InfoHub Logo

Men on tórtke tolǵan jyly, úlken ápkem 24 ke kelgen edi. Bizdiń aýyldan onsha qashyq emes, taý bókterindegi shaǵyn ǵana qalashyqta kúıeýi ekeýi kóp qabatty úılerdiń birinde turyp jatty. Oqý jyly aıaqtalǵan soń, áke-sheshem qolyma bir dorbany ustatty da, ápkemniń qalin bilip kelýge qalaǵa jiberdi. Aýyr dorbamdy arqalap, ápkem turatyn qalashyqqa keldim. Bes qabatty turǵyn úıdiń tórtinshi qabatyna myqshyńdap jaıaý kóterildim.

Esikti ápkemniń ózi ashty.

— Oı, Makosh ishke kir dep qýanyp qushaǵyna alyp, kepkamdy kóterip, betimnen súıdi.

— Ýf sharshadym... dep boıda-boıdam shyǵyp terlep, alqynyp ishke kirdim de, dorbany esiktiń tusyna qaraı tastaı saldym.

Dorbaǵa qaraǵan apkem

— Mynaý ne? — dep kózderi alaqandaı boldy.

— Et....semiz maldyń eti — dedim aıaq kıimimdi sheship jatyp.

— Keletinińdi erterek aıtpadyń ba? Ózim kútip alatyn edim ǵoı — dep sóıledi ápkem dorbany alyp as úıge ótip jatyp.

Men kire beris dálizdegi kresloǵa sylyq ete quladym. Álginde basymdaǵy kepkamdy sheshkim kelgen, biraq keshe ǵana jiptikteıǵyp terip, qara qalammen boıap qoıǵan qasymdy ápkem kórip qoıa ma dep, kepkamdy kózime túsirip, bastyrmalaı berdim.

Ápkem shaıǵa shaqyrdy. Men as úıge sóıleı kirdim.

— Mamam aıtady, dorbadaǵy etti sol kúıi tońazytqyshqa sala salmaı, azdap bolkonǵa shyǵaryp degditip alsyn, jel qaqqan ettiń dámi kiredi súrlenedi, sorpa-sýynda qunar bolady — deıdi. Sosyn etti tuzdaýdyń qajeti joq, keshe ákem etti sarymsaqqa ábden bóktirip tuzdap qoıǵan dedim.

Shaı qamdap jatqan ápkem maǵan qarap;

— Týra mamam sekildi kósemsip sóıleısiń dep kúldi. Kúlse de júzi synyq sıaqty edi. Jańa baıqadym, kóz aldy kólkildep isip ketipti, onysyn bildirmegen bop, janaryn tómenshiktete beredi.

— Nesine áýre boldyńdar, et joq emes ǵoı.

Onyń ústine biz....dep az kúmiljip qaldy da, bárin qoıshy aýylda ne jańalyq-dedi.

— Myrzashtyń uzyn sıraq balasy úılendi, aqyry Saltanatty jylatyp, basqa aýyldyń shoń muryn, shoıyn qara qyzyn jar qyp aldy. Saltanat ólem dep ózenge júgirgen be...

— Qudaıym-aı obal jasaǵan eken. Ol qyzdy qaıdan tapqan?-dedi ápkemniń kózi baqyraıyp.

— Sheshesi taýyp beripti, Saltanattyń ákesin múgedek, teńimiz emes dep mensinbegen kórinedi.

— Saltanat jazǵanǵa qıyn bolǵan eken, byltyr ǵana toıym bolady, toıyma shaqyramyn dep júr edi-dedi ápkem kúrsinip. Men aýyldyń jańalyǵyn ármen qaraı jalǵadym. Klastasyń Gúlzat bir balasymen kúıeýden qaıtyp kelip otyr....

— Saılaýova Gúlzat pa?

— Dál ózi, kúıeýi noıys eken. Urǵan ba... biraq aýyldaǵylar bár kiná Gúlzattyń ózinen deıdi, kesh bolsa balasyn kóterip úı aralap qańǵyp kete beredi eken, sharýaǵa kelgende olaq kórinedi...

— Adamdar qyzyq, qudaı bala berse de ajyrasamyz deıdi, erteń balany ákesiz qalaı ósirem dep oılaıdy eken — degen ápkemniń eki qasynyń arasyndaǵy syzyq tereńdep, qulazyp qaldy.

— Óóóıı...ajyrastym dep júrgen Gúlzat joq, butyna qysqa shortyı kıip alyp jyryq jyryq etip máááz — dep syqylyqtaı kúlip otyr em, ápkem dastarhannyń shetin tyrnalap, tanaýy qýsyrylyp, júzi alaburtyp birese tike qarap, birese janarynyn alyp qashyp qybyjyqtap otyryp;

— Makosh...Makoshtaı biz....biz Serik jezdeń ekeýmiz jaqynda ajyrasamyz — dedi.

Qarap otyrmaı iship otyrǵan shaıyma shashalyp qala jazdadym.

— Ne deısiń deppin ápkemniń betine qarap ańyrap.

— Ázirge úıdegilerge aıtpaı-aq qoı....óziń de bilesiń....ákemniń júregi....

— Jyndysyńdar ma ne?

— Joq.....

— Ne úshin ajyrasaıyn dep jatsyńdar?

— Sondaı sheshimge keldik, bul sheshim Serik ekeýmiz úshin de jaqsy. Bir-birimizdi qınap qaıtemiz, úılengenimizge bes jyldan asty, áli sábı súımedik — degen ápkem kenet dastarhannyń ústindegi yp-ystyq kúlsheni japyraqtap qolymen úze bastady. Ózinshe beıǵam túr jasaıdy.

— Sol úshin ǵana ma?

— Sol úshin ǵana ma degeni nes, balasyz ómirdiń ne máni bolýshy ma edi?

— Keıde adamdar balasyz da ómir súrip jatady emes pe?

— Balasyz eýropada ómir súrýge bolady, bizdiń elde balasyz ómir súrý — qylmyspen teń — dedi ápkem.

— Sonda da...adamdar...

— Ne adamdar....? Sen ózi otbasylyq ómir jaıly ne bilýshi ediń, bar-joǵy on tórtte ǵana emessiń ba — dep ápkem sózimniń sońyn tyńdamaı jekip tastady.

— On tórtte bolsam ne bolypty?

Ápkem ornynan turyp, zalǵa ótip magnıtollany qosty. Onda Katá Leldiń

"Tak ı byt, tak ı byt, ne smogý tebá zabyt" — degen muńly da baıaý áýeni shyrqalyp jatty. Bul áýendi ápkem men kelmeı turyp ta birneshe márte tyńdaǵan sıaqty. Án álde neshe ret qaıtalana berdi. Men ápkemniń sońynda júrmin.

— Balalaryń joq bolsa, bala asyrap alsańdardarshy — dedim daýystap. Ápkem mýzyka áýenine elitip, kózin jumyp, aqyryn yrǵalyp bıleı bastady. — bireýdiń balasy bireýge bala bolýshy ma edi....

— Nege bolmaıdy bolady....

— Ózińnen týmaı — ul bolmas degen

Ápkem súırik saýsaqtaryn maıystyryp, yrǵala berdi. Men dálizdegi kresloǵa kelip jaıǵastym. Basymdaǵy kepkamdy sheship, tershigen mańdaıymdy súrttim. Zalda bılep júrgen ápkeme qaraımyn. — Adam ajyrasaıyn dep otyrypta osylaı bıleı me eken dep oıladym. Ápkem mýzykany sóndirdi de as úıge ótip sýyp qalǵan shaıyn urtady. Sosyn qystyǵyp otyryp jylap jiberdi. Jylaýdyń sońy óksikke ulasty. Men ápkemdi qushaqtaǵym keldi. Biraq qushaqtaı almadym, bir túrli qysyldym. Onyń búkil denesi kóterilip basylyp entigip jylaı berdi. Jylaı berdi....

