Qazaqstan baıraǵy. Býyn.
1 synyp
Ana tili páninen sabaq jospary
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqstan baıraǵy. Býyn.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylardyń býyn týraly bilimderin keńeıtý. Sóz ishinde qansha daýysty dybys bolsa sonsha býyn bolady degen uǵymdy tereń túsinýin jáne óleńdi mánerlep oqýyn jetildirý. El rámizderi týraly maǵlumat berý
Damytýshylyq: sózdik qoryn baıyta túsý. El rámizindegi belgilerdi qalaı túsinetindigin aıta bilý daǵdylaryn damytý.
Tárbıelilik: el rámizderin tanýdy, ony qurmetteýge, óz Otanyn súıýge tárbıeleý. Uqyptylyq pen shydamdylyq qasıetterin shyńdaý.
Sabaqtyń kórnekiligi men jabdyǵy: kespe áripter, býyndar, jalaýshalar, magnıtti taqta, sújetti sýretter, oqýlyq pen №1 ana tiline arnalǵan jumys dápteri.
Sabaqtyń ádisi: kórsetý, túsindirý
Sabaqtyń barysy:
• Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylarmen sálemdesý, qatynasty baqylaý.
Úıge berilgen tapsyrmanyń oryndalýyn tekserý.
• Jańa sabaq.
1 - tapsyrma. Suraq – jaýap mınýty (ótkenge sholý).
A) Dybys degenimiz ne?
Á) Dybystar neshege bólinedi?
B) Daýysty dybystar qalaı aıtylady? Olardy ata.
G) Daýyssyz dybystarǵa neler kedergi keltiredi? (b, q, sh)
Ǵ) Daýysty dybystardyń qandaı túrleri bar?
D) Jýan aıtylatyn sózderge mysal keltir
E) Jińishke daýysty dybystar qaısy, olar nesheý?
2 - tapsyrma. Myna sózderdi býynǵa ból: Qazaqstan, otan, el, aspan, qyran, altyn, órnek.
• Sózderdegi býyndar sanyn qalaı bildiń?
(Oqýshylar jaýabyn tyńdap, qorytyndylaı otyryp, tómendegi erejeni túsindirý, 51 - bet)
3 - tapsyrma.
Oı qozǵaý.
Oqýshylarǵa Qazaqstannyń jalaýyn (jalaýsha) kórsete otyryp, « jalaý» degen sózdi taǵy da qalaı aıtýǵa bolatyndyǵyn suraý.
- Tý jáne baıraq.
- Qazaqstan baıraǵyn sıpattap ber
Qazaqstan baıraǵy → aspan tústes, kók
4 - tapsyrma. Oqýlyqpen jumys.
1. Óleńdi mánerlep oqyp berý.
2. Ár shýmaqty mazmundaý
3. Óleń avtorymen tanysý
4. Oqýshylardyń tizbekpen (shýmaqtap) oqýy.
5. Qazaqstan baıraǵynda neler beınelengen?
6. Qazaqstan rámizderine taǵy da neler jatady?
7. Aspan, qyran, búrkit sózderi qalaı aıtylyp tur, býynǵa ból.
• Sergitý mınýty
Joǵary qarap aı kórdim,
Tómen qarap jer kórdim.
Ońǵa, solǵa buryldym,
Egemendi el kórdim.
5 - tapsyrma. Dáptermen jumys. №1 ana tili jumys dápterindegi tapsyrmalardy oryndaý.
6 - tapsyrma. Sózderdi durys ornalastyr jáne býyndardan sóz qura.
Jalaýsha, ustady, kók, bala.
Sóz qura: baı búr qy kit raq ran. (baıraq, búrkit, qyran)
7 - tapsyrma. Kim tapqyr? oıyny. Qate býyndy tap. Túzet.
Bal - a, baı - raq, jal - aý, asp - an, alaq - aı, ba - ty - r, qoıa - n, te - le - fo - n.
Sabaqty qorytyndylaý.
Neni úırendik, neni bildik?
Sózdi nege bólemiz? (býynǵa)
Daýysty dybys qansha bolsa, sonsha ne bolady? (býyn)
Býyndy tabýǵa daýyssyz dybystardyń qatysy bar ma? (joq)
Refleksıa.
Úı tapsyrmasy: 73 - jattyǵý, «Qazaqstan baıraǵy» óleńin mánerlep oqý, 75 - jattyǵýdy oryndaý.
