Qazaq sanasynyń shamshyraǵy
Taqyryby: Qazaq sanasynyń shamshyraǵy (Ádebı kesh)
Maqsaty: HH ǵasyrdyń birtýar azamaty, óz halqynyń aınasy bolǵan uly qoǵam qaıratkeri, aqyn, ustaz, aǵartýshy ǵalym Ahmet Baıtursynovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıly oqýshylardy sýsyndata otyryp, onyń týǵan halqy úshin aıanbaı etken eńbegin dáripteý, urpaqqa úlgi etý.
Qatysýshylar: ómirbaıanshy jáne ádebıetshi, sahnashy, kórkemsóz oqýshy
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıd, A. Baıtursynovtyń portreti, kitap kórmesi, myna epıgraf jazylǵan plakat: “Ahmet Baıtursynuly - ulttyq tarıhymyzda eshkimmen salystyrýǵa bolmaıtyn erekshe tulǵa”. Ábish Kekilbaev
1 - júrgizýshi: Qurmetti ustazdar men oqýshylar! Búgin biz qazaq halqynyń birtýar uly Ahmet Baıtursynovtyń týǵanyna 140 jyl tolýyna arnalǵan eske alý keshine jınalyp otyrmyz. Ol - iri ǵalym, lıngvıs, ádebıet zertteýshisi, darryndy aqyn, aýdarmashy. Onyń halyq, el úshin jasaǵan eńbegi zor.
2 - júrgizýshi: Saýaty, sańylaýy joq qazaqtyń nadan halqyn qalyń jaý eńsesin basyp, qara bult qaptap, túnshe túnerip turǵanda, keýdesiniń bar kúshin aıamaı, janyn qurban qylyp, jaryqqa qaraı órge súıregen súıikti ustazymyz, qajymaıtyn qaharmanymyz - Ahmet Baıtursynuly. Birinshi ret bastalǵan, buryn eshkim eskermegen jumystyń barlyq aýyrtpalyǵy Ahańnyń basyna tústi. Oıǵa - qyrǵa birdeı qýyldy, túrmege tústi. Qýǵyn - súrginde júrgen kezderinde qolynan qalamyn tastamaǵan. Mańaıyndaǵylardy óleń qýatymen jylytyp, rýhtandyryp otyrǵan. Biraq Ahańnyń qaıraty tasymasa, qaıtpady, aqyly aspasa, saspady. Óziniń tizesin, túrmeniń terezesin ústel qylyp, Ahań qalamyn tartpaı jazýmen boldy.
1 - júrgizýshi: Ahmet Baıtursynovtyń atyn qazaq balasynyń estimegeni joq shyǵar. Onyń álipbıi men oqý quraldaryn oqyp, sol ǵylymı eńbekteriniń arqasynda qanshama adam saýatyn ashty.
2 - júrgizýshi: Ol Qazaqstannyń ár túrli oblystarynan mektepter ashyp, ustazdyq jumyspen aınalysty, jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı, masasha yzyldap, týǵan halqyn oqýǵa, óner - bilimge shaqyrdy, órkenıetti elderden keıin qalyp, kóringenge jem bolyp júrgenimiz bilimimizdiń, ónerimizdiń jetkiliksizdiginen, oqysa, ilgeri ketken elder qataryna qosylýǵa talpynsa, qazaq halqy da eshkimge esesin jibermeıdi, áńgime talaptanýda, namystanýda deıdi.
Endi Uly ustaz Ahmet Baıtursynov týraly beıne kóriniske nazar aýdaryp, qysqa ǵana ǵumyrynda qanshama eńbekter atqarǵanyna kýá bolaıyq. Kórkemsóz oqýshy:
Adamdyq dıqanshysy - qyrǵa shyqtym,
Kóli joq, kógaly joq qurǵa shyqtym.
Tuqymyn adamdyqtyń shashtym, ektim.
Kóńilin kóterýge qul halyqtyń.
Qor bolǵan bosqa ketip eńbek, beınet,
Quldarǵa quldyqtan joq artyq zeınet.
Ottaı ber, janýarym eki aıaqty,
Adamdyq haıýanǵa qansha qajet?!