— Men ózimdi múgedek sıaqty sezinemin, ana bolyp, sábı súımegen soń áıeldiń sulý táninde ne qasıet bar, ishpegen dárim, barmaǵan dárigerim qalmady, qý qursaǵyma bala bitpeı semip qalǵan sekildimin. Qudaıym-aı qudaı jezóksheniń de qursaǵyna qan uıytyp sábı jasaısyń, al olar ony qoqysqa laqtyrady. Men baıǵusty bir tyrnaqqa zar etip qoıdyń ǵoı qý qudaı dep kókiregi qarsy aıyrylyp qudaıdy jazǵyra jamandady. Ápkem kóz jasyn súrtip, shashyn bosatyp eki shekesin syǵymdap otyr da, — Keshe úıge enem keldi. Meni burynnan jaqtyrmaıtyn, sońǵy jyldary balań joq dep kústanalaýdy shyǵardy. Serikke ajyrasyńdar depti.

— Jezdem ne dedi?

— Ne desin...eshteńe....eń aýyry da sol eshteńe demeýi. Sońǵy kúnderi úıge iship kelýdi shyǵardy.

Ápkem óksigin basyp grafınnen sý quıyp ishti. Sosyn vanaǵa kirip beti-qolyn jýdy. Men ápkemniń sońynan bir eli qalmaımyn. Kenet ápkem basyn kóterip, vanadaǵy aınadan esikke súıenip turǵan maǵan tesile qarady da ishegin tartyp;

— Andaǵy túriń ne dep aıqaılap jiberdi.

—Túrime ne bopty?

—Qasyńdy julyp tastaǵansyń ba? Kim uryqsat berdi? Ápkem meni jelkelep aınanyń aldyna alyp keldi.

—Klastaǵy qyzdardyń bári qasyn terip júr, men de terdim, mamam uryqsat berdi — dedim sháńkildep.

Ápkem jelkemnen túıip qaldy.

— Orystyń jaman kempirleri sıaqty jip-jińishke etip boıap alypty taǵy, jý andaǵy túrińdi, jezdeń kórse sóıleıdi dep krandy aǵyzyp betimdi jýa bastady. Men julqynyp ápkemniń qolynan sytylyp shyǵyp kettim. Ápkem sońymnan qýdy — boıjetýge asyǵyp júrsiń ba, úlgerersiń bárine! Osy qasyńmen ózińdi ádemi bolyp turmyn dep oılaıtyn shyǵarsyń, túkte ádemi bolyp turǵan joqsyń, usqynyńdy qarashy ózińniń adam shoshıdy, týra boıanyp alǵan úırekke uqsap qalǵansyń degen ápkem jelkemnen taǵy túıdi. Meniń namysym keldi. Ásiresse sońǵy sózi, "boıanyp alǵan úırekke uqsaısyń" — degeni ótip ketti — nege maǵan ursasyń, nege báriń jabylyp maǵan ursa beresińder, ákem de sheshem de ursady, sende ursasyń, mekteptegi muǵalimder de ursady.... múmkin sender meni asyrap alǵan shyǵarsyńdar aaaa — dep qystyǵyp jylap jiberdim. Ápkem maǵan bastan-aıaq qarap shyqty da, betin basyp kúlip jiberdi. Onyń kúlgenin kórip meniń yzam keldi. Qasyma kelip betimen súımek boldy. Men ápkemniń keýdesinen ıterdim. — Báriń meni jekkóresińder, kórerem men bolmasam, etti saǵan kim tasıtynyn — dep taǵy sháńk ettim. Ápkem meni qushaǵyna aldy. — Aqymaǵym-aý men seniń qalaı dúnıege kelgenińdi bilemin ǵoı, sen dúnıege kelgende birinshi men qýandym, "eeeeı jarandar jarandar! Myna maǵan qarańdar, endi men jalǵyz emespin, endi meniń sińilim bar" dep ándetip, kórshilerdi túgel aralap súıinshi suraǵanmyn. Biz seni on jyl kúttik ǵoı, on jyl, mamam menen keıin on jyl boıy bala kótermedi. Sen týylǵan soń, bizdiń úıge baqyt keldi, sońynan eki inimiz týyldy. Seni bárimiz jaqsy kóremiz dep aıǵyzdanǵan betimdi jeńimen súrtti. Sol sátte ápkem maǵan anam sıaqtanyp kórindi. Anam da meni jubatqanda dál osylaı sóıleıdi. Tipti ıisi de anamnyń ıisine uqsaıdy. Ápkemniń anamnan aýnymaı qalǵanyna tańdana qaraımyn. Biraq ápkemniń anamnan aıyrmashylyǵy — ol áli ana bolyp kórgen joq edi. Biraq boıyna anaǵa tán bar meıirimdi aına-qatesiz kóshirip alǵan. Qaıdan kóshirip alǵan, oǵan osynsha anaǵa tán meıirimdi kim úıretken? Men onyń jaýabyn bilmedim. Biraq dál sol mezette meniń sanamda sharpysqan kóp oılardyń ishinen qudaı nege osy dap-daıyn anaǵa bir bala bere salmaıdy degen oı qalyqtap turǵan edi.

