- 05 naý. 2024 03:46
- 248
Sandy órnekterdi salystyrý
Matematıka 2 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Sandy órnekterdi salystyrý
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylarǵa teńdik, teńsizdikter týraly túsinik bere otyryp, taldaý, yntalaryn arttyryp, sandy órnekterdi salystyrý jáne mánin tabý barysynda esepteý tásilderin qoldanýǵa jattyqtyrý;
2. Este saqtaý, oılaý qabiletterin, bilim - bilik esep shyǵarý daǵdysyn jetildirý daǵdylaryn damytý;
3. Toptasyp jumystana bilýge, uıymshyldyqqa, sheberlikke, belsendilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: sýretter, slaıd, stıkerler, baǵa aǵashy maketi, elektrondy oqýlyq, tapsyrmalar toptamasy /flıpchart/
Ádis - tásilderi: toptyq, ózdik tapsyrmalar, suraq - jaýap, syn turǵysynan oılaý tehnologıasy elementteri
Túri: panoramalyq
Pánaralyq baılanys: ekonomıka, mýzyka
Kútiletin nátıje: Oqýshylar esepti óz deńgeıinde shyǵaryp úırenedi.
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İ. Amandasý
Meıirimdi júrekpen, Aq peıildi júrekpen.
Sálemdesip alaıyq,
Bir jadyrap qalaıyq
Psıhologıalyq daıyndyq.
Qaıyrly kún, dostar!
Búgingi kún, mine,
Sáttilikke tolsyn!
Bizdiń alar baǵamyz
Kileń bestikter bolsyn!!!
Búgingi sabaq erekshe ótedi. Sebebi bizdiń synypqa muǵalimder qonaqqa kelip otyr.
Búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: «Sandy órnekterdi salystyrý».
Sabaqtyń maqsatyn aıta ketý.
Al, balalar, kóńil - kúılerińiz qalaı?
Sabaqqa daıyndyqtaryńyz she?
Keremet Yntańyz she?
Endeshe sabaq bastaıyq?!
İİ. Toptastyrý.
Jaraısyzdar, olaı bolsa biz bank ataýy boıynsha qazir toptasamyz. Sebebi matematıka sabaǵy bank salasymen óte tyǵyz baılanysta.
1 - top «Aláns»banki
2 - top «Halyq» banki
3 - top «Nur» banki
İİİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Endeshe úıge berilgen úı tapsyrmasyna nazar aýdaraıyq. Úıge qandaı esep berildi?
Ár toptan tizbektep oqýshylar aýyzsha aıtyp ótý.
İÚ. Jańa sabaq
Órnekterdi salystyrý úshin, olardyń mániń eseptep, shyqqan sandy salystyrý kerek. Mysaly: 35+4≤45+5
İ. Kórkem jazý mınýty.
İİ. Ózindik jumys. /semantıkalyq karta/ slaıd№1
45 20 12
12+8 +
15 - 3 +
90 - 45 +
Oqýshylarǵa 1, 2 nusqada qosý jáne azaıtý amaldary beriledi.
Oqýshylar shyǵaryp bolǵan soń muǵalim kompúter arqyly jaýabyn kórsetedi. Ár oqýshy jaýabyn, tekseredi.
İİİ. Oqýlyqpen jumys. Slaıd №2
№1 (Aýyzsha oryndalady). Oqýshylar berilgen qosý jáne azaıtý amaldarynyń komponentterin atap, mánin tabý.
30+5
89 - 80
50+7
67 - 7
38 - 8
14 - 6
№2 Salystyrý.
Oqýshylar jeke - jeke taqtada baǵan boıynsha oryndaý. 36*63 74*56
14*10+6
15*51
100*99
27*20+8
İÚ. Toptyq jumys.
1 - top. 30+5*30+7
38 - 8*39 - 9
2 - top. 15 - 6*10+1
18 - 8*18 - 9
3 - top. (35 - 5)+6*42 - 2
58 - 8*5+(56 - 6)
Ú. Sergitý sáti «Qara jorǵa»bıimen /beınerolık arqyly/
Dáptermen jumys.
Úİ. Kestemen jumys. Slaıd №3 №4esep
Kesteni paıdalana otyryp, órnek qurastyryp, mánin tap.
