InfoHub Logo

«Saǵynady Muqańdy syzdap júrek»
(poezıa keshi)

Keshtiń maqsaty: M. Maqataevtyń poezıasynyń halyqqa keń taralýynyń máni jáne onyń ómirsheńdiginiń syry nede ekenin tanytý, túsindirý, sezindirý, shyǵarmashylyǵynyń mýzykasymen úndesý ereksheligin, aqynnyń sózine jazylǵan ánderi kópshilik nazaryna usyný.

Damytýshylyǵy: oqýshynyń jan - jaqty oılanýyn, izdenýin damytý, óleńge degen yntasyn arttyrý
Tárbıeligi: adamgershilikke, Otandy súıýge, tabıǵatty aıalaýǵa, olardy umytpaı este saqtaýǵa úıretý.
Kórnekiligi: M. Maqataevtyń portreti, kitap kórmesi.

Ótkizý barysy: kesh
1 - júrgizýshi:
Qosh kelipsizder, qurmetti qonaqtar, ustazdar, oqýshylar, óleń súıer, óner súıer qaýym!

2 - júrgizýshi:
Qýat alyp Abaıdyń til kúshinen,
Jyr jazamyn Abaıdyń úlgisimen;
Abaı bolyp tabynsam bir kisige,
Abaı bolyp túńilem bir kisiden.- dep biz búgin zamanymyzdyń jarq etken juldyzy, lırık aqyn M. Maqataevtyń shyǵarmashylyǵyna, ómir joldaryna arnalǵan «Saǵynady Muqandy syzdap júrek» atty poezıa - keshin ótkizgeli otyrmyz.

1 - júrgizýshi:
Ia, Muqaǵalı ǵajaıyp, aqıyq, syrshyl, gýmanıs aqyn. Ol - bizge kórinbeıtin sıqyr boıaýlardan, bizge estilmeıtin qupıa dybystardan toıat alatyn jumbaq aqyn. Aqyn óleńderin oqyǵan saıyn aqıqat beıneli rýh, sezim men sananyń birligi kóńilge uıalaıdy.

2 - júrgizýshi:
Qazaqqa tán qara óleńge tabyndy,
Ata - baba dástúrinen ap úlgi,
Ushan - teńiz ulylyqty pash etken,
Muqaǵalı - poezıa alyby,- deı kele, Muqaǵalıdyń poezıamen qalaı syrlasqanyn tyndap kóreıik.
1 - oqýshy:

«Poezıa»
Poezıa!
Menimen egiz be ediń?
Sen meni sezesiń be?
Nege izdedim,
Alaburtqan tańdardan seni izdedim,
Qaraýytqan tańdardan seni izdedim.
Seni izdedim kezdesken adamdardan,
Bulaqtardan, baqtardan, alańdardan.
Shyryqtardan, ottardan, jalaýlardan,
Seni izdedim joǵalǵan zamandardan.
Seni sezimge ý sharaptan da, seni izdedim.
İzdeımin taǵat bar ma?
Seni maǵan egiz ǵyp jaratqan ba?!

1 - júrgizýshi:
Muqaǵalı qoınaýyna talaı syr búkken saıyn dalaǵa, onyń syldyrap aqqan sýyna, samal jeline, maqpal túnine bala kezden - aq ǵashyq bolyp ósse kerek. Alǵan áserin óleńine óre de bilgen.

2 - oqýshy:
Neni ańsaımyn?
Týǵan ólke, týǵan jurt seni ańsaımyn.
Ul de, meıliń adasqan qul de meıliń,
Seni ańsaımyn, bilmeımin neni ańsaımyn.
Qýat bergen dámiń men tuzyń maǵan,
Qaımaǵyńdy ańsaımyn buzylmaǵan
Gúlin súıem, shalǵynnyń búrin súıem,
Únin súıem masanyń yzyńdaǵan.
Seni ańsaımyn, qaınaǵan aq bas taýlar,
Aq bas taýlar, samaıyn aq basqandar.
Seni ańsaımyn qazirgi aq bas shaldar
Burynǵy óreden qurt ap kashqandar,
Sý keship jalań aıaq ot basqandar.

2 - júrgizýshi:
Ana - ómir syılaýshy, bala - baǵbanshysy.
Arýlar - asyl jandar. Olarǵa degen mahabbat, súıispenshilik sezimi - jyrdyń altyn arqaýy. Ana týraly, áıel týraly, jyrlamaǵan aqyn kemde - kem. Sonyń ishinde M. Maqataevtyń áıel týraly jazǵan óleńderi erekshe. Áıeldiń ádemiligin de, súıkimdiligin de keremet jyrlap ótken aqyn.

1 - júrgizýshi:
Áıelder - aı!
Áıelder - aı!
Qandaısyń?!
Ádemi bop ketipsiń ǵoı árqaısyń.
Bireý jerip tursa - daǵy qalmaısyń,
Bireý súıip tursa - daǵy barmaısyń.
Áıelder - aı!
Áıelder - aı, qandaısyń?!
Áıelder - aı!
Áıelder - aı, qýlar - aı,
Janarlardyń jaýyn alyp turǵan - aı!
Bile tura búırekteriń búlk etip,
Ketesińder tyńdaı tura, tyńdamaı.
Áıelder - aı! Áıelder - aı, qýlar - aı,
Áıelderdi erkekterden kóp deıdi.
Oıbaı, Oıbaı!...
Bola bersin kóp meıli!
Áıel degen ádemi ǵoı, ádemi
Ádemilik bizge kóptik etpeıdi.