—Aıtpaqshy júr men saǵan birdeńe kórsetem dep ápkem meni jetektep jatyn bólmesine alyp keldi. Shıfonerin ashyp, ishinen etegi kestelengen sý jańa qyzyl tústi shıfon kóılekti shyǵardy.

—Qarash, unaı ma saǵan?

—mhm....

—Kıip kórshi,

Men ústime ilgen shyt kóılegimi sheship, ile shıfon kóılekti kıip aldym.

— Týýý ózińe quıyp qoıǵandaı eken, ala ǵoı saǵan syıladym.

— Rahmet! — dep ápkeme degen ashýym tarqap betinen shóp etizdim.

— Búgin keshki asqa qýyrdaq jasaıyqshy aaaa dedim qyzyl kóılektiń etegin delbeńdetip erkeleı sóılep. Ápkemniń óńi ilezde qýqyl tartty....

— Sen búgin keshki avtobýstan qalmaı aýylǵa qaıta ǵoı....

— Nege? Men bir jetige keldim ǵoı

— Bir aıtqanymdy isteshi endi ótinem, osy kúnge deıin betińdi qaıtarǵan emespin ǵoı — dep ápkem maǵan jalbaryna qarady. Men buryn-sońdy ápkemniń maǵan bulaı jalbaryna qaraǵan júzin kórmegen edim.

Ápkem syılaǵan qyzyl tústi shıfon kóılekpen aıaldamaǵa keldim. Adamdar nege ajyrasady dep oıladym. Meniń on tórt jasar sanamda erli- zaıyptylardyń ajyrasýy keshirilmes qylmys edi. Joq qylmystan buryn — úlken kúná. Olar kúná jasaýdyń az-aq aldynda tur. Ajyrasatyny bar áýelbasta nege úılenedi? Bala bolmasa ne bolypty? Balalar úıinen bir jetimdi asyrap al da baq. Bolmasa kútý kerek. Meni de áke sheshem on jyl boıy kútti ǵoı, endi shamaly shydasa qaıtedi eken. Olardy ajyratpaý kerek. Kersinshe tatýlastyrý kerek. Olar biri-biri úshin jaralǵan....

Aldyma kelgen avtobýsqa minbeı keri burylyp tike apkemniń úıine qaraı tartyp otyrdym.

— Avtobýs ketip qaldy, úlgermedim deı saldym esikten kirip jatyp. Ápkem kóńilsiz qarsy aldy. Jáne meniń ótirik aıtqanymdy ishi sezetin sıaqty.

— Qazir jezdeń keledi, keshki asty ázirleýim kerek dep as úıge qaraı ótti. Men apkemniń sońynan as úıge kirdim.

— Múmkin ajyraspaı-aq qoıarsyńdar aaa....

