Mátindi redaksıalaý jáne pishimdeý
Informatıka 5 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Mátindi redaksıalaý jáne pishimdeý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa berilgen ólshemder boıynsha mátindi pishimdeýdi úırete otyryp, olardyń bilim, bilik daǵdylaryn qalyptastyrý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń shrıfti, abzasty pishimdeý parametrlerin, standartty ólshem jáne árip garnıtýrasyn qoıýda alǵan bilimderin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy adamgershilikke, patrıottyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq
Sabaqta qoldanylatyn kórnekti quraldar: derbes kompúter, ınteraktıvti taqta, oqýlyq, jumys dápteri.
Sabaqtyń ótý barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
a) aýyzsha suraý
• Mátin qurǵan kezde qujatta qandaı belgi paıda bolady? (azatjol belgisi)
• Ony óshirýge bola ma?
• Jańa azatjoldy qalaı qosamyz?
• Jańa jol qalaı qosylady?
• Tynys belgileri úshin qandaı perneler paıdalanylady?
á) Test arqyly bilimderin tekserý.
1. Ctrl+C perneleri tirkesimi qandaı qyzmet atqarady?
*A. Erekshelengen bólikti almasý býferine kóshirý
V. Bólikti almasý býferine jyljytý
S. Almasý býferiniń mazmunyn kiristirý
D. Qujatty dıskige kóshirý
2. «Vyrezat» batyrmasynyń qyzmeti:
A. Erekshelengen bólikti almasý býferine kóshirý
V. Qujatty almasý býferine jyljytý
*S. Erekshelengen bólikti almasý býferine jyljytý
D. Nysandy almasý býferinen qujatqa kiristirý
3. Sımvoldar.... anyqtalǵan jerge engiziledi?
A. Aldyńǵy sımvoldyń ornymen
V. Kez kelgen
S. Adrespen
*D. Kýrsordyń ornymen
4. Qandaı amal basqa barlyq tańdalǵan kórsetkishti buzady?
A. Mátinniń bóligin joıý
V. Mátinniń bóligin jyljytý
*S. Mátindi saqtaý
D. Mátin bóligin kóshirý
5. Berilgen úlgi boıynsha mátinde sóz izdeýdegi eń mańyzdy úderis
A. Aqparatty saqtaý
V. Aqparatty jóneltý
S. Aqparatty óńdeý
*D. Aqparatty alý
İİİ. Bilimdi ózektendirý.
• Qandaı mátindi pishimdeý múmkindikteri bar?
• Mátinniń eń kishkentaı elementi qandaı?
• Markerlengen tizimdi qalaı quramyz?
İV. Sabaqtyń maqsaty men mindetterin aıqyndaý.
Oqýshylarǵa tereń de tıanaqty bilim berý
V. Jańa sabaqty túsindirý
Áripti pishimdeý qujattyń mátinin tartymdy etýge múmkindik beredi. Áripti pishimdeýdiń negizgi parametrleri
– garnıtýra (áriptiń túri)
– kegl (mólsheri)
– tús.
İskerlik hattar, referattar úshin áriptiń 14pt mólsheri, Arial nemese Times New Roman garnıtýralary usynylady. Erekshelengen mátindi pishimdegende perneler tirkesimen birge paıdalanǵan da yńǵaıly. Mysaly, áriptiń keskinin jýan etý úshin Ctrl+B (Bold sózinen), kýrsıv etý úshin Ctrl+I (Italic sózinen) perneler tirkesimin qoldanýǵa bolady.
Eger elektrondyq qujatta tasymaldaý ornatylmasa, onda abzasta sol jaq shet boıynsha túzeý anyqtalady. Abzas úshin kelesi baptaýlar túzeledi:
– túzeý, (sol jaq, oń jaq, ortasy boıynsha)
– jolaralyq ınterval,
– sheginýler, sheginisterdi syzǵyshtyń kómegimen taǵaıyndaıdy.
