InfoHub Logo

Qabanbaı týraly Shyńjańda taraǵan ańyz-áńgimelerdiń birqydyrýyna Jánibek batyr aralasyp keledi. Bir kúni Qabanbaı, Bógenbaı, Jánibek úsheýi joryqqa attanady. Bulardyń kim ekenin bilmeı artynan bir jalǵyz atty adam salpaqtap eredi de otyrady. Álgi úsh batyr bir jerge kelip damyldap botqa jasap ishedi de, erip kele jatqan jalǵyz atty adamǵa jarty shara botqa alyp qoıyp, ózderi uıyqtap qalady. Arttarynan ergen álgi adam olar uıyqtap jatqanda kelip, botqanyń jarymyn da taýysa almaı jatyp qalady.

Uıyqtap turǵan batyrlar jalǵyz attynyń tamaq ishkenine qarap ynjyq ekenin ańǵarady. Úsh batyr erteńinde taǵy júrip, bir shatqaldyń basyna baryp tynyǵyp jatqanda, jalǵyz atty adam da kelip jetedi. Sálden soń úsh batyr attaryn álgi adamǵa tapsyrady da, ózderi jaıaý tereń shatqa túsedi. Túserinde: «Shatqaldan «Jánibek, Jánibek» degen daýys shyqsa, attardy ákel, bolmasa osy orynnan qozǵalma!» — deıdi.

Ásilinde, bul shatqal bas-aıaǵy tuıyq, mońǵol batyrynyń urlaǵan jylqyny bekitetin jeri eken. Ol dáıim qazaqtardyń jylqysyn shaýyp ákelip, osy araǵa bekitip, eshqandaı janǵa kúsh bermeı jatady eken. Talaı ret, talaı adam kelip, bul shatqalǵa túsken jylqyny ala almaı qaıtady. Qazaqtardyń jylqysy úshin bul jer — beıne túbi joq oppa sıaqtanady. Sonyń úshin bul joly úsh batyr bas qosyp, ádeıi keledi. Kelisimen bular mońǵol batyrymen jekpe-jekke shyǵady. Saıysqa eń aldymen jas batyr Jánibek túsedi. Eki batyr birin-biri ala almaı kóp tiresedi. Aqyry, mońǵol batyry Jánibekti alýǵa aınalady. Osy kezde Qabekeń: «Jánibek, Jánibek!» dep aıǵaı salady. Jánibektiń kók bórisi bar adam eken, «Jánibektegen» aıqaı shyǵysymen-aq onyń tula boıyna surapyl kúsh bitip, qaıraty tasyp ketedi. Qapysyn taýyp jaý batyryn alyp uryp, qyzyl qanǵa boıaıdy. Osy kezde álgi jalǵyz atty adam úsh batyrdyń atyn alyp shatqalǵa túsedi.

Batyrlar bul araǵa bekitilgen qalyń jylqyny aıdap eline qaıtady, jalǵyz attyǵa da bir úıir jylqy beredi. Boshalań jigit ózine jylqy aıdatqan adamnyń kim ekenin de suramapty. Biraq sonan bylaı shyǵa ózi de kúmándanyp: «Ákeý, bireýler bul jylqyny qaıdan aldyń dese ne deımin. El urlap ákeldi dep qalmaı ma? — dep oılap, artyna qaıta burylsa, aldynan shaýyp Jánibek shyǵady. Jigit qaıtyp kele jatqan jónin aıtady.

Sonda Jánibek:

— Jaraıdy, jylqyny kim bergenin bilýge kele jatqanyń abzal bolypty. Bolmasa, «osyny suraı almaǵan jamandy óltirip tastaıyn» dep kele jatyr edim. Elińe bul jylqyny Qabanbaı berdi de, — dep kelgen betimen qaıta jónele beripti.

* * *

Jánibektiń áıeli Qabanbaıdyń áıelinen bal ashyp, qumalaq salýdy úırenip júrgen kezi eken. Bir kúni Jánibek joryqqa attanbaq bolady. Áıeli onyń jolyn boljaý úshin bal ashyp kórse, bir qyrsyq torýyldap turyp alady. Neshe qaıtalaı salsa da: «túzge shyqsa, Jánibek óledi, úıde bolsa, áıeliniń ózi óledi» bolyp túse beripti. Munyń baıybyna bara almaǵan ol Qabanbaıdyń áıeline barypty. Ol kisi bal ashyp kóripti de:

— Sen dereý úıińe bar da, Jánibek bókterinetin teri tulyptyń túbin jar, qumalaqty sonan keıin salyp kór! — depti. Jánibektiń áıeli úıine qaıtyp kelip teri tulypty jarsa, túbinen úlken qarasur jylan shyǵady. Dese degendeı, qyrsyq osynda tur eken. Jánibek ony bókterinip túzge shyqsa, batyrdyń ózin shaǵyp óltirmek, al úıde bolsa, áıeline qas qylmaq eken. Jylandy óltirgennen keıin qumalaq salsa, Jánibektiń joly ońǵarylyp, úlken oljamen qaıtatyndyǵy aıan bolypty.

* * *
Kóne kóz qarıalardyn aıtýyna qaraǵanda, Qabanbaı Jánibektiń talabymen qalyń qol bastap, Altaı betine kelgen kezde Ertistiń sýy tasyp, ótkel bermeıtin dárejede arnaǵa syımaı jatsa kerek. Sonymen, el ótetin jerdi bile almaı, qatty daǵdarypty. Mundaı qıyn jaǵdaıdy uqqan soń, Qabekeń óziniń kádimgi tórt almajaıy — kıeli túlkilerine aqyl salypty. Bul kıeli qyzyl túlkiler batyrǵa aısyz qarańǵy túnde, jolsyz dalada jáne osyndaı tasqyn sýǵa kezikkende kómek kórsetip, baǵyt-baǵdaryn túzep otyrady eken. Bul joly da Qabanbaı óziniń sol almajaılarynyń kómegimen Ertistiń «Aq ıt» degen jerine kelip, sol jerden esen-saý ótip shyǵady, sonan tartyp sol jerdiń aty
«Qabanbaı ótkeli» atalypty. Taǵy sol kóne kózderdiń aıtýyna qaraǵanda, sol jolǵy surapyl soǵystyń keshinde Qabekeń tamaqtanyp otyryp janyndaǵylarǵa:
 
— Meniń basyma tiken kirip ketken be, bir nárse batady ǵoı, — depti. Sóıtse, batyrdyń basyna jaýdyń aıbaltasynyn júziniń synyǵy turyp qalǵan, batyr ony et qyzýda elemegen tárizdi, tynyǵyp otyrǵannan keıin baryp ózine bilinipti. Keıingi urpaq Qabanbaıdyń sol bir tózimdi erligin, ıaǵnı aıbaltanyń synyǵyn tiken qurly kórmegen qajyr-qaıratyn aýyzdan-aýyzǵa taratyp, ańyzǵa aınaldyryp jibergen eken.

---