InfoHub Logo

«Eger bir adam kitap oqymasa, bul onyń óz qasireti, al mıllıondaǵan adamdar kitap oqymasa, tutas bir ulttyń qasireti»

Qazirgi tańda baıqaıtyn bolsaq  jastar kitap oqymaıdy degen qasań pikirdi aǵa býynnan jıi estımiz.Oǵan ne sebep? Osy tusta psıholog mamandarynan jáne joldastarymnan suhbat aldym. Kóp jaǵdaıda kóbisi aqparattyq tehnologıalarynyń damýyn aıtady.Sebebi qazir zaman talabyna saı  kez kelgen salada aqparat alý qıynǵa soqpaıdy. Qazir, tipti kitapty ınternetten oqýǵa múmkindik bar. Mysaly,Qazaqstannyń ashyq kitaphanasy,Ádebıet portaly sıaqty kóptegen ǵalamtor kitaphanasy desekte artyq bolmaıdy. Al qazir kitaptyń ólgenime? Nemese zaman talaby sondaı ma? Osy tusta kóptegen san pikir jınadym.  Ózim oqyǵan mekteptegi qazaq ádebıeti páni muǵaliminiń pikirinshe: «Kitap-asyl qazyna, bilimniń káýsár bulaǵy! Barlyq tirshilik ataýly dúnıeniń suraq-jaýaptary kitapta ekenine qazirgi jastardyń kópshiligi moıynusynyp, jaýapkershilik mindetke júgingisi kelmeıdi. Ol degenińiz óz betinshe izdenýden, zertteýshilikten  alshaqtyq beınesin kórsetý dep bilemin. "Daıyn asqa-tik qasyq" degendeı túrli gadjetter arqyly materıal kóshirmesin ala salady, daıarǵa maıar bolyp, ol degeniń oılaý qabiletiniń tómendeýine ákelip soǵady psıhologıalyq turǵyda! Keminde aı saıyn bir jeńil-jelpi shyǵarmany oqyp úırenýge ádettengen adam-eń baı adam! Kitaphanalardaǵy kitap qorynda izdegenniń bári bar, sony alyp oqıtyndar qatary ókinishke oraı, tym az! Jahandyq damý belgisindegi túrli jelimen baılanysamyz da, ózindik shyǵarmashylyq izderi-sonyń kóleńkesinde qalyp jatyr! Kitappen dos bolý- ómir qajettiligi! Degen oı pikirin qaldyrdy».

Rasynda kitapty oqymaǵanan keıin kóptegen jastardyń  sóz qory az, sóıleý máneri tómen. Biraq belsendi jas joldasymnan suhbat alǵanda ol mynandaı pikir bildirdi : «Qazirgi kezde kitap oqymaıtyn basty sebep: ol áleýmettik jeliler. Iaǵnı jastardyń ýaqyt únemdegisi keledi, osy tusta kitapty oqıtyn jastar óte az. Kitap múldem oqımaıdy degen pikirde aıtyp turǵan joqpyn,biraq kitap oqysada qazirgi kezdegi qıal álemine ketken janrda kóp oqıdy».

Psıholog mamandarynyń pikirinshe qazirgi jastar burynǵy kezben salystyrýǵa kelmeıdi degen oıda, sebebi olardyń oılaý qabileti zaman talabyna saı bolyp keledi. Biraq osy durys pa nemese burys pa osy tusta óz pikirimdi aıtqym keledi. Qazirgi jastar kitap az oqıdy degen pikir kóp biraq jastar degen de biz qandaı kólemde alyp turmyz? Mysalǵa alatyn bolsaq kóp jaǵdaıda aýyldyń balasynyń saýaty, oılaý qabileti, sóz qory, kúndelikti qalada turatyn jastardan álde qaıda keńirek.

Taǵy aıtyp ketetin másele ol shetelde, mysaly qyzyqty kitapty oqý úshin mindetti túrde satyp alýdyń qajeti joq, kerisinshe kitaphanaǵa baryp  oqysa bolady. Árıne bizde kitaphanalar bar, degenmen onyń aýqymy tómen, al tólem baǵasy tym qymbat . Árıne osyndaı dúnıelerdi salystyryp otyratyn bolsaq ınternetten oqyǵan abzal degen oı týyndaıdy .

Osy tusta inform.kz saıtynda óz pikirin qaldyrǵan  Ulmeken Satymqyzy, psıhologıa ǵylymdarynyń kandıdaty, BjǴM-niń dosenti, QazPÝ-dyń bilim berý psıhologıasy jáne áleýmettik komýnıkasıa kafedrasynyń meńgerýshisi: - «Búgingi jastardyń kitap oqýǵa qumarlyǵy tómen ekendigi kúmán týdyrmaıdy. Jahandaný zamanynda buqaralyq aqparattar aǵymy tolassyz aǵylýda. Bul máseleni bir jaqty qaraýǵa bolmaıdy. Búgingi jastardyń psıhologıasy burynǵydan múldem ózgeshe. Ekonomıkanyń úlken qarqynmen damýy ár adamnyń ózin-ózi materıaldyq jaǵynan qamtamasyz etý qajettiligin týdyrady. Adamnyń materıaldyq jaǵdaıdy oılaýy birinshi orynǵa shyǵyp, onyń rýhanı baılyqty ıgerýge degen yntasy kemidi. Ata-anada balasyn ishsin, jesin, mártebesi bıik bolsa dep tárbıeleıdi. Iaǵnı batystyń ındıvıdýaldy psıhologıasy árbir jastyń boıyna sińedi. Qazir aqparatty tek kitaptan ǵana emes, ǵalamtor kózderinen, buqaralyq aqparat quraldarynyn-aq alýǵa bolady. Búgingi balanyń qolynda I Pud, Planshet,I Phone jáne taǵy basqa elektrondyq quraldar óte kóp. Munyń ózi kitap oqý úrdisin almastyra alady, biraq bul balanyń qoǵamda áleýmettenýine keri áserin tıgizedi. Sondyqtan qazir ujymdastyrýdan góri ındıvıdýalızasıa psıhologıasy basym. Bul zaman aǵymy jáne ómirlik talap, adam sanasy qoǵamdaǵy bolyp jatqan ózgeristermen tyǵyz baılanysty. Tolassyz kelip jatqan aqparattardyń sana órisinen ótýi ekitalaı. Biraq XX ǵasyrda jastar kitapty qoldan-qolǵa tıgizbeı oqyǵan bolsa, HXI ǵasyr jastarynyń klasık jazýshylardyń kitaptarynan tárbıelik jáne rýhanı baılyqty alý jaǵy jetkiliksizdeý. Degenmen, qazirgi jastardy kitap oqýǵa baýlý kerek dep oılaımyn. Ol otbasynda mektepte, joǵary oqý oryndarynda úrdiske aınalýy kerek. Mádenıetti adam bolýy úshin birneshe tildi ıgerý ári rýhanı baılyq kitapty dástúrli oqı alatyndaı bolýy kerek».

Aqyn Iosıf Brodskıı: «Eger bir adam kitap oqymasa, bul onyń óz qasireti, al mıllıondaǵan adamdar kitap oqymasa, tutas bir ulttyń qasireti», — degen eken. Al qazir biz urpaqqa túkke turmaıtyn kitaptardy oqytsaq ondan biz ne utamyz, kerisinshe utylamyz Shekspır aıtpaqshy «Kitap maǵan taqtan da  artyq» Meniń oıymsha keleshekte jas urpaqty tárbıeleıtin ol kitap. Sondyqtan kerek emes nárselerge erip, kitaptyń qadirin túsirmeıik.

---