Mátinniń fragmentterin dál kórsetilgen jerge ornalastyrýǵa múmkindik beretin quraldardyń biri – tabýlásıa. Tabýlásıanyń mánin anyqtaý otyryp, mysaly, mátinde eki baǵanǵa bólýge bolady. Abzas – Tirkeme better (Vkladkı) buıryǵy oryndalady. Tabýlásıa pozısıalarynyń ólshemi 6 sm etip alynǵan. Mátin engizgende Tab pernesin basý jetkilikti.
Eger oqýshylardyń tizimin basyp shyǵarý kerek bolsa, ne isteımiz? Word mátindik prosesorynda mátindi tizim túrinde uıymdastyrýǵa bolady? Tizimde árbir abzas birdeı pishimdelgen jáne nómirden nemese arnaıy tańbashadan – markerden bastalady. Tizimdi bastaý nemese aıaqtaý úshin Tizimdi bastaý batyrmasyn basyńdar.
Abzasty tizimdegi sheginispen qurý úshin, Shift jáne Enter pernelerin bir mezgilde basyńdar.
VI. Sabaqty bekitý.
Tájirıbelik tapsyrma retinde mátin terýdi usyný. Tańdalǵan deńgeı boıynsha tájirıbelik jumysty kompúterde oryndaý.
Suraqtar:
1. Áripti pishimdeýdiń negizgi parametrlerin atańdar?
2. Áriptiń mólsherin qalaı ózgertemiz?
3. Mátindi qalaı qısyq, asty syzylǵan etemiz?
4. Abzasty pishimdeýdiń negizgi parametrlerin ata?
5. Syzǵysh ne úshin kerek?
6. Tabýlásıa ne úshin kerek?
7. Markerlengen tizimdi qalaı quramyz?
Vİİ. Sabaqty qorytyndylaý.
Oryndalǵan kompúterlik jumysty baǵalaý.
Vİİİ. Úıge tapsyrma: 22, 23 taqyryptaryn oqý.
Sabaqtyń taqyryby: Mátindi redaksıalaý jáne pishimdeý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa berilgen ólshemder boıynsha mátindi pishimdeýdi úırete otyryp, olardyń bilim, bilik daǵdylaryn qalyptastyrý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń shrıfti, abzasty pishimdeý parametrlerin, standartty ólshem jáne árip garnıtýrasyn qoıýda alǵan bilimderin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy adamgershilikke, patrıottyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq
Sabaqta qoldanylatyn kórnekti quraldar: derbes kompúter, ınteraktıvti taqta, oqýlyq, jumys dápteri.
Sabaqtyń ótý barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
a) aýyzsha suraý
• Mátin qurǵan kezde qujatta qandaı belgi paıda bolady? (azatjol belgisi)
• Ony óshirýge bola ma?
• Jańa azatjoldy qalaı qosamyz?
• Jańa jol qalaı qosylady?
• Tynys belgileri úshin qandaı perneler paıdalanylady?
á) Test arqyly bilimderin tekserý.
1. Ctrl+C perneleri tirkesimi qandaı qyzmet atqarady?
*A. Erekshelengen bólikti almasý býferine kóshirý
V. Bólikti almasý býferine jyljytý
S. Almasý býferiniń mazmunyn kiristirý
D. Qujatty dıskige kóshirý
2. «Vyrezat» batyrmasynyń qyzmeti:
A. Erekshelengen bólikti almasý býferine kóshirý
V. Qujatty almasý býferine jyljytý
*S. Erekshelengen bólikti almasý býferine jyljytý
D. Nysandy almasý býferinen qujatqa kiristirý
3. Sımvoldar.... anyqtalǵan jerge engiziledi?
A. Aldyńǵy sımvoldyń ornymen
V. Kez kelgen
S. Adrespen
*D. Kýrsordyń ornymen
4. Qandaı amal basqa barlyq tańdalǵan kórsetkishti buzady?
A. Mátinniń bóligin joıý
V. Mátinniń bóligin jyljytý
*S. Mátindi saqtaý
D. Mátin bóligin kóshirý
5. Berilgen úlgi boıynsha mátinde sóz izdeýdegi eń mańyzdy úderis
A. Aqparatty saqtaý
V. Aqparatty jóneltý
S. Aqparatty óńdeý
*D. Aqparatty alý
İİİ. Bilimdi ózektendirý.
