jap jasyl bop, búrshik jaryp,
Gúl, báısheshek tolady. «kóktem»
2. Beıbitshilik qusy dep,
Aıtady ony barsha jurt. «kógershin»
3. Qaıtalaımyn atymdy,
Kóktemde án salyp,
Kez kelgen uıaǵa
Jumyrtqamdy salamyn. «kókek»
Taqtada neniń sýretin kórip turmyz?
Bul sózderdiń barlyǵynda birinshi qandaı dybys estiledi?
Qaıtalap aıtyp kóreıik. K K K K K K K K
Ekran taqtaǵa qarap, beıne jazbany kóreıik.
K árpiniń jazylýyn jáne neshe elementten turatynyn kóreıik. 3 elementten turady eken. Osy áripti aýada jazyp alaıyq.
Sergitý sáti:
Ornymyzǵa otyryp, óz ortalyqtarymyz boıynsha jumys jasaıyq.
Oqý ortalyńǵy: Konvertten sýret alyp shyǵý, ony tekshemen jazdyrtý. «Keme»
Jazý ortalyǵy: Aldarynda turǵan dápterge K áripin ádemilep jazamyz.
Shyǵarmashylyq ortalyǵy:
1. Kóp sýret arasynan K dybysy estiletin sýret bolsa, tek sony, ǵana boıaımyz.
2. Plakatqa myna ádemi kúlte gúlderdi japsyramyz jáne taqtaǵa ilemiz.
3. Ermeksaz kómegimen 3 elementin jasap K áripiniń músinin qurastyramyz.
Ár bala óz ortalyqtarynda jumys jasap, 5 mınýt saıyn basqa ortalyqtarmen alasyp otyrady.
Tárbıeshi: M. S. Jubaı
K dybysy jáne árpi. júkteý
Bilim berý salasy: Komýnıkasıa
Uıymdastyrylǵan oqý is - árekettiń túri: Saýat ashý negizderi
Taqyryby: K dybysy jáne árpi
Maqsaty: K dybysymen tanystyrý. K dybysyna til ustarta otyryp, sóz quratý, býyn ishinde bekitý, dybystyq taldaý jasatý. Dıdaktıkalyq materıaldar arqyly balalardyń este saqtaý, oılaý qabiletterin damytý. Balalardy K dybysy bar sóz, sóılem oılaýǵa úıretý. Ádemi jazýǵa qoldaryn jattyqtyrý.
Ádis - tásilder: áńgimelesý, suraq - jaýap, kórnekilik
Kórnekiligi: K dybysynyń baspa túri, teksheler, kespe áripter. Ekrandy taqta, kompúter
Bılıngvızm: kóktem – vesna – spring, kókek – kýkýshka – april, kógershin – golýb – dove.
Sebepti qyzyǵýshylyǵyn oıatý kezeńi:
Balalar shattyq sheńberine turyp, 3 tilde amandasady. Úlkenge de siz,
Kishige de siz,
Qurmetpenen sizderge,
Bas ıemiz biz.
Uıymdastyrýshylyq izdenis kezeńi Balalar osy sheńberde oıyn oınaǵylaryń kele me? Endeshe «Kim zerek» oıynyn oınaıyq, men sizderge suraq qoıamyn, suraǵyma durys jaýap berýlerińiz kerek.
Saýat ashý sabaǵynda ne úırenemiz?
Dybystar neshege bólinedi?
Qandaı dybystar bar?
Daýysty dybystyń túsi qandaı?
Daýyssyz dybystyń túsi qandaı?
Daýysty dybys qalaı aıtylady?
Daýyssyz dybys qalaı aıtylady?
Áripterdi ne isteımiz?
Dybystardy ne isteımiz?
Arystan sózin býynǵa bólshi?
Nelikten 3 býyn?
Jaraısyńdar! Óz ornymyzdy taýyp otyra qoıaıyq. Biz oıyn oınap jatyrǵan kezde úki ustaz qonaqqa kelipti.
Salematsizdar ma, balalar! Men senderdi tekserip kórgim keledi, senderge qoıar suraǵym bar, jaqsy jaýap berseńder syılyǵym bar!
Men kórsetken áripti aıtyp, sóz taýyp, 3 tilde aýdarmasyn aıtynyzdar.
Bul qandaı árip?
Mynaý qandaı árip?
Al mynaý she?
Mynaý qandaı árip?
Al, mynaý qandaı árip?
Ń áripi nelikten jalǵyz?
Jaraısyńdar! kezdeskenshe.
Al, balalar meniń jumbaǵym bar, jumbaq sheshkendi unatamyz ba?
1. Qar, muz erip, sý kóbeıip,
Saı, salaǵa tolady.
Jap jasyl bop, búrshik jaryp,
Gúl, báısheshek tolady. «kóktem»
2. Beıbitshilik qusy dep,
Aıtady ony barsha jurt. «kógershin»
3. Qaıtalaımyn atymdy,
Kóktemde án salyp,
Kez kelgen uıaǵa
Jumyrtqamdy salamyn. «kókek»
Taqtada neniń sýretin kórip turmyz?
Bul sózderdiń barlyǵynda birinshi qandaı dybys estiledi?
Qaıtalap aıtyp kóreıik. K K K K K K K K
Ekran taqtaǵa qarap, beıne jazbany kóreıik.
K árpiniń jazylýyn jáne neshe elementten turatynyn kóreıik. 3 elementten turady eken. Osy áripti aýada jazyp alaıyq.
Sergitý sáti:
Ornymyzǵa otyryp, óz ortalyqtarymyz boıynsha jumys jasaıyq.
Oqý ortalyńǵy: Konvertten sýret alyp shyǵý, ony tekshemen jazdyrtý. «Keme»
Jazý ortalyǵy: Aldarynda turǵan dápterge K áripin ádemilep jazamyz.
Shyǵarmashylyq ortalyǵy:
1. Kóp sýret arasynan K dybysy estiletin sýret bolsa, tek sony, ǵana boıaımyz.
2. Plakatqa myna ádemi kúlte gúlderdi japsyramyz jáne taqtaǵa ilemiz.
3. Ermeksaz kómegimen 3 elementin jasap K áripiniń músinin qurastyramyz.
Ár bala óz ortalyqtarynda jumys jasap, 5 mınýt saıyn basqa ortalyqtarmen alasyp otyrady.
Tárbıeshi: M. S. Jubaı
K dybysy jáne árpi. júkteý