Ápkem maǵan syzdana qarady. Biraq úndemedi. Beıne bir "búgin sen úndemeı aq qoısań bolar edi" dep turǵandaı.

— Ras aıtamyn ajyraspańdarshy aaaa.... jezdem jaqsy adam ǵoı. Erteń ekeýiń de ókinip qalasyńdar. Ras aıtam. Oǵan áıel tabylady, al saǵan, saǵan kúıeý tabyla ma?

— Meni ne basqa kúıeý taba almaıdy dep oılaısyń ba?

— Taba alasyń, jezdem de basqa áıel taba alady. Biraq ekeýiń eki jaqta qaıtadan baqytty bolasyńdar ma?

— Japshy aýzyńdy káshimir, endi sen qalyp eń, maǵan aqyl úıretpegen sen ómir jaıly ne bilesiń ózi murnyńnan mańqań aǵyp júrip — dep apkem basymnan nuqyp qaldy.

— Ne urasyń dedim tóbe quıqamdy ustap turyp-ajyrassań klastasyń Gúlzat sıaqty bolasyń da qalasyń, elge kúlki..

— Jap aýzyńdy! Sen kimsiń maǵan aqyl úıretetin? Men seniń jaıalyǵyńdy jýǵan adammyn. Nemene qasty terdim eken dep, aqyl úıretýge jarap qaldym dep oılap júrsiń ba?! Bul — meniń ómirim estımisiń meniń ómirim aralasýshy bolma! Ornyńdy bil! Bul joly ápkemniń úni tipten óktem shyqty. Tipti janary jasaýrap, keýdesin urǵylaı sóıledi.

Endi qarsy sóılesem ne ózi jylaıdy, ne meni jylatyp úıden qýyp shaǵatyny bildim de, ishten túıilip úndemeı qutyldym. Sonda da meniń eshkim sanaspaıtyn on tórt jastaǵy aqyl-esimde ápkemniń oıymen múlde qabyspaıtyn, tipti mámilege kelmeıtuǵyn ómir jaıly ózimdik fılosofıalyq oı tolǵanystaryp júrip jatty.

Ápkeme ókpelgen bolyp, biraz ýaqyt bolkonǵa shyǵyp tomsyraıyp dalaǵa qarap turdym. Ápkemniń ashýy tarqaǵan soń,

— Eldos kórinbeıdi ǵoı, Eldos qaıda ketken — dep qarsy esiktegi kórshiniń balasyn surastyrdym.

— Ol toǵyzdy bitirip Almatyǵa oqýǵa ketti, endi kelmeıdi, úıleri de Almatyǵa kóshkeli jatyr — dedi.

Men azdap muńaıyp qaldym. Joq azdap emes, shyn muńaıdym. Keýde tusym alǵash ret solq ete qalǵandaı boldy. Eldos menen bir jas úlken-tin, byltyr osy ýaqytta meni velıgine otyrǵyzyp qalashyqty qydyrtqan. Aýlanyń aldyndaǵy oryndyqtyń birinde otyrǵanymda, júrekshesi bar alqa da syılaǵan. Biraq onysyn ápkem bilmeıdi. Men aıtqam joq. Ooo aıtar bolsam jezdem ekeýi meni mazaq etip kúni boıy kúlgen bolar edi...

Men aýlanyń mańaıynan sol Eldostyń qasyma kelip, alqa syılaıtyn oryndyǵyn kózben izdeı bastadym. Áne tur jaqtaýy jasylmen syrlanǵan oryndyq. Sol oryndyqqa esimsoıymyzdyń alǵashqy bas árpin qosyp tańbalaǵanymyzda Eldostyń aspan tústes oıly kózderine týra qaraı almaı erekshe tolqyp, eki betimniń alaýlap ketkeni de esimde. Taptym! Mynaý dál sol oryndyq. Biraq ol jerde basy keýdesine túsip jezdem otyr edi.

— Jezdeeee! Mynaý Serik jezde ǵoı!

Dalada Serik jezdem otyr

Jezde, Serik jezde! — dep bolkonnan aıqaılap jezdeme qol bulǵadym.

