InfoHub Logo

Balqash qalasy,
«Balqash qalasynyń №15 mektep - lıseıi» KMM
bastaýysh synyp muǵalimi
Seıtkalıeva Svetlana Nesıpbekqyzy

Ádebıettik oqý
Sabaqtyń taqyryby: Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa ertegi jaıly tolyq maǵlumat berý, ertegi túrlerine toqtalý. ”Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr?”ertegisiniń negizgi ıdeıasyn ashý;
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý, sózdik qoryn molaıtý;
Tárbıelik: Oqýshylardy adamgershilikke, baýyrmaldyqqa, eńbekqorlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Taratparmen jumys, ózdik jumys, shyǵarmashylyq jumys, toptyq jumys.
Pánaralyq baılanys: Dúnıetaný, sýret, án, eńbek.
Sabaqtyń kórnekiligi: Taratpa materıaldar, TSO, syzba kesteler, sújetti sýretter.
Sabaqtyń barysy
1. Uıymdastyrý kezeńi
- Balalar, qazir ádebıettik oqý sabaǵy. Búgingi sabaǵymyzdy bastamas buryn topqa bólinip alaıyq. Ol úshin myna jerden ózderińe unaǵan tústerdi tańdap alyńdar. Topqa bólinýdiń búgingi sabaqtyń taqyrybyn ashýda da mańyzy bar.
Topqa bólý (túrli - tústi qaǵazdar arqyly)
Yntymaqtastyq atmosferasyn qurý.
«Sen qaıdasyń?» trenıń ótkizý
• Sálem dostym (qol berip amandasý)
• Sen qalaısyń? (ıyqtaryn qaǵady)
• Qaıda boldyń? (qulaqtaryn tartady)
• Men seni saǵyndym (qoldaryn júrekke qoıady)
• Sen keldiń (qoldaryn jaıady)
• Jaqsy boldy (qatty qushaqtaıdy)
2. Úı tapsyrmasyna sholý.
- Balalar úıge qandaı tapsyrma berilip edi?
Qumyrsqanyń qanaǵaty. (El aýzynan).
1 - top - sahnalap kórsetý.
2 - top - Qumyrsqa týraly biletinderińdi toptastyryp jaz.
3 - top - suraq jaýap(taratpa materıaldarmen jumys):
- Oqymysty qumyrsqany nege, qalaı synady?
Qumyrsqanyń aqyly, qaıraty, qanaǵaty baryn qaıdan bildiń?
Qumyrsqanyń qasynda dán jatqanda ashyǵý sebebi ne dep oılaısyń?
- Balalar, qumyrsqaǵa baılanysty qandaı mysaldar oqydyq?

4. Jańa sabaq.
- Al balalar, sonymen qumyrsqa qandaı topqa jatady?(Býnaqdeneliler) - Ózderiń dúnıetaný sabaǵynan janýarlardyń taǵy qandaı toptaryn atar edińder? Sútqorektiler, baýyrymen jorǵalaýshylar, qustar klasy.
- Al endi baǵana topqa bólingende alǵan tústi qaǵazdaryńnyń kelesi betin ashsańdar jumbaq jazýly. Sol jumbaqty sheshseńder, búgingi taqyrypqa baılanysty ataý shyǵady.
Jumbaq
Buldyr - buldyr balshyqty,
Jınady da talshyqty.
Uqsatyp qamytqa,
Úı saldy jabyqqa. (Qarlyǵash)
Eki aıyr quıryǵy,
Qıaq murt qanaty,
Ushqyrlardyń júırigi. (Qarlyǵash)
Sharlap kelip dalany,
Úıime, úıin salady. (Qarlyǵash)
- Adamnyń dosy, qaıyrymdy, onyń aty qarlyǵash dep atalady.
Sergitý sáti:
Qos qarlyǵash ánimen bıleý
- Endeshe, búgingi jańa sabaǵymyzdyń taqyryby: Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr? ertegisi.

5. Maǵynany taný.
Interaktıvti taqtadan Qarlyǵashtyń quıryǵy nege aıyr? ertegisin kórsetemin.
Tapsyrma.
1 - top Ertegiden alǵan áserlerińdi jazyńdar.
2 - top Qarlyǵash týraly biletinderińdi jazyńdar.
3 - top Ertegidegi jaǵymsyz keıipkerler týraly óz oıyńdy aıt.

6. Oqýlyqpen jumys.
Oqýshylarǵa oqytý
Kózben oqý
Tapsyrma
1 - top Qarlyǵash sózinen birneshe sóz qura
2 - top Osy taqyrypqa saı maqal - mátelderdi sáıkestendir
3 - top Kóktem keldi. Qarlyǵashtardy qarsy alaıyq! Sýretter jıyntyǵynan qarlyǵashtardy qarsy alýdy kórsetý.
7. Oı qorytý
«Kezbe tilshi» strategıasy arqyly sabaqty qorytyndylaý.
Mine balalar Tóle bıdiń bir aýyz sózi myń aýyz sózge tatıtyn, shyn áýlıe dep ataǵan. Qarlyǵashty da áýlıege teńegen.
8. Refleksıa
- Balalar, búgingi sabaq senderge unady ma?
Aldaryńda alaqannyń basylǵan úlgisi jatyr. Alaqan - ashyq jarqyndyqtyń, qaıyrymdylyqtyń belgisi. Endeshe osy alaqanǵa búgingi sabaqta ne aldyń, qandaı áser aldyń sony jazyp, ǵajaıyp aǵashqa ileıik.
10. Baǵalaý.
11. Úıge tapsyrma.