Án. Qasymbaeva Merýert 7 synyp oqshysy «Arýlar asyl jandar»

2 - júrgizýshi:
Týǵan halqyn, tilin, Otanyn baqyty dep sanaǵan aqyn óz baqytyn halyqqa qyzmet etýden tapqan. Aqynǵa halyq degen uǵymnyń ózi de ómir degen sóz. Halqy bar bolsa adam qor bolmaıtyndyǵyn aıtady.

Oqýshy: «Úsh baqytym»

1 - júrgizýshi:
«Súıikti balalarym meniń,- deıdi aqyn óz kúndeliginde.
- Aqylsyz bolmańdar! Ómir toly qaýip, abaı bolyńdar! Ómirdiń árbir qubylysyna baıyppen, aqylmen qarańdar! Jóni joq meıirban, jumsaq bolmańdar. Ómir barda jaýyzdyq ta bar. Meıirbandyqpen, jumsaqtyqpen jaýyzdyqty jeńýge bolady... Ár daıym saq bolyńdar, árdaıym ózderińdi qorǵaı bilińder! Balalarym meniń! Eger sender túsinseńder ǵoı meni»...

Án. Basepov Ómirtaı 8 synyp oqshysy «Sábı bolǵym keledi»

2 - júrgizýshi:
M. Maqataev - adamdar arasyndaǵy, ómirdegi, tabıǵattaǵy jastyq pen kelisimniń jyrshysy. Onyń óleńderi shyn shabyttyń, qıyn kúızelis pen shyn qýanyshtan, shyn saǵynyshtan týǵan. Aqyn uly sezimge bas ıip, óz óleńderinde mahabbat taqyrybyn keń sýrettegen.

3 - oqýshy:
O. Mahabbat!
Sen áli tiri me ediń?
Kózimnen ǵaıyp bolǵan kúnim meniń,
Gúlim ediń...
Eltigen túnim ediń.
O, Mahabbat, sen áli tiri me ediń?
Men seni umytqanmyn.
Jylatqanyń este joq, sýytqanyń.
Sýyp qanym,
Qulaǵam quryp hálim
Jyǵylǵan otaýymnyń ýyqtaryn.
Sodan beri men seni umytqanmyn.
O, Mahabbat!
Sen áli tiri me ediń!?
Tiri me ediń...
Men de endi tirilemin!
Aq perishte, aldyńa júginemin.
... Qoldaı gór, ǵashyqtardyń piri meni!

Án. Qasymhanov Balǵynbek 8 synyp oqýshysy «Seniń kóziń».

1 - Júrgizýshi:
Jigitinen qazaqtyń dos taba almaı,
Qyz da bolsań men saǵan muń shaǵamyn,- dep Muqaǵalı F. Ońǵarsynovaǵa janyn jegen qaıǵyny jyrmen jetkizgen.

4 - oqýshy:
Dos bolam deseń,
Dosyńdy syıla, qymbattym!
Dosyńa sonda,
Dosymmen ǵana qymbatpyn.
Dos bolam deseń,
Mendegi dospen dostasqyn,
Sendegi dospen dos bolyp sonda turmaqpyn.
Dostyqta júrmin,
Dostyqqa júrmin qumartyp!
Ólgeli júrmin,
Ózime – ózim min artyp...
Jaýyzdyń baryp, janyna ýázir bolǵannan,
Dostardyń baryp, aýlasynda ólgen myń artyq.

Án: Karmen Elaman 6 synyp oqýshysy «Farıza qyz».
Qorytyndy:
2 - Júrgizýshi:
«Aqynnyń aqyndyǵy ataqta emes, aqynnyń aqyndyǵy arda ǵana,- dep arym - óleńim degen muratpen ǵumyr keshken aqıyq aqyn Muqaǵalı halqyna «birge týǵan jan dúnıesi» óleńderin qaldyrdy. Ol tabıǵatpen, taǵdyrmen, bárimen adal syrlasty. Onyń óleńderi búgin de sharshaǵanǵa ál, shóldegenge nár, súıgenge syrlas, muńaıǵanǵa muńdas bop adaldyq, tatýlyq belgisin terbep tur.
1 - Júrgizýshi:
Qarasaz, qara shalǵyn óleńde óstim
Jyr jazsam, oǵan jurtym eleńdestiń.
Ólse óler Muqaǵalı Maqataev,
Óltire almas alaıda óleńdi eshkim,- dep aqynnyń ózi aıtqandaı, Muqaǵalı muralary eshqashan da ólmek emes.

2 - Júrgizýshi:
Qurmetti qonaqtar! Osymen jyr Mýzasy - Muqaǵalı Maqataevtyń mereıtoıyna arnalǵan «»Saǵynady Muqańdy syzdap júrek» atty baǵdarlamamyz máresine jetti.
Sóz sońynda, árqashan aqyndy eske alyp, jyrlaryn oqı júreıik deı otyryp, keshti «Esińe meni alǵaısyń» ánimen aıaqtaıyq.