Jaratqan maldy qudaı ne kerekke -
Minýge, soıý, soǵý, júndemekke.
Jorta ber qamyt kıip, qamshyńdy jep,
Buıryq joq urasyń dep úndemekke.
Taıaqqa eti úırengen qoıshy jaılap,
Kók esek qozǵala ma túrtkende aıdap?
Esepten aldanǵandaı bolǵandar kóp,
Jasyqty asyl ma dep bilmeı qaırap.
Ómirbaıanshy: A. Baıtursynulynyń osy óleń joldary onyń búkil ómiriniń epıgrafy ispettes.
Ol - aqyn, jazýshy, aýdarmashy, pýblısıs, qoǵam qaıratkeri, aǵartýshy, etnograf, fólklorıst, túrkitanýshy, ádebıetshi, tilshi, ǵalym…
Onyń búkil eńbeginiń mánin bir aýyz sózge syıǵyzyp aıtar bolsaq, ol bas árippen jazylǵan USTAZ,
HALYQ USTAZY.
Ómirbaıanshy: Ahmet Baıtursynuly - qyry men syry meılinshe mol adam. Birinshiden, ol qazaq tiliniń tuńǵysh álippesi men oqýlyqtarynyń avtory, sonydan iz salǵan jańashyl aǵartýshy. Ol jazǵan mektep oqýlyqtary 1914 - 1915 jyldan 1927 - 1928 jylǵa deıin paıdalanylyp keldi. Qazaq oqýshylarynyń birneshe býyny saýatyn Baıtursynulynyń “Álip - bıimen” ashyp, ana tilin Baıtursynulynyń “Til quraly” arqyly oqyp úırendi.
Ómirbaıanshy: Ahmet Baıtursynulynyń jas qazaq ǵylymyna etken qyzmeti tek til bilimi salasynda emes, ádebıet taný salasynda da aıtarlyqtaı boldy dep sanaımyz. Ótken ǵasyrdyń II - jartysynda - aq halyq aýyz ádebıeti úlgilerin jınap, 1923 j. “Er Saıyn” jyryn Moskvada shyǵarady. 1926 j. “23 joqtaý” atty jınaǵy jaryq kóredi. Bul da qazaq aýyz ádebıeti úlgileri.
A. Baıtursynovtyń “Ádebıet tanytqysh” atty kólemdi eńbegi - ádebıettaný ǵylymy men qazaq ádebıeti tarıhyna arnalǵan tuńǵysh zertteý jumysy…
Qazaqtyń ulttyq ádebıettanýynyń ǵylymı negizi, ádistemelik arnalary, basty - basty termınderi men kategorıalary túp - túgel osy kitapta qalyptastyrylǵan.
1 - júrgizýshi: Munan keıin nege oqý - aǵartý isine boı urǵanyn, halqynyń bolashaǵy úshin nege bas tikkenin bylaı áńgimeledi: «Meni týdyrǵan zaman - patsha zamanynyń zulym saıasaty, zorlyǵy, zombylyǵy, qorlyǵy. Sonyń bárin kórip turyp, men qarap qala almadym. Bizdiń halyq - esh nársesi joq, mádenıetke kedeı halyq… Bizdiń qazaq sıaqty ógeılik kórgen halyqqa aǵartýdan basqa jol qalmady... Jóni durys jastar bizdiń artymyzdan erdi. Olar basqa jol taba almady”.
2 - júrgizýshi: Kópshilik buqarany oıatýdyń barlyq amal - tásilin qoldanyp baıqaǵan Ahańdar qalyń qazaq arasynda eń ótimdi úgit quraly - óleń sóz ekenin ańdady. Sol bir jyldarda el ishinde aıtylar oıdyń túpqazyǵy “Oıan, qazaq!” degen bir - aq sózge tirelgen uran óleńder kóp tarap edi. Solardyń alǵashqy qarlyǵashy - Ahmet Baıtursynuly óleńderi, onyń “Qyryq mysal” kitaby bolatyn.
“Qyryq mysaldy” oqı otyryp, tanys sújetterge ushyrasqanda, olardyń I. A. Krylovtan aýdaryldy degenine qol qoısań da, taza qazaqy túsinik, ulttyq uǵymmen túıindelgen ǵıbrat bólimine kelgende oınalyp - aq qalasyń.
Kórinis:
2 - júrgizýshi: El taǵdyry jaıly oılanǵanda, Ahmet, eń aldymen, sol eldiń ózimen tildesýdi, olardyń jaı - kúıi jaıly kórgenderi men oılaryn ortaǵa salýdy, bolashaq jónindegi uǵym - túsinikterin bólisýdi paryz sanaıdy. Oǵan ádebıetti, óleńdi paıdalandy. Alaıda, Ahmet kórgen el áli uıqydan oıanyp bolmaǵan, yntymaǵy joq alaýyz, sóz tyńdaýǵa salǵyrt, berekesizdikke uıyǵan qaýym edi. Sondyqtan Aqan óleńin “Masa” etip jumsap, el qulaǵyna baryp yzyńdap, uıqydan oıatýǵa tyrysty. Ataqty “Masa” jınaǵy osylaı týdy.
Ómirbaıanshy: Ahmet Baıtursynuly - aqyn jáne myqty aqyn. Onyń óleńderi “Qyryq mysal”, “Masa”, “Úzik” degen attarmen 1912 jyldan 1922 jylǵa deıin birneshe ret jarıalanǵan. “Masaǵa” engen óleńder qarańǵylyq, nadandyq, sharýaǵa enjarlyq, qazaqty shaǵýǵa daıyn turǵan jylan. Onyń ıesi aıaqtary uzyn, sary masa bolyp yzyńdap, uıyqtap jatqan halqyn oıatpaqshy.
Kórkemsóz oqýshy:
Yzyńdap ushqan mynaý bizdiń sary masa,
Sap - sary aıaqtary uzyn masa,
Ózine bitken túsi ózgerilmes,
Degenmen qara ıakı qyzyl masa.
Ústinde uıyqtaǵannyń aınala ushyp,
Qaqqy jep qanattary buzylǵansha.
Uıqysyn az da bolsa bólmes pe eken,
Qoımastan qulaǵyna yzyńdasa?
Maqsaty: HH ǵasyrdyń birtýar azamaty, óz halqynyń aınasy bolǵan uly qoǵam qaıratkeri, aqyn, ustaz, aǵartýshy ǵalym Ahmet Baıtursynovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıly oqýshylardy sýsyndata otyryp, onyń týǵan halqy úshin aıanbaı etken eńbegin dáripteý, urpaqqa úlgi etý.
Qatysýshylar: ómirbaıanshy jáne ádebıetshi, sahnashy, kórkemsóz oqýshy
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıd, A. Baıtursynovtyń portreti, kitap kórmesi, myna epıgraf jazylǵan plakat: “Ahmet Baıtursynuly - ulttyq tarıhymyzda eshkimmen salystyrýǵa bolmaıtyn erekshe tulǵa”. Ábish Kekilbaev
1 - júrgizýshi: Qurmetti ustazdar men oqýshylar! Búgin biz qazaq halqynyń birtýar uly Ahmet Baıtursynovtyń týǵanyna 140 jyl tolýyna arnalǵan eske alý keshine jınalyp otyrmyz. Ol - iri ǵalym, lıngvıs, ádebıet zertteýshisi, darryndy aqyn, aýdarmashy. Onyń halyq, el úshin jasaǵan eńbegi zor.
2 - júrgizýshi: Saýaty, sańylaýy joq qazaqtyń nadan halqyn qalyń jaý eńsesin basyp, qara bult qaptap, túnshe túnerip turǵanda, keýdesiniń bar kúshin aıamaı, janyn qurban qylyp, jaryqqa qaraı órge súıregen súıikti ustazymyz, qajymaıtyn qaharmanymyz - Ahmet Baıtursynuly. Birinshi ret bastalǵan, buryn eshkim eskermegen jumystyń barlyq aýyrtpalyǵy Ahańnyń basyna tústi. Oıǵa - qyrǵa birdeı qýyldy, túrmege tústi. Qýǵyn - súrginde júrgen kezderinde qolynan qalamyn tastamaǵan. Mańaıyndaǵylardy óleń qýatymen jylytyp, rýhtandyryp otyrǵan. Biraq Ahańnyń qaıraty tasymasa, qaıtpady, aqyly aspasa, saspady. Óziniń tizesin, túrmeniń terezesin ústel qylyp, Ahań qalamyn tartpaı jazýmen boldy.
