Qystap qalatyn qustar jáne jyl qustary
Bilim berý salasy: «Tanym»
Bólimi: ekologıa negizderi
Taqyryby: qystap qalatyn qustar jáne jyl qustary
Maqsaty: qystap qalatyn jáne jyl qustary týraly jalpy túsinikterin qalyptastyrý.
Qustardyń jyly jaqqa ushyp ketý sebepteri týraly túsinik berý. Qustarǵa degen súıispenshilikterin arttyrý. Qustardy qorǵaýǵa jáne qamqor bolýǵa úıretý.
Damytýshyly: sózdik qorlaryn baıytý jańa sózderdi kúndelikti ómirde qoldana bilýge daǵdylandyrý, oı - óristerin damytý.
Tárbıelik: balalardy Otanyn, jerin, tabıǵatyn, qustardy súıýge tárbıeleý. Meıirimdi bolýǵa, qaıyrymdylyqqa baýlý.
Ádis - tásilder: Suraq – jaýap, túsindirý, kórsetý, áńgimeleý, qaıtalatý, jattatý.
Qoldanylatyn kórneki quraldar men jabdyqtar: qystap qalatyn jáne jyly jaqqa ushyp ketetin qustardyń, balapandardyń sýretteri, qatyrma qaǵazdan jasalǵan sulbasy, qustar týraly beıne slaıd, úntaspa. Paketten jasalǵan jemsaýyt, qustarǵa sebýge arnalǵan ártúrli dánder.
Sózdik jumys: otyryqshy, qustar, balapan, jyl qustary, torǵaı, kógershin, uıa, qamqorlyq.
Bılıngvaldy komponent: jyl qustary - pereletnye ptısy, otyryqshy - osedlyı.
Uıymdastyrý oqý is - árketi.
Motıvasıalyq qozǵaýshy.
Shattyq sheńber.
Jaqsylyq jasa dosyńa,
Birge oınaǵan jasyńnan.
Qınalǵan kezde árqashan
Tabylsa boldy qasynan.
Bolǵyń kelse jaqsy adam,
Jaqsylyq jasa árqashan.
Jaǵymdy kúıge kelý, ol úshin tereń dem alyp, ony shyǵaramyz.
Qustar týraly jumbaqtar:
Eki aıyr quıryǵy,
Qıań murt qanaty,
Ushqyrlardyń júırigi. (qarlyǵash)
Uzaq tektes qus,
Shirkeı jep
Aýyl mańynan
Uzap ketpes qus. (Qaratorǵaı)
Toqyldatyp, mazany ap,
Aǵashtardy tazalap,
Ormandardy emdeıdi,
Zıankesti jazalap. (toqyldaq)
Uıymdastyrýshylyq izdený.
Balalarǵa jyl qustary men qystap qalatyn qustar beınelengen sýretterdi qaraýdy usyný.
Sýretter boıynsha suraqtar qoıylǵan soń, balalar ózderine tanys qustardy ataıdy.
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Aýladan qandaı qustardy kórdińder?
- Torǵaı, shymshyq, kógershin, uzaq, toqyldaq, qarǵa.
- Qysta jyly jaqqa ushyp ketetin qustar qalaı atalady?
- Jyl qustary.
- Jyly jaqqa ushyp ketetin qustar qysqa ózine azyq jınaı alamaıdy jáne qysqa azyq taýyp jeýge beıimdelmegen.
- Qystap qalatatyn qustardy qalaı ataıdy?
- Otyryqshy qustar.
Olardyń jyly jaqqa ushyp ketpeıtin sebebi olar sýyqtan qoryqpaıdy. Azyq taýyp jeı alady. Aǵashtyń qabyǵynyń astyna qýystarǵa jasyrynyp qalǵan jándikterdi jeıdi.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Ǵajaıyp qorjyn» oıynyn oınaımyz. Qorjynda taqyrypqa baılanysty ártúrli sýretter bar. Ár bala bir sýretten alady. Bárimiz birge ataıyqshy.
Jańa sózder: qustar – ptısy, balapandar - ptenısy, jyl qustary - pereletnye ptısy, torǵaı – vorobeı, kógershin - golýby, uıa - gnezdo, qamqorlyq – zabota.
Jańa sózderdi qaıtalatý.
Psıhorelaksasıa. Balalar kózderin jumyp, ár túrli qustardyń saıraǵan únderin tyńdaıdy. Qustardyń keremet únderin tyńdap otyrǵan kezde, qolynda rogatkasy bar bala kirip keledi.
- Sen kimsiń? Atyń kim? Qolyńdaǵy ne?
- Bul rogatka, qus ataıyn dep edim.
- Balalar qus atýǵa bola ma?
- Joq bolmaıdy, olar bizdiń dosymyz.
- Al, balalar biz qandaı aqyl - keńes bere alamyz?
Ári qaraı balalardyń taqyrypqa saı taqpaqtary tyńdalaldy.
- Durys, al biz qandaı tyıym sózderdi bilemiz?
- Qus uıasyn buzýǵa bolmaıdy.
- Aǵashty syndyrýǵa bolmaıdy.
- Qusqa tas laqtyrýǵa bolmaıdy.
Durys balalar, sen bizdiń balalarmen dos bol, mundaı jaman ádetten aýlaq bol.
Sergitý sáti:
Qamqorshy bop júremiz,
Tabıǵatqa qustarǵa.
Aıalaımyz olardy,
Jaqsy kórip bárimiz.
Qysta qustar úshin óte qıyn. Ásirese qalyń qar jaýyp, boran soqqanda. Qustar qys kezinde adamdar turatyn jerge jaqyndaı túsedi. Adamdar bizge azyq beredi, kómektesedi dep oılaıdy.
- Olarǵa ne berer edińder? Olar ne jeıdi?
- Qarbyzdyń, asqabaqtyń, dáni ártúrli dándi daqyldar.
Qustarǵa ne úshin kómektesemiz? Olardyń bizge qandaı paıdasy bar?
Qustar – bizdiń dosymyz. Olar aǵashtardy qurt qumyrsqadan qorǵaıdy.
Dáptermen jumys.
Jeke jumys júrgizý.
Refleksıalyq túzetý. Qustarǵa jemdi qalaı beremiz?
Bizde daıyn jemsaýyt bar. Serýen kezinde ózderi daıyndaǵan jemsaýytqa jemderin salyp beredi. Qustardyń qalaı qorektenetinin baqylaıdy.
Kútiletin nátıje:
1. Qaıtalaıdy: jańa sózderdi.
2. Túsinedi: qustardyń jyly jaqqa ushyp ketý sebepterin, qystap qalatyn qustardyń qalaı qorektenetinin.
3. Qoldanady: qustarǵa qamqor bolýdy.
№100 «Toǵjan» bóbekjaı-baqshasy
Joǵarǵy sanatty tárbıeshi
Saýle Mergenbaıqyzy Týrlybekova
Bólimi: ekologıa negizderi
Taqyryby: qystap qalatyn qustar jáne jyl qustary
Maqsaty: qystap qalatyn jáne jyl qustary týraly jalpy túsinikterin qalyptastyrý.
Qustardyń jyly jaqqa ushyp ketý sebepteri týraly túsinik berý. Qustarǵa degen súıispenshilikterin arttyrý. Qustardy qorǵaýǵa jáne qamqor bolýǵa úıretý.
Damytýshyly: sózdik qorlaryn baıytý jańa sózderdi kúndelikti ómirde qoldana bilýge daǵdylandyrý, oı - óristerin damytý.
Tárbıelik: balalardy Otanyn, jerin, tabıǵatyn, qustardy súıýge tárbıeleý. Meıirimdi bolýǵa, qaıyrymdylyqqa baýlý.
Ádis - tásilder: Suraq – jaýap, túsindirý, kórsetý, áńgimeleý, qaıtalatý, jattatý.
Qoldanylatyn kórneki quraldar men jabdyqtar: qystap qalatyn jáne jyly jaqqa ushyp ketetin qustardyń, balapandardyń sýretteri, qatyrma qaǵazdan jasalǵan sulbasy, qustar týraly beıne slaıd, úntaspa. Paketten jasalǵan jemsaýyt, qustarǵa sebýge arnalǵan ártúrli dánder.
Sózdik jumys: otyryqshy, qustar, balapan, jyl qustary, torǵaı, kógershin, uıa, qamqorlyq.
Bılıngvaldy komponent: jyl qustary - pereletnye ptısy, otyryqshy - osedlyı.
Uıymdastyrý oqý is - árketi.
Motıvasıalyq qozǵaýshy.
Shattyq sheńber.
Jaqsylyq jasa dosyńa,
Birge oınaǵan jasyńnan.
Qınalǵan kezde árqashan
Tabylsa boldy qasynan.
Bolǵyń kelse jaqsy adam,
Jaqsylyq jasa árqashan.
Jaǵymdy kúıge kelý, ol úshin tereń dem alyp, ony shyǵaramyz.
Qustar týraly jumbaqtar:
Eki aıyr quıryǵy,
Qıań murt qanaty,
Ushqyrlardyń júırigi. (qarlyǵash)
Uzaq tektes qus,
Shirkeı jep
Aýyl mańynan
Uzap ketpes qus. (Qaratorǵaı)
Toqyldatyp, mazany ap,
Aǵashtardy tazalap,
Ormandardy emdeıdi,
Zıankesti jazalap. (toqyldaq)
Uıymdastyrýshylyq izdený.
Balalarǵa jyl qustary men qystap qalatyn qustar beınelengen sýretterdi qaraýdy usyný.
Sýretter boıynsha suraqtar qoıylǵan soń, balalar ózderine tanys qustardy ataıdy.
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Aýladan qandaı qustardy kórdińder?
- Torǵaı, shymshyq, kógershin, uzaq, toqyldaq, qarǵa.
- Qysta jyly jaqqa ushyp ketetin qustar qalaı atalady?
- Jyl qustary.
- Jyly jaqqa ushyp ketetin qustar qysqa ózine azyq jınaı alamaıdy jáne qysqa azyq taýyp jeýge beıimdelmegen.
- Qystap qalatatyn qustardy qalaı ataıdy?
- Otyryqshy qustar.
Olardyń jyly jaqqa ushyp ketpeıtin sebebi olar sýyqtan qoryqpaıdy. Azyq taýyp jeı alady. Aǵashtyń qabyǵynyń astyna qýystarǵa jasyrynyp qalǵan jándikterdi jeıdi.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Ǵajaıyp qorjyn» oıynyn oınaımyz. Qorjynda taqyrypqa baılanysty ártúrli sýretter bar. Ár bala bir sýretten alady. Bárimiz birge ataıyqshy.
Jańa sózder: qustar – ptısy, balapandar - ptenısy, jyl qustary - pereletnye ptısy, torǵaı – vorobeı, kógershin - golýby, uıa - gnezdo, qamqorlyq – zabota.
Jańa sózderdi qaıtalatý.
Psıhorelaksasıa. Balalar kózderin jumyp, ár túrli qustardyń saıraǵan únderin tyńdaıdy. Qustardyń keremet únderin tyńdap otyrǵan kezde, qolynda rogatkasy bar bala kirip keledi.
- Sen kimsiń? Atyń kim? Qolyńdaǵy ne?
- Bul rogatka, qus ataıyn dep edim.
- Balalar qus atýǵa bola ma?
- Joq bolmaıdy, olar bizdiń dosymyz.
- Al, balalar biz qandaı aqyl - keńes bere alamyz?
Ári qaraı balalardyń taqyrypqa saı taqpaqtary tyńdalaldy.
- Durys, al biz qandaı tyıym sózderdi bilemiz?
- Qus uıasyn buzýǵa bolmaıdy.
- Aǵashty syndyrýǵa bolmaıdy.
- Qusqa tas laqtyrýǵa bolmaıdy.
Durys balalar, sen bizdiń balalarmen dos bol, mundaı jaman ádetten aýlaq bol.
Sergitý sáti:
Qamqorshy bop júremiz,
Tabıǵatqa qustarǵa.
Aıalaımyz olardy,
Jaqsy kórip bárimiz.
Qysta qustar úshin óte qıyn. Ásirese qalyń qar jaýyp, boran soqqanda. Qustar qys kezinde adamdar turatyn jerge jaqyndaı túsedi. Adamdar bizge azyq beredi, kómektesedi dep oılaıdy.
- Olarǵa ne berer edińder? Olar ne jeıdi?
- Qarbyzdyń, asqabaqtyń, dáni ártúrli dándi daqyldar.
Qustarǵa ne úshin kómektesemiz? Olardyń bizge qandaı paıdasy bar?
Qustar – bizdiń dosymyz. Olar aǵashtardy qurt qumyrsqadan qorǵaıdy.
Dáptermen jumys.
Jeke jumys júrgizý.
Refleksıalyq túzetý. Qustarǵa jemdi qalaı beremiz?
Bizde daıyn jemsaýyt bar. Serýen kezinde ózderi daıyndaǵan jemsaýytqa jemderin salyp beredi. Qustardyń qalaı qorektenetinin baqylaıdy.
Kútiletin nátıje:
1. Qaıtalaıdy: jańa sózderdi.
2. Túsinedi: qustardyń jyly jaqqa ushyp ketý sebepterin, qystap qalatyn qustardyń qalaı qorektenetinin.
3. Qoldanady: qustarǵa qamqor bolýdy.
№100 «Toǵjan» bóbekjaı-baqshasy
Joǵarǵy sanatty tárbıeshi
Saýle Mergenbaıqyzy Týrlybekova
You Might Also Like
