InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi:
* Planımetrıa men streometrıa arasyndaǵy pánaralyq baılanys pen uqsastyqty qoldanyp, oqýshylardyń « tikburyshty koordınatalar júıesi» týraly túsinigin keńeıtý;
* «Koordınatalar júıesi», «koordınatalar osi», koordınatalyq jazyqtyq», «koordınatalardyń bas núktesi», «oktanttar» sekildi keńistiktegi tikburyshty koordınatalar júıesiniń negizgi uǵymdaryn meńgerý;
* Tikburyshty koordınatalar júıesin sala bilý;
* Jazyqtyqta jáne koordınatalar osinde jatqan núktelerdiń koordınatalaryn tanı bilý jáne keńistiktegi núktelerdiń koordınatalaryn anyqtaı bilý;
Damytýshylyǵy: Óz betimen qorytyndy shyǵaryp, oılaryn ashyq aıtý jáne oılaý qabiletterin damytý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý
Tárbıeliligi: Oqýshylardyń dáldik, este saqtaý, baıqaǵyshtyq, tapqyrlyq
qabiletterin damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıdtar, Rene Dekart portreti, kespe qaǵazdar, baǵalaý betshesi
Sabaqtyń ádisi: Synı turǵysynan oılaý strategıasy, bilim alýdaǵy jańa ádis - tásilder
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq

Uıymdastyrý kezeńi
1. Oqýshylardy túgeldeý
2. Synypty topqa bólý ( h, ý, z )
Baǵalaý betshesi
№ Oqýshynyń aty - jóni Úı tapsyrmasy Bilý ( jańa taqyryp boıynsha ózderindegi bilim bazasy Túsiný (jańa taqyrypty túsinýi) Taldaý (jańa taqyryp boıynsha oılaryn aıtý) Qoldaný (alǵan bilimderin esep shyǵarýda qoldana alý) Jınaqtaý ( jańa taqyryptan bilgenderin jınaqtaý) Baǵalaý ( alǵan bilimderine bir - birine baǵa berý) Qorytyndy baǵa
1
2

Úıge tapsyrmany “Oı shaqyrý” ádisi boıynsha tekserý
1. Núkteden jazyqtyqqa túsirilgen perpendıkýlár degenimiz ne?
2. Núkteden jazyqtyqqa deıingi qashyqtyq degenimiz ne?
3. Perpendıkýlár túzý men jazyqtyqtardyń qasıetterin aıt

Bilý. “Eske túsirý” ádisi boıynsha jańa sabaqqa daıyndyq
1. Tik buryshty koordınatalar júıesi degenimiz ne?
2. Koordınatalyq jazyqtyq degenimiz ne?
3. Qaı ǵalymnyń qurmetine dekarttyq koordınatalar júıesi dep atalǵan?
4. Koordınatalyq oster degenimiz ne, qandaı osterdi bilesińder?

Toptarǵa tapsyrma. Túsiný.
H toby Ý toby Z toby
Keńistiktegi tikburyshty koordınatalyq jazyqtyqty qalaı túsinesińder? Keńistiktegi núkteniń koordınatasyn qalaı tabýǵa bolady? Oılaryńdy postermen qorǵańdar Keńistiktegi tikburyshty koordınatalar júıesin ómirmen baılanystyra sýretteńder

Jańa taqyrypqa teorıalyq sholý. Taldaý

Z koordınatalyq túzýi
Ohý jazyqtyǵyna perpendıkýlár

O nútesinde qıylysatyn ózara perpendıkýlár h, ý, z koordınatalyq túzýleri koordınatalyq oster, al O núktesin koordınatalardyń bas núktesi deımiz. Árbir koordınatalyq osti O núktesi oń jáne teris jarty oske bóledi.
Koordınatalyq jazyqtyqtar keńistikti segiz bólikke bóledi. Ony oktantalar dep ataıdy

İV. Mıǵa shabýyl strategıasy qoldaný
Daryndylyq, jas erekshelikterine saı deńgeılik tapsyrmalar
İ top tapsyrmalary
İİ top tapsyrmalary
İİİ top tapsyrmalary

Koordınatalary boıynsha núktelerdi salyńdar: A(3; 1; 2), V(- 1; 4; 0), S(0; 0; 5)
Koordınatalary boıynsha núktelerdi salyńdar: A(8; 0; 0), V(0; 6; 0), S(0; 0; 7)
Koordınatalary boıynsha núktelerdi salyńdar: A(- 6; 0; 0), V(0; 10; 0), S(0; 0; 3)

Tóbeleri A(4; 2; 1), V(3;- 1; 0), S(- 6;- 2; 5) D(- 5; 1; 6) bolatyn AVSD tórtburyshynyń paralelogram ekenin dáleldeńder
Tóbeleri A(2; 1; 2), V(4;- 4; 0), S(0;- 3;- 4) D(- 2; 2;- 2) bolatyn AVSD tórtburyshynyń romb ekenin dáleldeńder
Tóbeleri M(- 3; 2; 0), N(1;- 6; 4), P(3; 4;- 2) K(7;- 4; 2) bolatyn MNPK tórtburyshynyń paralelogram ekenin dáleldeńder

M(2; 4; 6) núktesi berilgen. Osy núkteden koordınatalyq osterge jáne koordınatalyq jazyqtarǵa túsirilgen perpendıkýlárdyń tabandarynyń uzyndyǵyn tabyńdar
M(2; 4; 6) núktesi berilgen. Osy núkteden koordınatalyq osterge jáne koordınatalyq jazyqtarǵa túsirilgen perpendıkýlárdyń tabandarynyń uzyndyǵyn tabyńdar
M(2; 4; 6) núktesi berilgen. Osy núkteden koordınatalyq osterge jáne koordınatalyq jazyqtarǵa túsirilgen perpendıkýlárdyń tabandarynyń uzyndyǵyn tabyńdar

V. Qorytyndylaý.“Oı tolǵanys” strategıasy.
Semantıkalyq karta
Jazyqtyqtardyń ataýy Ohý
Oh osinde Oyz Oý osinde
A(2, 0, 3)
V(5;- 3; 0)
S(0; 2; 0)
D(3;- 6; 0)
E(0; 0;- 10)
F(0; 9;- 7)

Venn dıagramsy ( toptarǵa tapsyrma)
Jazyqtyqtaǵy tikburyshty koordınatalar júıesi men keńistiktegi tikburyshty koordınatalar júıesiniń aıyrmashylyqtary men uqsastyqtaryn kórset

Bilim aǵashy arqyly oqýshy óziniń biliminiń qaı deńgeıde ekenin kórsetedi
Baǵalaý. ( Oqýshylardyń «baǵalaý betshesi» jáne «Bilim aǵashy» arqyly baǵalaý, bir - birine baǵa berý, analız jasaý)
Úıge tapsyrma
§19 oqý, erejelerdi jattaý. №5 esep

Mańǵystaý oblysy, Mańǵystaý aýdany,
Shetpe selosy, B. Jumalıev orta mektebiniń matematıka páni
muǵalimi Tajmaganbetova Agılen Bısheqyzy

Tolyq nusqasyn júkteý