- 05 naý. 2024 01:09
- 180
Munaı emýlsıalarynyń túzilýi
Mamandyǵy:«Munaı jáne gaz ken oryndaryn paıdalaný»
Pán aty: Munaı jáne gaz shyńyraýlarynyń ónimin arttyrý
Oqý toby: ENG - 200
Sabaqtyń taqyryby: Munaı emýlsıalarynyń túzilýi
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: Oqýshylarǵa taqyryptyń mánin ashyp, jańa materıaldarmen tanystyrý. Jańa taqyryp boıynsha túsindirý, munaı ken oryndarynyń ólshemi men pishinine tehnıkalyq sıpattama berý, taqyrypty oqýshylarǵa uǵyndyryp úıretý.
b) tárbıelik: oqýshylardy ujymshyldyqqa, únemdilikke, uqyptylyqqa baýlý, óz mamandyǵyna jaýapkershilikke tárbıeleý;
v) damytýshylyq: oqýshylardyń óz erkimen izdenip, oı - órisin qalyptastyrý, oılaý qabiletterin damytý
Sabaqtyń túri: teorıalyq
Sabaqtyń tıpi: dástúrli(quramdas)
Sabaqtyń kórnekiligi: kompúterdegi slaıd, oqýlyq, plakattar, sýretter men syzba sqemalary
Oqytý ádisteri: toptyq, suraq - jaýap, salystyrý, túsindirý, baıandaý
Sabaqtyń ótkizilý barysy: 80 mın
İ. Uıymdastyrý kezeńi – oqýshylardyń sabaqqa qatysýyn tekserý, olardyń daıyndyǵyna jáne dárisqananyń tazalyǵyna nazar aýdarý. 2mın
İİ. Ótken taqyryp boıynsha oqýshylardyń bilimin tekserý. 23mın
1 - shi tapsyrma. Oqýshylarǵa aýyzsha tómendegideı suraqtar qoıylady:
1. Absolúttik ylǵaldylyq?
Jaýaby:. Absolúttik ylǵaldylyq dep qalypty jaǵdaı kezindegi 1m3 gazdyń quramynda bolatyn sý býynyń massalyq quramyn aıtamyz.
2. Salystyrmaly ylǵaldylyq?
Jaýaby: Salystyrmaly ylǵaldylyq dep ylǵaldylyq quramynyń ylǵaldy syıymdylyqqa qatynasyn aıtamyz. Salystyrmaly ylǵaldylyqty – gaz quramyndaǵy sý býynyń parsıaldy qysymynyń - berilgen temperatýra kezindegi sý býynyń qanyǵý qysymyna – R qatynasymen anyqtaıdy.
3. Gaz gıdrattary?
Jaýaby: Gaz gıdrattary – bul kómirsýtekteriniń sýmen qatty krıstaldy turaqsyz qosylystary. Syrtqy túrine qaraǵanda olar sarǵylt tústi jumsaq qarǵa uqsas keledi. Gıdrattar qysym artqan kezde qandaı da bolmasyn temperatýrada paıda bolady.
4. Qabat sýlary?
Jaýaby: Munaı ken oryndarynyń qabat sýlary uńǵy óniminiń ajyramas quram bóligi bolyp sanalady jáne kásipshilikte munaıdy jınaý jáne daıyndaý kezinde edáýir qıynshylyq týǵyzady. Ár túrli ken oryndaryndaǵy uńǵydan munaımen birge óndiriletin qabat sýlaryn, ádette olardyń quramynda erigen mıneraldy tuzdardyń konsentrasıasyna, gazdar men mıkroorganızmderdiń bolýyna baılanysty ajyratady.
Pán aty: Munaı jáne gaz shyńyraýlarynyń ónimin arttyrý
Oqý toby: ENG - 200
Sabaqtyń taqyryby: Munaı emýlsıalarynyń túzilýi
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: Oqýshylarǵa taqyryptyń mánin ashyp, jańa materıaldarmen tanystyrý. Jańa taqyryp boıynsha túsindirý, munaı ken oryndarynyń ólshemi men pishinine tehnıkalyq sıpattama berý, taqyrypty oqýshylarǵa uǵyndyryp úıretý.
b) tárbıelik: oqýshylardy ujymshyldyqqa, únemdilikke, uqyptylyqqa baýlý, óz mamandyǵyna jaýapkershilikke tárbıeleý;
v) damytýshylyq: oqýshylardyń óz erkimen izdenip, oı - órisin qalyptastyrý, oılaý qabiletterin damytý
Sabaqtyń túri: teorıalyq
Sabaqtyń tıpi: dástúrli(quramdas)
Sabaqtyń kórnekiligi: kompúterdegi slaıd, oqýlyq, plakattar, sýretter men syzba sqemalary
Oqytý ádisteri: toptyq, suraq - jaýap, salystyrý, túsindirý, baıandaý
Sabaqtyń ótkizilý barysy: 80 mın
İ. Uıymdastyrý kezeńi – oqýshylardyń sabaqqa qatysýyn tekserý, olardyń daıyndyǵyna jáne dárisqananyń tazalyǵyna nazar aýdarý. 2mın
İİ. Ótken taqyryp boıynsha oqýshylardyń bilimin tekserý. 23mın
1 - shi tapsyrma. Oqýshylarǵa aýyzsha tómendegideı suraqtar qoıylady:
1. Absolúttik ylǵaldylyq?
Jaýaby:. Absolúttik ylǵaldylyq dep qalypty jaǵdaı kezindegi 1m3 gazdyń quramynda bolatyn sý býynyń massalyq quramyn aıtamyz.
2. Salystyrmaly ylǵaldylyq?
Jaýaby: Salystyrmaly ylǵaldylyq dep ylǵaldylyq quramynyń ylǵaldy syıymdylyqqa qatynasyn aıtamyz. Salystyrmaly ylǵaldylyqty – gaz quramyndaǵy sý býynyń parsıaldy qysymynyń - berilgen temperatýra kezindegi sý býynyń qanyǵý qysymyna – R qatynasymen anyqtaıdy.
3. Gaz gıdrattary?
Jaýaby: Gaz gıdrattary – bul kómirsýtekteriniń sýmen qatty krıstaldy turaqsyz qosylystary. Syrtqy túrine qaraǵanda olar sarǵylt tústi jumsaq qarǵa uqsas keledi. Gıdrattar qysym artqan kezde qandaı da bolmasyn temperatýrada paıda bolady.
4. Qabat sýlary?
Jaýaby: Munaı ken oryndarynyń qabat sýlary uńǵy óniminiń ajyramas quram bóligi bolyp sanalady jáne kásipshilikte munaıdy jınaý jáne daıyndaý kezinde edáýir qıynshylyq týǵyzady. Ár túrli ken oryndaryndaǵy uńǵydan munaımen birge óndiriletin qabat sýlaryn, ádette olardyń quramynda erigen mıneraldy tuzdardyń konsentrasıasyna, gazdar men mıkroorganızmderdiń bolýyna baılanysty ajyratady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.