Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 9 saǵat buryn)
Týyndyny tabý erejeleri taqyrybyna esepter shyǵarý
Jas kezińde alǵan bilim,
Tasqa jazǵan jazýmen teń.
Eseıgende alǵan bilim,
Qumǵa jazǵan jazýmen teń

Synyby: 10
Sabaqtyń taqyryby: Týyndyny tabý erejeleri taqyrybyna esepter shyǵarý.
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: Oqýshynyń týyndyǵa qatysty bilimin, týyndy erejelerin qoldaný sheberligin, daǵdylaryn baqylaý, tekserý. Týyndy uǵymy boıynsha oqýshynyń oılaýyn damytýǵa, pándi oqyp úırenýge qajetti bilim, bilik jáne iskerlik daǵdylaryn meńgerýdi bekitýge baǵyttalǵan;
á) damytýshylyq: Oqýshylardyń jáne tulǵalyq qasıetterin qalyptastyrý, logıkalyq oılaýyn, matematıkalyq dúnıetanymyn keńeıtý;
b) tárbıelik: Oqýshylardyń oılaý qabiletterin damytý bir - birine kómektesý adamgershiligin, ózindik dúnıetanymyn qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: Oqýshylardyń bilimin, biliktiligin tekserip, qorytyndylaý sabaǵy.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, baıandaý, esepteý, jeke, toptyq, test
Sabaqtyń kórnekiligi: Týyndy erejeleri jazylǵan plakat, ınteraktıvti taqta, kartochka, slaıd.
Pánaralyq baılanys: Tarıh, qazaq tili

Sabaqtyń kezeńderi
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
İİİ. Negizgi bólim
İÚ. Sabaqty qorytyndylaý
Ú. Oqýshylar bilimin baǵalaý
Úİ. Úıge tapsyrma
Sabaqtyń barysy

İ. Uıymdastyrý kezeńi: (1 mın) Oqýshylarmen sálemdesý; túgendeý; nazarlaryn sabaqqa aýdarý;
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý: (2 - 3 mın) Úıge berilgen esepterdi aýyzsha jaýaptaryn oqyta otyryp durystyǵyn tekserý;
№141, 145, 146, 148 jaýaptary:
№141 a) - 2/3h+3 Á) h3+1 B) V)- 10h+1

№145á) teńsizdigin sheshińder f(x)=
Jaýaby: (5;+
№144 a) - 1 á) 1
Qaıtalaý - oqý aınasy «Týyndy álemine saıahat»(2 mın)
Qaıtalaý suraqtary:( aýyzsha)
a) Týyndy degenimiz ne?( Fýnksıanyń ósimshesiniń argýment ósimshesine qatynasynyń argýment ósimshesi nólge umtylǵandyǵy shegi bar bolsa, onda ol fýnksıasynyń núktesindegi týyndysy dep atalady.)
á) Týyndynyń belgilenýi: (ý'(h))
b) ý'(h) belgileýlerin engizgen kim?(Lagranj)
v) s; h; (hp) ' – nege teń?(0; 1; nxn - 1)
Matematıkalyq dıktant «Týyndy álemine saıahat»(3 - 4 mın)
1. Fýnksıanyń týyndysyn tabý amaly (dıfferensıaldaý)
2. Turaqty sannyń týyndysy s,=?(0)
3. Eki fýnksıanyń qosyndysynyń, aıyrmasynyń týyndysy ( )
4. Eki fýnksıanyń kóbeıtindisiniń týyndysy
5. Eki fýnksıanyń bólindisiniń týyndysy:?
6. 5h - tiń týyndysy: (5)
7. H2 - tyń týyndysy: (2h)
8. H - tyń týyndysy: (1)
9. týyndysy: ()
10. tyń týyndysy: (- )

İİİ. Negizgi bólim(20 - 25 mın)« Sen ǵylymǵa bolsań yntyq, bul sózimdi ábden uq: Bilgenińniń jaqsysyn qyl, bilmegendi bile ber»(Sh. Qudaıberdıev)

1. Oqýlyqpen jumys
№149, 150, 153 ESEPTERDİ SHYǴARÝ taqtaǵa ınteraktıvti taqtaǵa
2. Deńgeılik tapsyrmalardy oryndaý. Munda ár deńgeıdegi kartochkadaǵy úsh deńgeıdegi esepterdi taratý.
3. Oına, oıla! Qalpyna keltir Oqýshylar kezekpen jatqan qıyndylardy qurastyrady. Shyqqan sýret boıynsha maqal nemese ulaǵatty sóz, jumbaq aıtýy tıis.
1. f (h) =3h3 - 2h2 - 1 fýnksıasynyń týyndysyn tap
2. f (h) = h2( 2h - 1) fýnksıasynyń týyndysyn tap
3. f (h) = 13h2 - 7h+5 fýnksıasynyń týyndysyn taýyp, f '(0) mánin tap
4. F(h)=h3/3 - h2+2 fýnksıasynyń týyndysyn taýyp,, f '(0) +f '(- 1) órneginiń mánin tap
1. f (h)=h3 - 3h2+7 týyndysyn tap f '(h)=3h2 - 6h
4. Oqýshy shyǵarmashylyǵynan tarıhı maǵlumat
5. Durys tańdaý jasap, jaýapty durys tabyńdar. Test sheshý

İÚ. Sabaqty qorytyndylaý:(5 - 6 mınýt)
«Bilim – teńiz túbi de, shegi de joq»
Sáıkestendirý testi tapsyrmalary aýyzsha oryndalady.
Ú. Oqýshylar bilimin baǵalaý: 2 - 3 mınýt
Sabaqqa qatysý belsendilikterine qaraı tıisti baǵalaryn qoıý
Úİ. Úıge tapsyrma

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama