- 05 naý. 2024 03:29
- 358
Tabıǵat kórinisin beıneleý
Sabaqtyń taqyryby: Tabıǵat kórinisin beıneleý
6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Tabıǵat kórinisin beıneleý
İ Sabaqtyń maqsaty: Perspektıva zańdylyqtaryn qoldana otyryp tabıǵat kórinisterin salý;
bilimdiligi: qaǵaz betine zatty durys úılestirý, tústerdi durys tańdap bilý;
tárbıeligi: estetıkalyq tárbıe berý;
damytýshylyǵy: este saqtaý, elestetý qabiletterin damytý.
Kórnekilikteri: úlgi tabıǵat kórinisteri, óner týraly ulaǵatty sózder, sýretshilerdiń portretteri.
Sabaqqa qajetti qural - jabdyqtar: sýret dápteri, akvarel, gýash boıaýlary, qylqalam.
İİ Ádisi: Aralas (áńgimelesý, sýret salý)
Júrisi: İ uıymdastyrý bólimi
(sálemdesý, oqýshy sanyń, sabaqqa ázirligin tekserý)
İİ Úı jumysyn tekserý
1. Perspektıva degenimiz ne?
2. Kókjıek syzyǵy, kórý núktesi degen ne?
3. Túster qandaı bolady?
4. Qazaqstan beıneleý óneriniń birinshi qylqalam sheberi kim?
5. Alberht Dúrer kim?
6. Tabıǵat degenimiz ne?
(oqýshylardyń jaýaptaryn tyńdaý)
İİİ Jańa sabaq
Tabıǵat bizdi qorshaǵan orta, adamǵa tabıǵatsyz ómir joq. «Tabıǵattyń ádemiligi, adam janyń tazalyǵy» dep V. Sýhomlınskıı beker aıtpaǵan sebebi jany taza adam bolashaǵyn oılaıdy óz urpaqtaryna osy ádemi tabıǵatty saqtap, qorǵaýǵa tyrysady.
Tabıǵat kórinisin shynaıy beıneleý úshin kóp jattyǵýymyz qajet. Dalada kele jatqanda aıaǵynyń astyna qarasan alýan túrli shópterdi kóresiń.
Erinbeı árbir shópti, butany qolyna alyp qara. Eger sen ańǵarympaz bolsań, tabıǵat saǵan óz syrlaryn, sulýlyǵyn ashady.
Sýretshige kerekti tústi tabýyna onyń baıqampazdyǵy men kórgenin jaqsy este saqtaý qabileti kómektesedi. Jaqsy sýretshi bolý úshin ózińdi qorshaǵan dúnıege muqıat qaraý kerek. Zattardyń túsine, pishinine zer sala qarap olardy este saqtaǵan durys.
Mysaly: I. Levıtan, Aıvazovskıı óz týyndylaryn este saqtaý arqyly salǵan.
Tabıǵat kórinisin zerttep, qubylystardy baqylap este saqtaý kerek.
(Jańa uǵymdardy dápterge jazý)
Etúd - qysqa merzimde oryndalǵan kartına.
Nobaı - daıyndyq sýretteri.
Negizgi túster, qosymsha túster.
Shedevr – qaıtalanbas uly shyǵarma.
İV Sabaqty bekitý: İ qatar «Jaz» mezgilin
İİ qatar «Kúz» mezgilin
İİİ qatar « Kóktem» mezgilin
boıaýmen salý.
Bekitý suraqtary:
Sýret salý neshe kezeńnen turady?
Etúd degenimiz ne?
Negizgi tústerdi ata.
Baǵalaý
V Úıge tapsyrma: Tabıǵattaǵy táýligine baılanysty ózgeristerdi baqylap salý.
Munaıly aýdany, « №9 jalpy bilim berý orta mektebi» KMM.
Daıyndaǵan Abdıramanova Sh. N.
Tabıǵat kórinisin beıneleý. júkteý
6 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Tabıǵat kórinisin beıneleý
İ Sabaqtyń maqsaty: Perspektıva zańdylyqtaryn qoldana otyryp tabıǵat kórinisterin salý;
bilimdiligi: qaǵaz betine zatty durys úılestirý, tústerdi durys tańdap bilý;
tárbıeligi: estetıkalyq tárbıe berý;
damytýshylyǵy: este saqtaý, elestetý qabiletterin damytý.
Kórnekilikteri: úlgi tabıǵat kórinisteri, óner týraly ulaǵatty sózder, sýretshilerdiń portretteri.
Sabaqqa qajetti qural - jabdyqtar: sýret dápteri, akvarel, gýash boıaýlary, qylqalam.
İİ Ádisi: Aralas (áńgimelesý, sýret salý)
Júrisi: İ uıymdastyrý bólimi
(sálemdesý, oqýshy sanyń, sabaqqa ázirligin tekserý)
İİ Úı jumysyn tekserý
1. Perspektıva degenimiz ne?
2. Kókjıek syzyǵy, kórý núktesi degen ne?
3. Túster qandaı bolady?
4. Qazaqstan beıneleý óneriniń birinshi qylqalam sheberi kim?
5. Alberht Dúrer kim?
6. Tabıǵat degenimiz ne?
(oqýshylardyń jaýaptaryn tyńdaý)
İİİ Jańa sabaq
Tabıǵat bizdi qorshaǵan orta, adamǵa tabıǵatsyz ómir joq. «Tabıǵattyń ádemiligi, adam janyń tazalyǵy» dep V. Sýhomlınskıı beker aıtpaǵan sebebi jany taza adam bolashaǵyn oılaıdy óz urpaqtaryna osy ádemi tabıǵatty saqtap, qorǵaýǵa tyrysady.
Tabıǵat kórinisin shynaıy beıneleý úshin kóp jattyǵýymyz qajet. Dalada kele jatqanda aıaǵynyń astyna qarasan alýan túrli shópterdi kóresiń.
Erinbeı árbir shópti, butany qolyna alyp qara. Eger sen ańǵarympaz bolsań, tabıǵat saǵan óz syrlaryn, sulýlyǵyn ashady.
Sýretshige kerekti tústi tabýyna onyń baıqampazdyǵy men kórgenin jaqsy este saqtaý qabileti kómektesedi. Jaqsy sýretshi bolý úshin ózińdi qorshaǵan dúnıege muqıat qaraý kerek. Zattardyń túsine, pishinine zer sala qarap olardy este saqtaǵan durys.
Mysaly: I. Levıtan, Aıvazovskıı óz týyndylaryn este saqtaý arqyly salǵan.
Tabıǵat kórinisin zerttep, qubylystardy baqylap este saqtaý kerek.
(Jańa uǵymdardy dápterge jazý)
Etúd - qysqa merzimde oryndalǵan kartına.
Nobaı - daıyndyq sýretteri.
Negizgi túster, qosymsha túster.
Shedevr – qaıtalanbas uly shyǵarma.
İV Sabaqty bekitý: İ qatar «Jaz» mezgilin
İİ qatar «Kúz» mezgilin
İİİ qatar « Kóktem» mezgilin
boıaýmen salý.
Bekitý suraqtary:
Sýret salý neshe kezeńnen turady?
Etúd degenimiz ne?
Negizgi tústerdi ata.
Baǵalaý
V Úıge tapsyrma: Tabıǵattaǵy táýligine baılanysty ózgeristerdi baqylap salý.
Munaıly aýdany, « №9 jalpy bilim berý orta mektebi» KMM.
Daıyndaǵan Abdıramanova Sh. N.
Tabıǵat kórinisin beıneleý. júkteý