Kúzgi ormannyń kórinisteri
Sabaqtyń taqyryby: E. Salyqov. Kúzgi ormannyń kórinisteri
Bilimdilik maqsaty: Ótken sabaqty pysyqtaı otyryp jańa sabaqpen tanystyrý. Kúzgi orman tirshiliginen túsinikter berý, orman tirshilik ıeleriniń tirligi týraly bilimin keńeıtý, ormannyń baılyq ekenin meńgertý.
Tárbıelik maqsaty: Tabıǵatty qorǵaýǵa, aıalaýǵa jáne adamgershilikke tárbıeleý.
Damytýshylyq maqsaty: Óz betimen jumys jasaýǵa baýlý. Oıyn, qıalyn, tilin damytý, zeıinin turaqtatý, shyǵarmashylyq qabiletin jetildirý, shyńdaý.
Sabaqtyń túri: serýen sabaq.
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, túsindirý, áńgimeleý.
Sabaqtyń júrisi:
1. Uıymdastyrý.
Armysyń, kún, emender men keń dala!
Armysyń, taý, ormandar men teńizder!
Armysyń, ósimdikter, gúldermen!
Armysyń, álemde ómir súrgender!
- Balalar, biz búgin sondaı tamasha ári qýanysh pen izgilikke toly qorshaǵan ortaǵa sálem beremiz. Qane, myna jaıdary da jarqyn kúzgi kúnge, myna meıirimdi samal jelge kúlimsireıikshi, bir - birimizge jymıa qarap tabys tileıik.
- Balalar, qazir qaı mezgil?
- Tereze syrtynda kúz.
- Ol senderge óziniń altyn japyraqtaryn syılaıdy.
2. Úı jumysyn suraý.
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- Kim aıtady? (4 – 5 baladan suraý)
3. Jańa sabaq.
- Kúzdiń bizge bereri áli de kóp. Búgingi jańa sabaǵymyzda Elemes Salyqov aǵamyzdyń «Kúzgi ormannyń kórinisteri» áńgimesimen tanysamyz.
Maqsatymyz: mátinniń mazmunymen tanysyp, orman tirshiligi týraly uǵym alý, tabıǵatty aıalaýǵa, qorǵaýǵa úırený.
Elemes Salyqov aǵamyz jazýshy. Ol ózderińdeı balaǵa arnap kóp áńgimeler jazǵan.
Dáptermen jumys.
- Jazaıyq.
- Balalar, ormanǵa baryp kórgenderiń bar ma?
- Orman ıesi búgin bizben birge. Ol óziniń ormanyn jamandyqtan qorǵap júredi, ósimdik, qustar, janýaryna qamqorshy bola biledi eken. Bizdi búgin orman ıesi Bórene ataı serýendetpekshi. Óziniń ormanyn aralatyp júrip, ormandaǵy tıin, borsyq, qoıanmen tanystyrady.
Kitappen jumys.
Mátindi oqý.
Daýystap oqý.
Shynjyrlap oqý.
Trenıń.
Sergip, jumbaq sheship kóreıik.
Mol ónim bizge beredi
Barlyǵy jemis teredi (kúz)
Júni úlpildegen
Butaqtan butaqqa sekirgen. (tıin)
Bir jylda eki ton kıgen
Eshkimge ózi tımegen. (qoıan)
Jańa sabaqty bekitý.
- Balalar, Bórene ataıdyń sizderge berer tapsyrmasy da bar eken. Ol orman japyraqtarynan orman janýarynyń beınesin qurastyrý eken. Japyraqtarda suraqtar bar.
- Kim jaýap beredi?
1. Mátinde qaı mezgil sýrettelgen?
2. Mátindegi tanysqan tirshilik ıeleri neler edi?.
3. Janýarlardyń qys mezgiline daıyndyǵy qalaı??
4. «Orman – baılyǵymyz» degendi qalaı túsindiresiń?
5. Dos - synyptastaryńa ormandy qorǵaýda ne aıtar ediń?
4. Qorytyndy.
- Sabaq unady ma?
- Olaı bolsa, kóńil - kúılerińizdi bildiretin kúndeı sary japyraqty kórsetińdershi.
- Men de rızamyn.
- Orman tabıǵı baılyǵymyz. Tabıǵat bizden bar jaqsylyǵyn aıamaıdy. Sondyqtan da tabıǵatty qorǵap, aıalaı bileıik!
5. Úıge tapsyrma.
