- 05 naý. 2024 03:29
- 215
Qazaq tili páni boıynsha deńgeılik tapsyrma
Qazaq tili páni boıynsha deńgeılik tapsyrma
İ deńgeı
1. Kóp maǵynaly sózderdiń qataryn jalǵastyr.
1 Adamnyń aıaǵy,....
2 Dombyranyń qulaǵy,....
3 Jaranyń aýyzy,....
4 Pyshaqtyń júzi,.....
2. Kóp maǵynaly sózderdi terip jaz.
1. Qanat qustardyń ushyp, qonatyn dene múshesi. Alty qanat aq ordany tigýge kiristi.
2. Kózim aýyryp dárigerge kórinip júrmin. Ineniń kózine jip ótkize almadym.
3. Sózdiń basyn arydan bastady. Adamnyń basy - Allanyń doby.
3. Kóp maǵynaly sózderdiń ishinen alǵashqy maǵynasyn tap
A) Sózdiń basy, joldyń basy, adamnyń basy, taýdyń basy, jumystyń basy
B) Kitaptyń beti, adamnyń beti, sýdyń beti, jer beti
V) saǵat tili, kitap tili, orys tili, tehnıka tili, adam tili
İİ deńgeı
1. Mátinnen antonımderdi terip jaz.
Úlkendi - kishili úılerdiń terezeleri de jaryq. Úlken de, kishi de qýanyshty. Baýyrjan – qulaǵy túrik, shapshań bala. Qalamqas – jer qozǵalsa qozǵalmaıtyn, minezi aýyr qyz. – sen jaman baǵa almaqsyń ba sonda? – joq, jaqsy baǵa alam. Qalamqas dıktantty jaı jazady. – Men jyldam aıtyp jatyrmyn ba? Bárine jurt kirip - shyǵyp jatyr. – Jemdi erteńgilik bir, keshkilik bir, azǵantaıdan shash. Balyq ashtyqtan emes, toqtyqtan óledi. Kitapta solaı jazylǵan. – Balalar, keshe biz tazalyq kúnin ábden jaqsy ótkizdik. – Apaı, búgin kirlegen partalardy men jýaıynshy.
Biraq úı - ishiniń bul qýanyshy da alysqa barmady. Baýyrjan oıyn qyzyǵymen júrip, sabaq bastalýǵa jaqyn qalǵanda úıge entige kirdi. Jańbyr jaýǵan soń, jańa, eski dep qaramaı, úı bitkenniń báriniń shatyrynan sý saýlaıdy. Mádenıet úıine bizdi shyǵaryp salýǵa aýyldyń kári - jasy lyq toldy. Keıin jibergenin qaıtem, qazir jibersin.
2. Tómendegi berilgen sózderdi qatystyryp, birneshe sóılem qurap jaz.
Kitap. Aı. Juldyz. Kórme. Bet.
İİİ deńgeı. Shyǵarmashylyq tapsyrmalar:
1. Sınonımderdi paıdalanyp, «Batyr – el tiregi» degen taqyrypqa mátin jaz.
2. Bes joldy óleń qurastyrý.
1 zat esim
2 syn esim
3 etistik
4 sózdi sóılem
Sınonım
Qazaq tili páni boıynsha deńgeılik tapsyrma. júkteý
İ deńgeı
1. Kóp maǵynaly sózderdiń qataryn jalǵastyr.
1 Adamnyń aıaǵy,....
2 Dombyranyń qulaǵy,....
3 Jaranyń aýyzy,....
4 Pyshaqtyń júzi,.....
2. Kóp maǵynaly sózderdi terip jaz.
1. Qanat qustardyń ushyp, qonatyn dene múshesi. Alty qanat aq ordany tigýge kiristi.
2. Kózim aýyryp dárigerge kórinip júrmin. Ineniń kózine jip ótkize almadym.
3. Sózdiń basyn arydan bastady. Adamnyń basy - Allanyń doby.
3. Kóp maǵynaly sózderdiń ishinen alǵashqy maǵynasyn tap
A) Sózdiń basy, joldyń basy, adamnyń basy, taýdyń basy, jumystyń basy
B) Kitaptyń beti, adamnyń beti, sýdyń beti, jer beti
V) saǵat tili, kitap tili, orys tili, tehnıka tili, adam tili
İİ deńgeı
1. Mátinnen antonımderdi terip jaz.
Úlkendi - kishili úılerdiń terezeleri de jaryq. Úlken de, kishi de qýanyshty. Baýyrjan – qulaǵy túrik, shapshań bala. Qalamqas – jer qozǵalsa qozǵalmaıtyn, minezi aýyr qyz. – sen jaman baǵa almaqsyń ba sonda? – joq, jaqsy baǵa alam. Qalamqas dıktantty jaı jazady. – Men jyldam aıtyp jatyrmyn ba? Bárine jurt kirip - shyǵyp jatyr. – Jemdi erteńgilik bir, keshkilik bir, azǵantaıdan shash. Balyq ashtyqtan emes, toqtyqtan óledi. Kitapta solaı jazylǵan. – Balalar, keshe biz tazalyq kúnin ábden jaqsy ótkizdik. – Apaı, búgin kirlegen partalardy men jýaıynshy.
Biraq úı - ishiniń bul qýanyshy da alysqa barmady. Baýyrjan oıyn qyzyǵymen júrip, sabaq bastalýǵa jaqyn qalǵanda úıge entige kirdi. Jańbyr jaýǵan soń, jańa, eski dep qaramaı, úı bitkenniń báriniń shatyrynan sý saýlaıdy. Mádenıet úıine bizdi shyǵaryp salýǵa aýyldyń kári - jasy lyq toldy. Keıin jibergenin qaıtem, qazir jibersin.
2. Tómendegi berilgen sózderdi qatystyryp, birneshe sóılem qurap jaz.
Kitap. Aı. Juldyz. Kórme. Bet.
İİİ deńgeı. Shyǵarmashylyq tapsyrmalar:
1. Sınonımderdi paıdalanyp, «Batyr – el tiregi» degen taqyrypqa mátin jaz.
2. Bes joldy óleń qurastyrý.
1 zat esim
2 syn esim
3 etistik
4 sózdi sóılem
Sınonım
Qazaq tili páni boıynsha deńgeılik tapsyrma. júkteý