- 05 naý. 2024 01:07
- 203
Lepti sóılem
Qazaq tili 2 - klass
Sabaqtyń taqyryby: Lepti sóılem
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa lepti sóılemniń maǵynasyn túsindirý,
kóńil - kúıdi, sezimdi bildiretin sózder týraly alǵashqy túsinikterin qalyptastyrý.
Sabaqtyń mindeti:
1. Lepti sóılemdi tıisti daýys yrǵaǵymen oqýǵa jattyqtyrý;
lepti sóılemniń qandaı maǵyna bildirip turǵanyn anyqtatý.
2. Óz betimen jumys jasaı bilýin jáne ózin baǵalaı bilýge úıretý,
baılanystyryp sóıleýin, jazba tilin damytý. Sózdik qorlaryn molaıtý.
3. Uıymshyl bolýǵa, ádildikke, adaldyqqa tárbıeleý.
Tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Ádisi: B. Blým taksonomıasy, túsindirý, suraq - jaýap, test, kórneki.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, tirek - syzba, kesteler
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý
1. Psıhologıalyq daıyndyq
Ózimizge: Sáttilik, qýanysh!
Qonaǵymyzǵa: Jaqsy kóńil - kúı!
Elimizge: Ashyq aspan, molshylyq!
2. Sabaqtyń maqsatyn habarlaý
3. Sabaq kezeńderimen tanystyrý
B. Blým boıynsha:
Ár kezeń boıynsha baǵalaý paraǵyna upaı sandaryn qoıyp otyrý.
İİ. Negizgi bólim
Bilim
Maqsaty: ótilgen materıaldar boıynsha alǵan bilimderin tekserý
Tapsyrma: Sóılem týraly ne bilemiz? Belgilengen ýaqyt ishinde suraqtar berý.
1. Sóılem degenimiz ne?
2. Sóılem aıtylý maqsatyna qaraı neshege bólinedi?
3. Suraýly sóılem degenimiz ne?
Jaýap paraǵy arqyly tekserip, soǵan saı upaı qoıyp baǵalaý paraǵyna qoıyp otyrý.
Túsinik
Maqsaty: Lepti sóılem týraly túsinik berý. Slaıd. Tirek syzbamen jumys
Sóılem
Habarly sóılem Suraýly sóılem
Beıbitshilik jasasyn!
Kóılegim qandaı ádemi!
Otan súıer ulan bol!
Júırik tulparym bolsa ǵoı!
Sóılemderdi mánerlep, daýys mánerin keltirip oqý. Oqýshylarǵa osy sóılemderge qatysty suraqtar qoıý arqyly ereje shyǵarý.
1. Ár sóılem qalaı oqyldy?
2. Sóılemdegi oı qandaı kóńil - kúıde aıtylyp tur?
Adamnyń kóńil - kúıin, sezimin bildiretin sóılemdi lepti sóılem deımiz.
Lepti sóılem kóterińki daýyspen aıtylady.
Lepti sóılemniń sońyna lep belgisi (!) qoıylady. (Slaıd. Kestemen jumys)
Oıyn «Sáıkestendir»
Ókiný --- Súıikti meniń Qazaqstanym jasasyn!
Armandaý --- Qap, baqshanyń esigin jaýyp qoımaǵanym - aı!
Buıryq ---- Qane, kúndeligińdi bershi!
Urandatý ----- Shirkin, aıǵa samǵap ushsam ǵoı!
Sabaqtyń taqyryby: Lepti sóılem
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa lepti sóılemniń maǵynasyn túsindirý,
kóńil - kúıdi, sezimdi bildiretin sózder týraly alǵashqy túsinikterin qalyptastyrý.
Sabaqtyń mindeti:
1. Lepti sóılemdi tıisti daýys yrǵaǵymen oqýǵa jattyqtyrý;
lepti sóılemniń qandaı maǵyna bildirip turǵanyn anyqtatý.
2. Óz betimen jumys jasaı bilýin jáne ózin baǵalaı bilýge úıretý,
baılanystyryp sóıleýin, jazba tilin damytý. Sózdik qorlaryn molaıtý.
3. Uıymshyl bolýǵa, ádildikke, adaldyqqa tárbıeleý.
Tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Ádisi: B. Blým taksonomıasy, túsindirý, suraq - jaýap, test, kórneki.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, tirek - syzba, kesteler
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý
1. Psıhologıalyq daıyndyq
Ózimizge: Sáttilik, qýanysh!
Qonaǵymyzǵa: Jaqsy kóńil - kúı!
Elimizge: Ashyq aspan, molshylyq!
2. Sabaqtyń maqsatyn habarlaý
3. Sabaq kezeńderimen tanystyrý
B. Blým boıynsha:
Ár kezeń boıynsha baǵalaý paraǵyna upaı sandaryn qoıyp otyrý.
İİ. Negizgi bólim
Bilim
Maqsaty: ótilgen materıaldar boıynsha alǵan bilimderin tekserý
Tapsyrma: Sóılem týraly ne bilemiz? Belgilengen ýaqyt ishinde suraqtar berý.
1. Sóılem degenimiz ne?
2. Sóılem aıtylý maqsatyna qaraı neshege bólinedi?
3. Suraýly sóılem degenimiz ne?
Jaýap paraǵy arqyly tekserip, soǵan saı upaı qoıyp baǵalaý paraǵyna qoıyp otyrý.
Túsinik
Maqsaty: Lepti sóılem týraly túsinik berý. Slaıd. Tirek syzbamen jumys
Sóılem
Habarly sóılem Suraýly sóılem
Beıbitshilik jasasyn!
Kóılegim qandaı ádemi!
Otan súıer ulan bol!
Júırik tulparym bolsa ǵoı!
Sóılemderdi mánerlep, daýys mánerin keltirip oqý. Oqýshylarǵa osy sóılemderge qatysty suraqtar qoıý arqyly ereje shyǵarý.
1. Ár sóılem qalaı oqyldy?
2. Sóılemdegi oı qandaı kóńil - kúıde aıtylyp tur?
Adamnyń kóńil - kúıin, sezimin bildiretin sóılemdi lepti sóılem deımiz.
Lepti sóılem kóterińki daýyspen aıtylady.
Lepti sóılemniń sońyna lep belgisi (!) qoıylady. (Slaıd. Kestemen jumys)
Oıyn «Sáıkestendir»
Ókiný --- Súıikti meniń Qazaqstanym jasasyn!
Armandaý --- Qap, baqshanyń esigin jaýyp qoımaǵanym - aı!
Buıryq ---- Qane, kúndeligińdi bershi!
Urandatý ----- Shirkin, aıǵa samǵap ushsam ǵoı!
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.