Sabaqty aıaqtaý.
Ana tili páninen sabaq jospary
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqstan baıraǵy. Býyn.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylardyń býyn týraly bilimderin keńeıtý. Sóz ishinde qansha daýysty dybys bolsa sonsha býyn bolady degen uǵymdy tereń túsinýin jáne óleńdi mánerlep oqýyn jetildirý. El rámizderi týraly maǵlumat berý
Damytýshylyq: sózdik qoryn baıyta túsý. El rámizindegi belgilerdi qalaı túsinetindigin aıta bilý daǵdylaryn damytý.
Tárbıelilik: el rámizderin tanýdy, ony qurmetteýge, óz Otanyn súıýge tárbıeleý. Uqyptylyq pen shydamdylyq qasıetterin shyńdaý.
Sabaqtyń kórnekiligi men jabdyǵy: kespe áripter, býyndar, jalaýshalar, magnıtti taqta, sújetti sýretter, oqýlyq pen №1 ana tiline arnalǵan jumys dápteri.
Sabaqtyń ádisi: kórsetý, túsindirý
Sabaqtyń barysy:
• Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylarmen sálemdesý, qatynasty baqylaý.
Úıge berilgen tapsyrmanyń oryndalýyn tekserý.
• Jańa sabaq.
1 - tapsyrma. Suraq – jaýap mınýty (ótkenge sholý).
A) Dybys degenimiz ne?
Á) Dybystar neshege bólinedi?
B) Daýysty dybystar qalaı aıtylady? Olardy ata.
G) Daýyssyz dybystarǵa neler kedergi keltiredi? (b, q, sh)
Ǵ) Daýysty dybystardyń qandaı túrleri bar?
D) Jýan aıtylatyn sózderge mysal keltir
E) Jińishke daýysty dybystar qaısy, olar nesheý?
2 - tapsyrma. Myna sózderdi býynǵa ból: Qazaqstan, otan, el, aspan, qyran, altyn, órnek.
• Sózderdegi býyndar sanyn qalaı bildiń?
(Oqýshylar jaýabyn tyńdap, qorytyndylaı otyryp, tómendegi erejeni túsindirý, 51 - bet)
3 - tapsyrma.
Oı qozǵaý.
Oqýshylarǵa Qazaqstannyń jalaýyn (jalaýsha) kórsete otyryp, « jalaý» degen sózdi taǵy da qalaı aıtýǵa bolatyndyǵyn suraý.
- Tý jáne baıraq.
- Qazaqstan baıraǵyn sıpattap ber
Qazaqstan baıraǵy → aspan tústes, kók
4 - tapsyrma. Oqýlyqpen jumys.
1. Óleńdi mánerlep oqyp berý.
2. Ár shýmaqty mazmundaý
3. Óleń avtorymen tanysý
4. Oqýshylardyń tizbekpen (shýmaqtap) oqýy.
5. Qazaqstan baıraǵynda neler beınelengen?
6. Qazaqstan rámizderine taǵy da neler jatady?
7. Aspan, qyran, búrkit sózderi qalaı aıtylyp tur, býynǵa ból.
• Sergitý mınýty
Joǵary qarap aı kórdim,
Tómen qarap jer kórdim.
Ońǵa, solǵa buryldym,
Egemendi el kórdim.
5 - tapsyrma. Dáptermen jumys. №1 ana tili jumys dápterindegi tapsyrmalardy oryndaý.
6 - tapsyrma. Sózderdi durys ornalastyr jáne býyndardan sóz qura.
Jalaýsha, ustady, kók, bala.
Sóz qura: baı búr qy kit raq ran. (baıraq, búrkit, qyran)
7 - tapsyrma. Kim tapqyr? oıyny. Qate býyndy tap. Túzet.
Bal - a, baı - raq, jal - aý, asp - an, alaq - aı, ba - ty - r, qoıa - n, te - le - fo - n.
Sabaqty qorytyndylaý.
Neni úırendik, neni bildik?
Sózdi nege bólemiz? (býynǵa)
Daýysty dybys qansha bolsa, sonsha ne bolady? (býyn)
Býyndy tabýǵa daýyssyz dybystardyń qatysy bar ma? (joq)
Refleksıa.
Úı tapsyrmasy: 73 - jattyǵý, «Qazaqstan baıraǵy» óleńin mánerlep oqý, 75 - jattyǵýdy oryndaý.
Sabaqty aıaqtaý.
You Might Also Like