Sandy órnekterdi salystyrý júkteý
Sandy órnekterdi salystyrý slaıdty júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Sandy órnekterdi salystyrý
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylarǵa teńdik, teńsizdikter týraly túsinik bere otyryp, taldaý, yntalaryn arttyryp, sandy órnekterdi salystyrý jáne mánin tabý barysynda esepteý tásilderin qoldanýǵa jattyqtyrý;
2. Este saqtaý, oılaý qabiletterin, bilim - bilik esep shyǵarý daǵdysyn jetildirý daǵdylaryn damytý;
3. Toptasyp jumystana bilýge, uıymshyldyqqa, sheberlikke, belsendilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: sýretter, slaıd, stıkerler, baǵa aǵashy maketi, elektrondy oqýlyq, tapsyrmalar toptamasy /flıpchart/
Ádis - tásilderi: toptyq, ózdik tapsyrmalar, suraq - jaýap, syn turǵysynan oılaý tehnologıasy elementteri
Túri: panoramalyq
Pánaralyq baılanys: ekonomıka, mýzyka
Kútiletin nátıje: Oqýshylar esepti óz deńgeıinde shyǵaryp úırenedi.
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İ. Amandasý
Meıirimdi júrekpen, Aq peıildi júrekpen.
Sálemdesip alaıyq,
Bir jadyrap qalaıyq
Psıhologıalyq daıyndyq.
Qaıyrly kún, dostar!
Búgingi kún, mine,
Sáttilikke tolsyn!
Bizdiń alar baǵamyz
Kileń bestikter bolsyn!!!
Búgingi sabaq erekshe ótedi. Sebebi bizdiń synypqa muǵalimder qonaqqa kelip otyr.
Búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: «Sandy órnekterdi salystyrý».
Sabaqtyń maqsatyn aıta ketý.
Al, balalar, kóńil - kúılerińiz qalaı?
Sabaqqa daıyndyqtaryńyz she?
Keremet Yntańyz she?
Endeshe sabaq bastaıyq?!
İİ. Toptastyrý.
Jaraısyzdar, olaı bolsa biz bank ataýy boıynsha qazir toptasamyz. Sebebi matematıka sabaǵy bank salasymen óte tyǵyz baılanysta.
1 - top «Aláns»banki
2 - top «Halyq» banki
3 - top «Nur» banki
İİİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Endeshe úıge berilgen úı tapsyrmasyna nazar aýdaraıyq. Úıge qandaı esep berildi?
Ár toptan tizbektep oqýshylar aýyzsha aıtyp ótý.
İÚ. Jańa sabaq
Órnekterdi salystyrý úshin, olardyń mániń eseptep, shyqqan sandy salystyrý kerek. Mysaly: 35+4≤45+5
İ. Kórkem jazý mınýty.
İİ. Ózindik jumys. /semantıkalyq karta/ slaıd№1
45 20 12
12+8 +
15 - 3 +
90 - 45 +
Oqýshylarǵa 1, 2 nusqada qosý jáne azaıtý amaldary beriledi.
Oqýshylar shyǵaryp bolǵan soń muǵalim kompúter arqyly jaýabyn kórsetedi. Ár oqýshy jaýabyn, tekseredi.
İİİ. Oqýlyqpen jumys. Slaıd №2
№1 (Aýyzsha oryndalady). Oqýshylar berilgen qosý jáne azaıtý amaldarynyń komponentterin atap, mánin tabý.
30+5
89 - 80
50+7
67 - 7
38 - 8
14 - 6
№2 Salystyrý.
Oqýshylar jeke - jeke taqtada baǵan boıynsha oryndaý. 36*63 74*56
14*10+6
15*51
100*99
27*20+8
İÚ. Toptyq jumys.
1 - top. 30+5*30+7
38 - 8*39 - 9
2 - top. 15 - 6*10+1
18 - 8*18 - 9
3 - top. (35 - 5)+6*42 - 2
58 - 8*5+(56 - 6)
Ú. Sergitý sáti «Qara jorǵa»bıimen /beınerolık arqyly/
Dáptermen jumys.
Úİ. Kestemen jumys. Slaıd №3 №4esep
Kesteni paıdalana otyryp, órnek qurastyryp, mánin tap.
Sandy órnekterdi salystyrý júkteý
Sandy órnekterdi salystyrý slaıdty júkteý