• Qandaı mátindi pishimdeý múmkindikteri bar?
• Mátinniń eń kishkentaı elementi qandaı?
• Markerlengen tizimdi qalaı quramyz?
İV. Sabaqtyń maqsaty men mindetterin aıqyndaý.
Oqýshylarǵa tereń de tıanaqty bilim berý
V. Jańa sabaqty túsindirý
Áripti pishimdeý qujattyń mátinin tartymdy etýge múmkindik beredi. Áripti pishimdeýdiń negizgi parametrleri
– garnıtýra (áriptiń túri)
– kegl (mólsheri)
– tús.
İskerlik hattar, referattar úshin áriptiń 14pt mólsheri, Arial nemese Times New Roman garnıtýralary usynylady. Erekshelengen mátindi pishimdegende perneler tirkesimen birge paıdalanǵan da yńǵaıly. Mysaly, áriptiń keskinin jýan etý úshin Ctrl+B (Bold sózinen), kýrsıv etý úshin Ctrl+I (Italic sózinen) perneler tirkesimin qoldanýǵa bolady.
Eger elektrondyq qujatta tasymaldaý ornatylmasa, onda abzasta sol jaq shet boıynsha túzeý anyqtalady. Abzas úshin kelesi baptaýlar túzeledi:
– túzeý, (sol jaq, oń jaq, ortasy boıynsha)
– jolaralyq ınterval,
– sheginýler, sheginisterdi syzǵyshtyń kómegimen taǵaıyndaıdy.
Mátinniń fragmentterin dál kórsetilgen jerge ornalastyrýǵa múmkindik beretin quraldardyń biri – tabýlásıa. Tabýlásıanyń mánin anyqtaý otyryp, mysaly, mátinde eki baǵanǵa bólýge bolady. Abzas – Tirkeme better (Vkladkı) buıryǵy oryndalady. Tabýlásıa pozısıalarynyń ólshemi 6 sm etip alynǵan. Mátin engizgende Tab pernesin basý jetkilikti.
Eger oqýshylardyń tizimin basyp shyǵarý kerek bolsa, ne isteımiz? Word mátindik prosesorynda mátindi tizim túrinde uıymdastyrýǵa bolady? Tizimde árbir abzas birdeı pishimdelgen jáne nómirden nemese arnaıy tańbashadan – markerden bastalady. Tizimdi bastaý nemese aıaqtaý úshin Tizimdi bastaý batyrmasyn basyńdar.
Abzasty tizimdegi sheginispen qurý úshin, Shift jáne Enter pernelerin bir mezgilde basyńdar.
VI. Sabaqty bekitý.
Tájirıbelik tapsyrma retinde mátin terýdi usyný. Tańdalǵan deńgeı boıynsha tájirıbelik jumysty kompúterde oryndaý.
Suraqtar:
1. Áripti pishimdeýdiń negizgi parametrlerin atańdar?
2. Áriptiń mólsherin qalaı ózgertemiz?
3. Mátindi qalaı qısyq, asty syzylǵan etemiz?
4. Abzasty pishimdeýdiń negizgi parametrlerin ata?
5. Syzǵysh ne úshin kerek?
6. Tabýlásıa ne úshin kerek?
7. Markerlengen tizimdi qalaı quramyz?
Vİİ. Sabaqty qorytyndylaý.
Oryndalǵan kompúterlik jumysty baǵalaý.
Vİİİ. Úıge tapsyrma: 22, 23 taqyryptaryn oqý.