- 05 naý. 2024 02:48
- 200
Mektebime saıahat. N dybysy men árpi
Mektebime saıahat. N dybysy men árpi
1 synyp
Sabaq negizdelgen oqý maqsaty:
1. 1. 2. 1 Muǵalimniń kómegimen mátinde kim (ne) týraly aıtylǵanyn anyqtaý.
1. 2. 9. 1 Áripti taný, ajyratý jáne ony dybyspen sáıkestendirý.
1. 2. 1. 2 Oqýdyń túrlerin (býyndap oqý, jıi kezdesetin sózderdi tutas oqý, túsinip oqý) qoldaný.
1. 1. 8. 1 Berilgen sújetti sýret boıynsha shaǵyn áńgime qurap aıtý.
1. 3. 8. 1 Jazý jolyn, jolaralyq keńistikti, joldyń joǵarǵy jáne tómengi syzyǵyn saqtap, árip elementterin kallıgrafıalyq talaptarǵa saı jazý.
Sabaq maqsattary
Barlyq oqýshylar:
A. Oqýshylar n dybys men árpin biledi.
Oqýshylardyń basym bóligi:
N dybysynyń ornyn anyqtap, dybystyq taldaý jasaıdy.
Keıbir oqýshylar:
N dybysy bar sózdermen sóılem quraıdy.
Josparlanǵan ýaqyt 35 mın Josparlanǵan jattyǵý túrleri»
1.«Sóz oıla, tez oıla» oıyny.
2. Jumbaq jasyrý.
Bastalýy
2 mın Psıhologıalyq ahýal
Qýanamyz araılanǵan aq tańǵa,
Qýanamyz jaqsylyq bolyp jatqanǵa
Qosh kelipsiz 1 synybyna
Sálem berip bas ıemiz barshańyzǵa.
Úı jumysyn tekserý 5mın
«Kim shapshań?»
Maqsaty: oqýshylar A dybysy bar sózder aıtyp, onyń qaı jerinde ornalasqanyn aıtady, býynǵa bóledi, dybystar sanyn anyqtaıdy.
Ortasy
Taqyryptyń mazmunyn ashý barysynda topqa bólý 20 mın
1. Jumbaq jasyrý.
As bitkenniń atasy
Qasıetti nan osy.
Qaısy áripten bastalyp,
Aıaqtalǵan qarashy. (N )
- Nan degen sózdi oń jaǵynan, sol jaǵynan da oqysaq nan degen sóz shyǵady.
Endeshe búgin biz sendermen N dybys men árpimen tanysamyz.
- N dybys qandaı dybys?
- Qandaı sózderde N dybys kezdesedi? Qaı jerde?
Nan degen sózdi jazyp, taqtada dybystyq taldaý jasaý.
2. Úntaspadan tyńdaý
3. Sózderdi oqý.
N -- A NA, N -- O NO, N — Ý NÝ
Sergitý sáti.
4. Dáptermen jumys.
* N dybysyn dápterge tańbalap jazý
* Taqtaǵa jazý.
5. Toppen jumys.
1 - top: «As – atasy nan»- degen maqaldy qurastyryp, túsindiredi. Sóılemniń syzbasyn syzady.
2 - top: N árpi bar sózderdi sýretterimen sáıkestendiredi.
Petropavl qalasy, №21 orta mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi Hamzına Aısýlý Jýmabaevna
1 synyp
Sabaq negizdelgen oqý maqsaty:
1. 1. 2. 1 Muǵalimniń kómegimen mátinde kim (ne) týraly aıtylǵanyn anyqtaý.
1. 2. 9. 1 Áripti taný, ajyratý jáne ony dybyspen sáıkestendirý.
1. 2. 1. 2 Oqýdyń túrlerin (býyndap oqý, jıi kezdesetin sózderdi tutas oqý, túsinip oqý) qoldaný.
1. 1. 8. 1 Berilgen sújetti sýret boıynsha shaǵyn áńgime qurap aıtý.
1. 3. 8. 1 Jazý jolyn, jolaralyq keńistikti, joldyń joǵarǵy jáne tómengi syzyǵyn saqtap, árip elementterin kallıgrafıalyq talaptarǵa saı jazý.
Sabaq maqsattary
Barlyq oqýshylar:
A. Oqýshylar n dybys men árpin biledi.
Oqýshylardyń basym bóligi:
N dybysynyń ornyn anyqtap, dybystyq taldaý jasaıdy.
Keıbir oqýshylar:
N dybysy bar sózdermen sóılem quraıdy.
Josparlanǵan ýaqyt 35 mın Josparlanǵan jattyǵý túrleri»
1.«Sóz oıla, tez oıla» oıyny.
2. Jumbaq jasyrý.
Bastalýy
2 mın Psıhologıalyq ahýal
Qýanamyz araılanǵan aq tańǵa,
Qýanamyz jaqsylyq bolyp jatqanǵa
Qosh kelipsiz 1 synybyna
Sálem berip bas ıemiz barshańyzǵa.
Úı jumysyn tekserý 5mın
«Kim shapshań?»
Maqsaty: oqýshylar A dybysy bar sózder aıtyp, onyń qaı jerinde ornalasqanyn aıtady, býynǵa bóledi, dybystar sanyn anyqtaıdy.
Ortasy
Taqyryptyń mazmunyn ashý barysynda topqa bólý 20 mın
1. Jumbaq jasyrý.
As bitkenniń atasy
Qasıetti nan osy.
Qaısy áripten bastalyp,
Aıaqtalǵan qarashy. (N )
- Nan degen sózdi oń jaǵynan, sol jaǵynan da oqysaq nan degen sóz shyǵady.
Endeshe búgin biz sendermen N dybys men árpimen tanysamyz.
- N dybys qandaı dybys?
- Qandaı sózderde N dybys kezdesedi? Qaı jerde?
Nan degen sózdi jazyp, taqtada dybystyq taldaý jasaý.
2. Úntaspadan tyńdaý
3. Sózderdi oqý.
N -- A NA, N -- O NO, N — Ý NÝ
Sergitý sáti.
4. Dáptermen jumys.
* N dybysyn dápterge tańbalap jazý
* Taqtaǵa jazý.
5. Toppen jumys.
1 - top: «As – atasy nan»- degen maqaldy qurastyryp, túsindiredi. Sóılemniń syzbasyn syzady.
2 - top: N árpi bar sózderdi sýretterimen sáıkestendiredi.
Petropavl qalasy, №21 orta mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi Hamzına Aısýlý Jýmabaevna
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.