1 - júrgizýshi: Ahmet Baıtursynovtyń atyn qazaq balasynyń estimegeni joq shyǵar. Onyń álipbıi men oqý quraldaryn oqyp, sol ǵylymı eńbekteriniń arqasynda qanshama adam saýatyn ashty.
2 - júrgizýshi: Ol Qazaqstannyń ár túrli oblystarynan mektepter ashyp, ustazdyq jumyspen aınalysty, jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı, masasha yzyldap, týǵan halqyn oqýǵa, óner - bilimge shaqyrdy, órkenıetti elderden keıin qalyp, kóringenge jem bolyp júrgenimiz bilimimizdiń, ónerimizdiń jetkiliksizdiginen, oqysa, ilgeri ketken elder qataryna qosylýǵa talpynsa, qazaq halqy da eshkimge esesin jibermeıdi, áńgime talaptanýda, namystanýda deıdi.
Endi Uly ustaz Ahmet Baıtursynov týraly beıne kóriniske nazar aýdaryp, qysqa ǵana ǵumyrynda qanshama eńbekter atqarǵanyna kýá bolaıyq. Kórkemsóz oqýshy:
Adamdyq dıqanshysy - qyrǵa shyqtym,
Kóli joq, kógaly joq qurǵa shyqtym.
Tuqymyn adamdyqtyń shashtym, ektim.
Kóńilin kóterýge qul halyqtyń.
Qor bolǵan bosqa ketip eńbek, beınet,
Quldarǵa quldyqtan joq artyq zeınet.
Ottaı ber, janýarym eki aıaqty,
Adamdyq haıýanǵa qansha qajet?!
Jaratqan maldy qudaı ne kerekke -
Minýge, soıý, soǵý, júndemekke.
Jorta ber qamyt kıip, qamshyńdy jep,
Buıryq joq urasyń dep úndemekke.
Taıaqqa eti úırengen qoıshy jaılap,
Kók esek qozǵala ma túrtkende aıdap?
Esepten aldanǵandaı bolǵandar kóp,
Jasyqty asyl ma dep bilmeı qaırap.
Ómirbaıanshy: A. Baıtursynulynyń osy óleń joldary onyń búkil ómiriniń epıgrafy ispettes.
Ol - aqyn, jazýshy, aýdarmashy, pýblısıs, qoǵam qaıratkeri, aǵartýshy, etnograf, fólklorıst, túrkitanýshy, ádebıetshi, tilshi, ǵalym…
Onyń búkil eńbeginiń mánin bir aýyz sózge syıǵyzyp aıtar bolsaq, ol bas árippen jazylǵan USTAZ,
HALYQ USTAZY.
Ómirbaıanshy: Ahmet Baıtursynuly - qyry men syry meılinshe mol adam. Birinshiden, ol qazaq tiliniń tuńǵysh álippesi men oqýlyqtarynyń avtory, sonydan iz salǵan jańashyl aǵartýshy. Ol jazǵan mektep oqýlyqtary 1914 - 1915 jyldan 1927 - 1928 jylǵa deıin paıdalanylyp keldi. Qazaq oqýshylarynyń birneshe býyny saýatyn Baıtursynulynyń “Álip - bıimen” ashyp, ana tilin Baıtursynulynyń “Til quraly” arqyly oqyp úırendi.
Ómirbaıanshy: Ahmet Baıtursynulynyń jas qazaq ǵylymyna etken qyzmeti tek til bilimi salasynda emes, ádebıet taný salasynda da aıtarlyqtaı boldy dep sanaımyz. Ótken ǵasyrdyń II - jartysynda - aq halyq aýyz ádebıeti úlgilerin jınap, 1923 j. “Er Saıyn” jyryn Moskvada shyǵarady. 1926 j. “23 joqtaý” atty jınaǵy jaryq kóredi. Bul da qazaq aýyz ádebıeti úlgileri.