Mazmundaý, sózjumbaqty sheshý.
Bilimdilik maqsaty: Ótken sabaqty pysyqtaı otyryp jańa sabaqpen tanystyrý. Kúzgi orman tirshiliginen túsinikter berý, orman tirshilik ıeleriniń tirligi týraly bilimin keńeıtý, ormannyń baılyq ekenin meńgertý.
Tárbıelik maqsaty: Tabıǵatty qorǵaýǵa, aıalaýǵa jáne adamgershilikke tárbıeleý.
Damytýshylyq maqsaty: Óz betimen jumys jasaýǵa baýlý. Oıyn, qıalyn, tilin damytý, zeıinin turaqtatý, shyǵarmashylyq qabiletin jetildirý, shyńdaý.
Sabaqtyń túri: serýen sabaq.
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, túsindirý, áńgimeleý.
Sabaqtyń júrisi:
1. Uıymdastyrý.
Armysyń, kún, emender men keń dala!
Armysyń, taý, ormandar men teńizder!
Armysyń, ósimdikter, gúldermen!
Armysyń, álemde ómir súrgender!
- Balalar, biz búgin sondaı tamasha ári qýanysh pen izgilikke toly qorshaǵan ortaǵa sálem beremiz. Qane, myna jaıdary da jarqyn kúzgi kúnge, myna meıirimdi samal jelge kúlimsireıikshi, bir - birimizge jymıa qarap tabys tileıik.
- Balalar, qazir qaı mezgil?
- Tereze syrtynda kúz.
- Ol senderge óziniń altyn japyraqtaryn syılaıdy.
2. Úı jumysyn suraý.
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
- Kim aıtady? (4 – 5 baladan suraý)
3. Jańa sabaq.
- Kúzdiń bizge bereri áli de kóp. Búgingi jańa sabaǵymyzda Elemes Salyqov aǵamyzdyń «Kúzgi ormannyń kórinisteri» áńgimesimen tanysamyz.
Maqsatymyz: mátinniń mazmunymen tanysyp, orman tirshiligi týraly uǵym alý, tabıǵatty aıalaýǵa, qorǵaýǵa úırený.
Elemes Salyqov aǵamyz jazýshy. Ol ózderińdeı balaǵa arnap kóp áńgimeler jazǵan.
Dáptermen jumys.
- Jazaıyq.
- Balalar, ormanǵa baryp kórgenderiń bar ma?
- Orman ıesi búgin bizben birge. Ol óziniń ormanyn jamandyqtan qorǵap júredi, ósimdik, qustar, janýaryna qamqorshy bola biledi eken. Bizdi búgin orman ıesi Bórene ataı serýendetpekshi. Óziniń ormanyn aralatyp júrip, ormandaǵy tıin, borsyq, qoıanmen tanystyrady.
Kitappen jumys.
Mátindi oqý.
Daýystap oqý.
Shynjyrlap oqý.
Trenıń.
Sergip, jumbaq sheship kóreıik.
Mol ónim bizge beredi
Barlyǵy jemis teredi (kúz)
Júni úlpildegen
Butaqtan butaqqa sekirgen. (tıin)
Bir jylda eki ton kıgen
Eshkimge ózi tımegen. (qoıan)
Jańa sabaqty bekitý.
- Balalar, Bórene ataıdyń sizderge berer tapsyrmasy da bar eken. Ol orman japyraqtarynan orman janýarynyń beınesin qurastyrý eken. Japyraqtarda suraqtar bar.
- Kim jaýap beredi?
1. Mátinde qaı mezgil sýrettelgen?
2. Mátindegi tanysqan tirshilik ıeleri neler edi?.
3. Janýarlardyń qys mezgiline daıyndyǵy qalaı??
4. «Orman – baılyǵymyz» degendi qalaı túsindiresiń?
5. Dos - synyptastaryńa ormandy qorǵaýda ne aıtar ediń?
4. Qorytyndy.
- Sabaq unady ma?
- Olaı bolsa, kóńil - kúılerińizdi bildiretin kúndeı sary japyraqty kórsetińdershi.
- Men de rızamyn.
- Orman tabıǵı baılyǵymyz. Tabıǵat bizden bar jaqsylyǵyn aıamaıdy. Sondyqtan da tabıǵatty qorǵap, aıalaı bileıik!
5. Úıge tapsyrma.
Mazmundaý, sózjumbaqty sheshý.
You Might Also Like
