InfoHub Logo

Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúnine arnalǵan
«Egemendi bolmaı – el bolmas, Táýelsiz bolmaı – jer bolmas» atty merekelik is - sharanyń ótkizilý senarıi.
Vıdıorolık na ınteraktıvnoı doske.

Ved 1: Qazaqstan – san ǵasyrlyq tarıhy bar,
Qazaqstan - bul azat el tanysyńdar.
Kók baıraǵy, eltańba, ánurany,
Qazaq eli egemendi, san ulty bar.

Ved 2: Pod shedrym solnsem zolotym,
Pod ıasnym nebom golýbym
Moı gerb ı flag v sebá vobralı
Ves mır stepnoı, rodnye dalı,
Svobody dýh ı vzor prámoı.

Ved. 1: Armysyzdar, qurmetti oqýshylar, ustazdar, ata - analar! Elimizdiń táýelsizdik kúni barshańyzǵa qutty bolsyn! Memleketimizdiń ósip - ónip, shyńǵa jetip órkendeýi – bizdiń jetistigimiz, sondyqtan búgingi «Egemendi bolmaı – el bolmas, Táýelsiz bolmaı – jer bolmas» atty saltanatty jıynymyzdy ashyq dep jarıalaımyz!

Ved. 2: Dobryı den dorogıe ýchıtelá, ýchashıesá ı nashı gostı! My nahodımsá v predverıı radostnogo sobytıa, prazdnıka obedınáúshego vseh grajdan nashego mnogo nasıonalnogo gosýdarstva. Torjestvennyı prazdnık, posvıashennyı Dnú nezavısımostı RK obávláetsá otkrytym.
Gımn oryndalady

Karına: Táýelsizdik – bul meniń Parasatym,
Kúnshilmen de til taýyp jarasatyn.
Qorǵaıtyn Eldigińdi erligimen,
Qazaqtyń shyǵaratyn Alash atyn.

Janel: Svoboden, velıchav ı pervozdan
Zvezde podobnyı sred zemel ı stran
Kúı schastá ty naıgryvaesh zvonko
Rodnoı moı lýchezarnyı Kazahstan!
Vystýpaet hor

Ved1: Babalardyń armany, analardyń tilegi bolǵan baqyt - táýelsizdik alaqanymyzǵa qondy. Táýelsizdik - eń basty qundylyǵymyz. Bul kúnge qan tógissiz, beıb Kúı «Erke sylqym»/ Gúljan qyzdarmen it túrde qol jetkizip, elimizdi álemniń órkenıetti memleketterdiń qataryna qostyq. 22 jyl ishinde táýelsiz qazaq elin qalyptastyryp, naryqtyń qıyn ótkelderinen aman ótip kelemiz.

Ved2: 1991 g RK obávıla o svoem sýverenıtete ı stala nezavısımym gosýdarstvom. Kajdyı god 16. 12 prazdnnýetsá den nezavısımostı RK. Na prostorah nasheı respýblıkı estnesmetnye bogatstva eto ı redkıe krasıvye jıvotnye, rastenıa ı poleznye ıskopaemye. V Kazahstane esttakıe prekrasnye gorada, chto po krasote onı ne ýstýpát goradam Azıı ı Evropy – Astana, Almaty ı dr.
Kúı «Erke sylqym»/ Gúljan qyzdarmen

1 ved: Quttyqtaý sóz mektep - gımnazıa dırektory Abdıeva Aına Qurmanqulqyzyna beriledi
Ved. 1Barsha qazaqstandyqtar úshin táýelsizdiktiń máni de, mańyzy da aıryqsha. Óıtkeni biz táýelsizdiktiń arqasynda tarıhymyzdy túgeldep, tilimizdi, dinimizdi qaıta oralttyq. Memleketimizdiń ulttyq rámizderi qabyldanyp, ulttyq salt - dástúrimizdi jandandyrdyq.
Sanıa: 16 jeltoqsan – táýelsizdik alǵan kún,
Erekshe bop el jadynda qalǵan kún.
Jasaı bersin uly kún úmiti bop elimniń,
Jelbiresin kók týy - naǵyz kórki jerimniń!
Máńgi bolsyn, baıandy bolsyn
22 jyl ǵumyryń!
Qutty bolsyn, myqty bolsyn
Táýelsizdik tuǵyryń!
Bıshiler toby;

2 Ved: 1989 jyly 22 qyrkúıekte qazaq tili memlekettik mártebesin aldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili – qazaq tili bolyp jarıalandy.

Tomırıs: Taǵdyryńdy tamyrsyzdyq indetinen qalqala,
ár adamda óz anasynan basqa da,
Jebep turar, demep turar arqada
Bolý kerek qudiretti tórt ANA.
Týǵan jeri - túp qazyǵy, aıbyny,
Týǵan tili - satylmaıtyn baılyǵy,
Týǵan dástúr, salt - sanasy, tiregi,
Qadamyna shýaq shashar únemi.

Beıbarys: Jáne týǵan tarıhy, eske alýǵa qanshama
Aýyr ári qasiretti bolsada,
Tórt ANAǴA jaǵdaı jasaı almaǵan
Pendelerdiń basy qaıda qalmaǵan?

Dılára: Tórt anasyn qorǵamaǵan halyqtyń
Eshqashanda baq juldyzy janbaǵan.
Qasıetti bul tórtANA – taǵdyryńnyń tynysy,
Tórt ANA úshin bolǵan kúres - kúresterdiń ulysy!
Qazaqsha án /vokal «Týǵan jer»./qyzdar/

2ved: 1997 jyly Til týraly Zań qabyldandy.
Maral: Qýan dalam! Qýanatyn kún búgin.
Serpip tasta muńdy júrek túndigin,
Til týraly Zańym endi kúshine,
Pash etkendeı kesken jańa kindigin.
Qýan balam, qýanatyn kún búgin.
Nargız: Árbir tilde sóıle álemdi tań qylyp,
Ana tilin bilmeý qandaı zańdylyq?
Óser balań, baıtaq dalań turǵanda
Qazaq tili jasaý kerek máńgilik!

1ved: Qurmetti qonaqtar, ustazdar jáne oqýshylar! Osy ótken ómir joldarymyzǵa qarasaq ár jyldyń óz shejiresi, syry, tarıhy, qasıeti bar.
1991 jyl 1 jeltoqsan – N. Á Nazarbaev Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh Prezıdenti bolyp saılandy.

2 ved: V 1991 godý 1 dekabrá byl vybran Prezıdentom Respýblıkı Kazahstana Nazarbaev N. A.
Vıdıorolık ız kınofılma «Nebo moego detstva».
Án «Jasa qazaqstan»
Polına: Ata - babam tulpar minip, oıqastap,
Árbir sózi kesek - kesek oı tastap.
Táýelsiz el Prezıdenti saılandy;
Qazaǵymnyń NURSULTANY el bastap.

Eldar: Estna svete nemalo bogatyh, zagadochnyh stran.
A dlá nas sentr mıra v beskraınıh stepáh Kazahstana
Na prostorah tvoıh, kak po zamyslý mýdryı prırody
Vse propıtano chıstym ı radostnym dýhom svobody.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúnine arnalǵan «Egemendi bolmaı – el bolmas, Táýelsiz bolmaı – jer bolmas» atty merekelik is - sharanyń ótkizilý senarıi júkteý