A. Baıtursynovtyń “Ádebıet tanytqysh” atty kólemdi eńbegi - ádebıettaný ǵylymy men qazaq ádebıeti tarıhyna arnalǵan tuńǵysh zertteý jumysy…
Qazaqtyń ulttyq ádebıettanýynyń ǵylymı negizi, ádistemelik arnalary, basty - basty termınderi men kategorıalary túp - túgel osy kitapta qalyptastyrylǵan.
1 - júrgizýshi: Munan keıin nege oqý - aǵartý isine boı urǵanyn, halqynyń bolashaǵy úshin nege bas tikkenin bylaı áńgimeledi: «Meni týdyrǵan zaman - patsha zamanynyń zulym saıasaty, zorlyǵy, zombylyǵy, qorlyǵy. Sonyń bárin kórip turyp, men qarap qala almadym. Bizdiń halyq - esh nársesi joq, mádenıetke kedeı halyq… Bizdiń qazaq sıaqty ógeılik kórgen halyqqa aǵartýdan basqa jol qalmady... Jóni durys jastar bizdiń artymyzdan erdi. Olar basqa jol taba almady”.
2 - júrgizýshi: Kópshilik buqarany oıatýdyń barlyq amal - tásilin qoldanyp baıqaǵan Ahańdar qalyń qazaq arasynda eń ótimdi úgit quraly - óleń sóz ekenin ańdady. Sol bir jyldarda el ishinde aıtylar oıdyń túpqazyǵy “Oıan, qazaq!” degen bir - aq sózge tirelgen uran óleńder kóp tarap edi. Solardyń alǵashqy qarlyǵashy - Ahmet Baıtursynuly óleńderi, onyń “Qyryq mysal” kitaby bolatyn.
“Qyryq mysaldy” oqı otyryp, tanys sújetterge ushyrasqanda, olardyń I. A. Krylovtan aýdaryldy degenine qol qoısań da, taza qazaqy túsinik, ulttyq uǵymmen túıindelgen ǵıbrat bólimine kelgende oınalyp - aq qalasyń.
Kórinis:
2 - júrgizýshi: El taǵdyry jaıly oılanǵanda, Ahmet, eń aldymen, sol eldiń ózimen tildesýdi, olardyń jaı - kúıi jaıly kórgenderi men oılaryn ortaǵa salýdy, bolashaq jónindegi uǵym - túsinikterin bólisýdi paryz sanaıdy. Oǵan ádebıetti, óleńdi paıdalandy. Alaıda, Ahmet kórgen el áli uıqydan oıanyp bolmaǵan, yntymaǵy joq alaýyz, sóz tyńdaýǵa salǵyrt, berekesizdikke uıyǵan qaýym edi. Sondyqtan Aqan óleńin “Masa” etip jumsap, el qulaǵyna baryp yzyńdap, uıqydan oıatýǵa tyrysty. Ataqty “Masa” jınaǵy osylaı týdy.
Ómirbaıanshy: Ahmet Baıtursynuly - aqyn jáne myqty aqyn. Onyń óleńderi “Qyryq mysal”, “Masa”, “Úzik” degen attarmen 1912 jyldan 1922 jylǵa deıin birneshe ret jarıalanǵan. “Masaǵa” engen óleńder qarańǵylyq, nadandyq, sharýaǵa enjarlyq, qazaqty shaǵýǵa daıyn turǵan jylan. Onyń ıesi aıaqtary uzyn, sary masa bolyp yzyńdap, uıyqtap jatqan halqyn oıatpaqshy.
Kórkemsóz oqýshy:
Yzyńdap ushqan mynaý bizdiń sary masa,
Sap - sary aıaqtary uzyn masa,
Ózine bitken túsi ózgerilmes,
Degenmen qara ıakı qyzyl masa.
Ústinde uıyqtaǵannyń aınala ushyp,
Qaqqy jep qanattary buzylǵansha.
Uıqysyn az da bolsa bólmes pe eken,
Qoımastan qulaǵyna yzyńdasa?
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Bul jınaqta oqýshylardyń tárbıe, bilim, bilik, daǵdylaryn damytý negizinde, ımandy, ınabatty, adamgershilik qasıetterin qalyptastyrý úshin halqymyzdyń ulaǵatty, marjan sózderi men aıtqan naqyldary ber...