Jezdem jalt qarap, bir kózin qysyp, ol da maǵan qolyn bulǵap kúlimsiregendeı boldy. Qolyndaǵy shylymyn ýrnaǵa qaraı shertip jiberip, ornynan aqyryn qozǵaldy.

— Alaqaı jezdem kele jatyr — dep ápkeme jalt buryldym. Apkem týrap jatqan pıazdy tastaı salyp, shashyn retke keltirdi de, zalǵa qaraı júgirdi. Mýzykany qosty. Bul joly.

"Qyzylqumda aýylym,

Qyzdar meniń saýyǵym.

Ózińmenen oınamaı,

Basylmaıdy dáýirim.

Qyzǵa jigit qumar-aı,

Qyz da moınyn burady-aı.

Kórip qoısa sheshesi

Sart etkizip urady-aı.

degen qazaqtyń oınaqy áni shyrqala jónedi, ápkem shyr kóbelek aınala bıleı bastady. Esikten jezdem kirdi. Jezdeeee.... dep moınyna asylǵym kelip edi álginde, endi kenetten artqa sheginshektep qysylyp qolyn ǵana aldym. Jezdem betimnen súıip, tanaýymdy qysty. Ápkem bılep jezdemniń aldynan shyqty. Beıne bir túk bolmaǵandaı ekeýi tatý-tátti otbasy sıaqty, jezdem de aıaq kıimin sheship, zalǵa bılep ótti. Men ańtarylyp qarap turdym. Ekeýi de jyndy dep oıladym. Ekeýi de — jarymes. Múmkin bular meni ádeıi aldap júrgen shyǵar, múmkin rasymen de ajyraspaıtyn shyǵar. Kenet jezdem — baldyz bıleseńshi —  dep meni bıge shaqyryp qasyma keldi, ápkem máz-meıram syqylyqtap kúle beredi — Makosh jezdeńmen bıleshi, dep olda qolymnan súırep ortaǵa shyǵardy. Men bılemedim. Ortaǵa shyǵyp alyp, ekeýine qalshıyp qarap turdym da qoıdym. Ekeýi meni shyrsha sekildi aınala qorshap bılep júr. Dúnıedegi ajyrasý — degen uly qylmys bolsa, sol qylmysty búrkemelep turǵan myna essiz eki beıbaqqa taǵdyrdyń taǵar óz aıyby, keser óz úkimi bar edi, biraq ekeýi sol úkim oqylmas buryn essiz áýenge elitip báz-baıaǵysha bılep alǵysy kelgendeı shyr kóbelek aınalady. Yzamnyń kelgeni sonsha mýzykany sóndirip ekeýin oryndyqqa otyrǵyzyp qoıyp urysqym keldi. Tipti aqyl aıtqym keldi.

Kenet, esiktiń qońyraýy basyldy. Jezdem mýzykany sóndirdi de syrtqy esikti ashty. Orta jastaǵy áıel men er kisi yńǵaısyzdana ishke endi. Erli-zaıyptylar sıaqty. Júzderinde áldeqalaı ýaıymnyń taby bilinedi, biraq ony bildirmeımiz degendeı ekeýi de azdap mıyq tartyp qoıady. Ápkem olardy kúlip qarsy aldy. Tanıtyn sekildi. Jezdem de jylyushyrap amandasyp jatyr. Kisiler zalǵa qaraı ótti. Osy kezde ápkem maǵan qarap-dalaǵa shyǵyp oınap kel — dedi.

— Oınap kel degeni nes, men saǵan kishkentaı balamyn ba?

— Oınap kel deımin — dep ápkemniń kózi ejireıip, meni esikke qaraı súıreleı bastady

— As úıde otyra turaıynshy dymymdy shyǵarmaımyn — dedim jalynyshty túrmen.

Ápkem meniń bilegimnen shap berip ustap — ketshi bar ósek tyńdamaı-dep syrtqy esikten dalaǵa biraq shyǵardy. Qarsy aldymdaǵy esik tars jabylsa da, áldeneshe ýaqyt jabyq esik syrtynan tyń tyńdamaq boldym. Biraq onymnan túk shyqpady.

Osy kezde men, on tórt jastyń sonshalyq, qıyn da kúrdeli, al keıde eń aqymaq jas ekenin túsindim, on tórt jasta men ózimdi eresek ári aqyl-esim tolysqan adam retinde sezinsem de, meniń on tórt jastaǵy oıymmen eshkim sanaspaıtynyn, meniń aqylymnyń úlkenderge kerek emes ekendigin túsinip yzam keldi. Sóıte tura eshkim meni báz-baıaǵysha bala dep te eseptemeıtin. On tórt jas, úlkenderdiń keıbir áńgimesin tyńdaýǵa, erli-zaıyptylardyń ómirine aralasýǵa, ári-beriden soń, kósemsip birýge aqyl aıtýǵa sonshalyq qolapaısyz jas bolsa da, men ápkem men jezdemniń sheshemine qarsylasyp baqtym.

Osylardy da úlken adam deıdi-aý! Áıtpese andaǵy qylyqtaryn qalaı uǵýǵa bolady. Bıleıdeıdi ǵoı ózderinshe, taǵy da ajyrasamyz deıdi. Ekeýi de — jarymes. Ekeýi de - noqaı. Osylarǵa balanyń ne keregi bar, ózderi de bala sekildi. Pff....

— Jańaǵy kisiler kimder?

— Jumystaǵy meniń býhgalterim, qasyndaǵy kúıeýi.

— Olar ne deıdi?

— Ne deýshi edi....ajyraspańdar — dep aqyl aıtyp ketti. Ekeýi de biraz jyldan keıin sábı súıgen. Qazir uly stýdent.

Ápkemniń júzin muń torlap, dúnıege maǵynasyz qarap otyr. Bir sátte meniń suńǵaq boıly sulý ápkem, ábden shógip, kishireıip, birneshe jylǵa eseıip ketkendeı kórindi. Kekili kózine túsip, jaǵyn taıanyp, shaı qasyqpen ydystaǵy qoımaljyń qaımaqty aralastyra berdi.

— Jezdem qaıda ketti?

— Bilmeımin....

Túnniń jarymynda men ápkemniń jylaǵan daýsynan oıandym. Jezdem ekeýi ursyp jatyr eken. Apkem jatyn bólmesinen shyǵyp, as úıdiń jaryǵyn jaqty. Qoldary dirildeı dári ishti, sońynan shashyp-tógip, shashalyp otyryp sý ishti. Qystyǵyp taǵy jylady. Men zaldyń qıalaı ashylǵan esiginen as úıdegi apkeme syǵalap qaraımyn. Ápkem jylaǵan saıyn, meniń de janaryma jas aınalady. Qasyna jezdem keldi. Ol ápkemniń janaryna janaryn qadap uzaq qarady. Kózindegi jasyn súrtti, shashynan sıpady, erninen súıdi, qushaqtary aıqasyp bir adamǵa aınalyp uzaq turdy. Biraq úndemedi. Ekýi de úndemedi. Álde ekeýi áldene dep sybyrlasty. As úıdiń de, jatyn bólmeniń de jaryǵy sóngende, men ózimniń zaldyń bir buryshynda jylap otyrǵanymdy kórdim. Nege jylaıtynymdy ózimde bilmeımin, ápkem men jezdemdi aıadym ba, álde kúndizgi "úırek" degen sózi esime túsip ketti me, álde kórshiniń balasy Eldosty endi qaıtyp kórmeıtinimdi oıladym ba, óksik ata jyladym. Jylap jatyp uıyqtap qaldym.

Tań ata apkem meni aýyldyń avtobýsyna otyrǵyzyp jiberdi, avtobýsta meniń yzamdy keltirip Katá Leldiń "Tak ı byt, tak ı byt, ne smogý tebá zabyt" degen án shyrqala berdi.

Biraq bul joly meniń kózimnen jas shyqpady....

---