- 05 naý. 2024 03:09
- 205
Meniń súıikti keıipkerim (n/s) Ústeý. Mezgil ústeý
Qazaq tili 6 synyp.
Sabaqtyń taqyryby: Meniń súıikti keıipkerim (n/s) Ústeý. Mezgil ústeý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Taqyryp boıynsha málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý, tóseldirý.
Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý.
Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý, til damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kitap, sýretter. Gramatıkalyq keste
Pánaralyq baılanys: Orys tili. Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Synyptaǵy oqýshylardy túgendeý, kelmeý sebebin suraý, bilý.
3. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa beıimdeý, yńǵaılaý.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý, pysyqtaý.
Mátinniń mazmunyn suraý
Kespe qaǵazdaryn taratý
III. Jańa túsinikti qalyptastyrý: 1. Kirispe sóz
2. Sózdikpen tanysý
3. Dıalogti dosyńmne oqý
4. Jazylymy
Qys – jyldyń............ 1. unaıdy
Men qys mezgilin óte jaqsy...... 2. Týǵan kúnim bolady
Qysta ásem qalamyz Astanada....... 3. Shanamen, kónkımen syrǵanaımyz
Qaraǵaı men qaıyń aq kımeshek..... 4. Eń tamasha mezgili
IV. Jańa sabaqty bekitý:
1. Gramatıkalyq taqyrypty túsindirý
Qımyl, is - árekettiń jaı - kúıin, mekenin, mezgilin, mólsherin, maqsatyn, bildiretin sóz tabyn ústeý dep ataımyz.
Mysaly: Erteń aýylǵa baramyn.
Ústeýdiń leksıka - gramatıkalyq belgileri:
- Ústeý qımyldyń túrli belgilerin anyqtaıdy.
- Ústeý sózder túrlenbeıdi
- Sóılemde pysyqtaýysh bolady.
Ústeýdiń jasalý joldary:
- Sha, she: bala - sha, aýyz - sha
- Laı, - leı,- daı,- deı, taı, - teı: jastaı, qystaı, jibekteı
- daıyn, - deıin: túlkideıin
- lap, lep, - dap, - dep, - tap, - tep: jaıaýlap, temirlep
V. Sabaqty qorytý: A) Tómendegi sóılemderden ústeýdi taýyp, astyn syzyp shyǵyńdar:
Ol túnde kesh keldi.
Keshe qar jaýdy.
Baǵana bizge qońyraý shaldy.
Jazdygúni ájemmen Astanaǵa baramyn.
Kúzde Asqar 2 - synypqa barady.
Qazir qazaq tili sabaǵy
Á) Myna ústeýlerdi tulǵasyna qaraı jikteńder: áreń, basqasha, dál, qytaısha, erekshe, kúzdeı, sonshama, kenget, kenetten, tómen, asa, munda, zorǵa.
VI. Úı tapsyrmasyn berý: 106 - bet 2 - tapsyrma mazmundaý. jazý
VII. Baǵalaý. Refleksıa
Basqa taqyryptaǵy sabaqtardy qaraý
Sabaqtyń taqyryby: Meniń súıikti keıipkerim (n/s) Ústeý. Mezgil ústeý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Taqyryp boıynsha málimet berý. Oqýshylardyń oqý tehnıkasyn kúsheıtý, aýdarma jumystaryna kóńil bólý. Júıeli sóıleýge, taqyrypty júıeli baıandaýǵa úıretý, tóseldirý.
Damytýshylyq: Tapsyrmalar jazý arqyly oılaý qabiletterin damytý. Oqýshylardyń til belsendiligin, jazý mádenıetin damytý. Oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý. Sózderdi meńgertý arqyly sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn baıytý.
Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirý, suraq - jaýap, áńgimelesý, til damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kitap, sýretter. Gramatıkalyq keste
Pánaralyq baılanys: Orys tili. Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Sálemdesý.
2. Synyptaǵy oqýshylardy túgendeý, kelmeý sebebin suraý, bilý.
3. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa beıimdeý, yńǵaılaý.
II. Ótken sabaqty qaıtalaý, pysyqtaý.
Mátinniń mazmunyn suraý
Kespe qaǵazdaryn taratý
III. Jańa túsinikti qalyptastyrý: 1. Kirispe sóz
2. Sózdikpen tanysý
3. Dıalogti dosyńmne oqý
4. Jazylymy
Qys – jyldyń............ 1. unaıdy
Men qys mezgilin óte jaqsy...... 2. Týǵan kúnim bolady
Qysta ásem qalamyz Astanada....... 3. Shanamen, kónkımen syrǵanaımyz
Qaraǵaı men qaıyń aq kımeshek..... 4. Eń tamasha mezgili
IV. Jańa sabaqty bekitý:
1. Gramatıkalyq taqyrypty túsindirý
Qımyl, is - árekettiń jaı - kúıin, mekenin, mezgilin, mólsherin, maqsatyn, bildiretin sóz tabyn ústeý dep ataımyz.
Mysaly: Erteń aýylǵa baramyn.
Ústeýdiń leksıka - gramatıkalyq belgileri:
- Ústeý qımyldyń túrli belgilerin anyqtaıdy.
- Ústeý sózder túrlenbeıdi
- Sóılemde pysyqtaýysh bolady.
Ústeýdiń jasalý joldary:
- Sha, she: bala - sha, aýyz - sha
- Laı, - leı,- daı,- deı, taı, - teı: jastaı, qystaı, jibekteı
- daıyn, - deıin: túlkideıin
- lap, lep, - dap, - dep, - tap, - tep: jaıaýlap, temirlep
V. Sabaqty qorytý: A) Tómendegi sóılemderden ústeýdi taýyp, astyn syzyp shyǵyńdar:
Ol túnde kesh keldi.
Keshe qar jaýdy.
Baǵana bizge qońyraý shaldy.
Jazdygúni ájemmen Astanaǵa baramyn.
Kúzde Asqar 2 - synypqa barady.
Qazir qazaq tili sabaǵy
Á) Myna ústeýlerdi tulǵasyna qaraı jikteńder: áreń, basqasha, dál, qytaısha, erekshe, kúzdeı, sonshama, kenget, kenetten, tómen, asa, munda, zorǵa.
VI. Úı tapsyrmasyn berý: 106 - bet 2 - tapsyrma mazmundaý. jazý
VII. Baǵalaý. Refleksıa
Basqa taqyryptaǵy sabaqtardy qaraý