InfoHub Logo

Naýryz meıramy - qosh keldiń!
Zalǵa nemere qyzyn ertken Áje kiredi.
Áje: Sálemetsińder me, balalar! Qurmetti qonaqtar!
Júrg: Qosh keldińiz, Áje! Tórletińiz, bizdiń merekemizde syıly qonaq bolyńyz!
Áje. Rahmet, qaraǵym.
Nemere - qyzy: Áje, qarańyzshy, bul jerde qandaı mereke bolyp jatyr?
Áje: Botaqanym meniń, bul jerde Naýryz merekesin qarsy alyp jatyr.
Júrg: Kánekeı, tórletińizder, balalardyń qyzyǵyn tamashalańyzdar!

«Sarjaıláý bıi»

Nemere - qyzy: Áje, osy merekege «uzynsary» keledi me?
Áje: Qaraǵym - aı, «uzynsary» ne ekenin áli de túsinbegen sıaqtysyn. «Uzynsary» - bul Naýryzdyń uzaq, sary kúni. Naýryz meıramy - kópten kútken meıram. Naýryz - jańa kún, jyl basy! Naýryz toıynyń maqsaty - halyqqa molshylyq, toqshylyq tileý! Sol úshin qazan - qazan naýryz kóje jasaıdy. Ádemi kıimderin kıip, syılyqtaryn alyp, bir - birin quttyqtap, Naýryz meıramyn toılaıdy.

Júrg: Áje, bizdiń balalarymyz da Sizdiń áńgimeńizdi estip otyryp, oıyn - saýyq oınamaqshy.
Áje: Árıne, « Qazan» oıynyn oınap, naýryz kóje jasaıyq.

«Qazan» oıyny

Áje: Bizdiń qazaq halqy salt - dástúrge ózara kóńil bóledi, sábıdiń dúnıe kelgennen bastap, qýanyp, toı toılaýda: at qoıý, shildehana, súndet toı, tusaý kesý, tilashar sıaqty salt - dástúrlerdi ylǵı oryndap keledi. Bizde qázir «Tusaý kesý» salt - dástúrin kórseteıik.

(ortaǵa aq mata tóseledi, bir sábıdi shyǵaryp, aıaǵyna ala jip baılanady)

Áje:. Ala jippen baılap kesýdiń mánisi _ eshkimniń ala jibin attamaı, adal ótsin degen. Al maıly ishekpen baılap kesý eshkimdi jatsynbaı maıly ishekteı aralasý, elgezek, baýyrmal ótsin degendi bildiredi. Kók shóppen baılap kesý balany kókteı qaýlap tez jetilsin, kóbeıip - kóktesin degendi bildiredi. Er balanyń ala jibin pyshaqpen, al qyzdyń qaıshymen kesý kerek.
Áje balanyń aıaǵyn baılap jatyp, aq jol tileıdi:
qaz - qaz balam, qaz balam,
taqymyńdy jaz balam,

Balany eki jaǵynan ustaý kerek. Aq matamen bala júredi. Al Áje batasyn berip, «Jaqsylyqta asyp - tasymasyn, jamandyq kórse, jabyrqap - jasymasyn, qýanyshty kúnderinde asylyq jasamasyn, qıynshylyq basyna túskende eńsesi túsip basylmasyn, ekeýinen teń ótsin» dep, shashýyn shashady.

Júrg: Áje, bizde de sizge arnalǵan syılyǵymyz bar. (Ájege syılyq beredi)

Áje: Rahmet!
Júrg: Áje, tórletińiz, toıymyz jalǵasýda!

Án «Naýryz - kóktem» (ánshi men bıshiler daıyn turady)

Áje: Balalar, meniń de sender men qoshtasyp ýaqyt jaqyndady, Naýryz qutty bolsyn! Aq mol bolsyn!
Áje qoshtasyp, ketedi.

Júrg: Al, balalar, turmaıyq,
Oıyn - saýyq quraıyq.
Naýryz toıyn biz toılap,
Shańyraq oıynyn oınaıyq!

«Shańyraq» oıyny.

Júrg: Keremet, búgin bizdiń Naýryz merekemizdiń qurmetine barshamyz Qara jorǵa bıin bıleıik.

«Qara jorǵa bıi»

Júrg: Naýryz merekesi qutty bolsyn! Aq mol bolsyn! Elimizde tynyshtyq, balalarymyz er jetip, amandyq pen jaqsylyqta kezdese bereıik, qurmetti qonaqtar! Qosh saý bolyńyzdar!

Naýryz merekesi aıaqtalady, balalar topqa ketedi.