InfoHub Logo

Mamandyq - bul árbir adam balasynyń  ózi súıip isteıtin, ári qýana jasaıtyn isi. Ári erteńgi bolashaǵy, jaryǵy bola alady. Árbir adam balasy mamandyǵyna qurmetpen qaraǵany durys jáne úlken jaýapkershilikti talap etedi. Mamandyq-adam ómirindegi eń mańyzdy qadamdardyń biri. Qazaqta jaqsy sóz bar ǵoı: « Eń áýeli mamandyq tańdaýdan qatelespe, ekinshi jar tańdadan qatelespe» degen. Sol sebepti adam mamandyqty óz erkimen tańdaǵany durys. Onyń kóńili, jany qandaı mamandyqty qalaıdy, sol mamandyq ıesi bolǵany abzal. Adam taǵdyrynyń bir bóligi tańdaǵan mamandyǵymen tikeleı baılanysyp, ushtasyp jatady.Barlyq adamnyń armandaýǵa, aldyna maqsat qoıa bilýge múmkindigi bar jáne oǵan shekteý joq. Eshkimge armandama, qıaldama, aldyńa maqsat qoıma  dep aıta almaımyz. Sebebi: árbir adam jeke tulǵa, onyń óz ómiri, jeke álemi bar.

Mamandyq… «Mamandyq» sóziniń ózi latyn tilinen aýdarǵanda: «jurt aldynda sóıleý, jarıalaý» degendi bildiredi eken. Biraq bolashaǵymyzben tikeleı baılanysty bul sózdiń bulaı aýdarylatynyn qazirgi jastardyń kóbisi bile bermeıdi, tipti mende endi uǵa bastaǵandaımyn. Buryndary, ıaǵnı este joq, eski zamanda mamandyqtyń qazirgideı túr-túri bolmaǵan, ár adamnyń óz qolynan qandaı jumys keledi sol jumysty istep, ómir súrgen. Al qazir she?                                    

Zaman ózgergen saıyn, adam da jetilip, naryqtyq qarym-qatynas paıda bolyp, qoǵam damyp, dúnıege túrli jumys, sáıkesinshe, túrli mamandyq kele bastady, áli de olardyń shegi kóriner emes. Degenmen sany bar, sapasy bolmasa onyń elimizge, ózimizge ne paıdasy bar?! 

Kemeńger Uly aqyn Abaı atamyz aıtqandaı: «Sen de bir kirpish dúnıege, tetigin tap ta bar qalan»-degen qasıetti sózi óz maqsatymyzǵa jetýge bizderge zor múmkindikterge baǵyt-baǵdar berip, jol ashady. Ár adam bala kezinen bastap ózi qalaǵan  mamandyq ıesi bolsam dep armandaıdy jáne soǵan qol jetkizýge umtylady. Osy bir suraq ómirge kelip, sana-sezimi jetilgen árbir adamdy tolǵandyrady. Bir kezderi men de osy bir suraqtyń jeteginde bolyp, biraz oılandym, qıaldap ózim armandaǵyhan mamandyǵymdy biraz  ýaqyt súısine zerttedim. Aqyrynda meni tolǵandyratyn suraqtyń jaýabyn taptym. Ol- jýrnalıstik sala edi. Jýrnalıs- qoǵamdyq aqparattyq salanyń qyzmetkeri bolyp esepteledi. Ol jańalyqty halyqqa taratýshy bolyp tabylady . Jýrnalıs-gazet, jýrnal, radıo, teledıdar t.b. jumysyn atqaryp, shyǵarmashylyq qyzmet jasaıdy. Jýrnalıs-eń áýeli ádebı, kórkem sóıleı bilýi tıis. Ol úshin bilim men qabilet kerek. Qandaı oqıǵa bolmasyn, máselen, qýanyshty júzimizge kúlki uıalatatyn oqıǵa nemese kezdeısoq, jaǵa ustatar, keleńsiz jaǵdaı, oqıǵa bolsyn tapqyrlyqpen, senimdi túrde, saspaı, abdyramaı, kóz jetkizip, naqty shyndyq, aqıqat jazylyp, halyqqa jetkizilýi tıis.   

Kópshilikke ómir jaıly tolǵap sol týraly aıta bilý de úlken óner, sheberlikti talap etedi. Ol úshin til, sóz baılyǵyn meılinshe mol paıdalaný kerek, árıne jaqsy jaǵynan. Taǵy bir aıta ketetin nárse, jýrnalıs qoǵamdyq qaıratker bola alsa tipten jaqsy. Ol zaman, ýaqyt aǵymyn jaqsy túsiný kerek. Ásirese, ıdeıaǵa toly materıaldar jazyp, halyqtyń nazaryn ózine aýdara bilgen jón.

Jýrnalıs mamandyǵy- qıyndyǵy men qyzyǵy qatar júretin, jan-jaqty bilimdilikti talap etetin jaýapty sala. Jýrnalıs mamandyǵy-qyzyqty ári kútpegen kezdesýlermen, saıasattarmen tyǵyz baılanysty jáne barlyq máselelerden birinshi qulaǵdar bolýy tıis. Jalpy jýrnalıs bolý maqsatker, talapshyl, ári bir ýaqytta tez til tapqysh, baýyrmal bola bilýi degen sóz. «Jýrnalısıka» termıni fransýz tilinen adarǵanda «jýrnal» sózinen shyqqan. Iaǵnı, bul –«kúndelik» degen maǵynany bildiredi. Meniń mamandyǵym ózime qatty unaıdy. Birinshiden- óz mamandyǵymdy súıemin, sol óz mamandyǵymdy súıý arqyly óz halqymnyń júregine jol taýyp, olardy óz isime súısindire alamyn. Bul jýrnalıs úshin zor baqyt, úlken qurmet, qýanysh.

Ekinshiden - sheberlikpen, shyǵarmashylyqpen suhbat júrgize otyryp, jurtyma shyndyqty túsindire bilemin. Bolashaqta óz mamandyǵym boıynsha jumys jasaımyn.  

Qazaqstannyń áli zerttelmegen beımálim jerlerin tereńinen zerttep, sol týraly maqalalar jazatyn bolamyn. Tek Qazaqstan ǵana emes shet elderdińde tarıhyn zertteımin. Qazaqstan men shet elderdiń  dúnıe-tanymyn, tabıǵatyn, salt-dástúrin salystyra otyryp, óz elimizge týrısterdiń kóptep kelýine óz septigimdi tıgizemin. Túrli baspasóz basylymdarymen jumys jasap, gazet-jýrnaldarǵa túsirip, tipti kógildir ekrannyń ar jaǵynan da kórsetetin bolamyn. Men óz elimdi de, mamandyǵymdy da qatty jaqsy kóremin, jáne oǵan asa qurmetpen, súıispenshilikpen, maqtanyshpen qaraımyn.

Dınara Saparaly

---