InfoHub Logo

"Qyz syny" baıqaýyna arnalǵan óleńder

Qazaq halqy qyz balanyń tárbıesine erekshe kóńil bólgen. Qyzdyń ıbaly, ınabatty bolýymen qatar, onyń boıyndaǵy tabıǵı darynyn ashý, ismerlikke baýlyp, bilimdi, jan-jaqty bolýǵa úıretýdiń astarynda úlken mán jatyr. "Qyz syny" syndy baıqaýdyń maqsaty da qyz balanyń tárbıesine úles qosý bolsa kerek. Bul jazbamyzda "Qyz syny" baıqaýyna arnalǵan óleń joldaryn usynamyz.

1. Tanystyrý óleńi

Basymdy ıip sálem berdim, amansyz ba, aǵaıyn!
Topqa tústim men búgin, qamshy shalmaı shabaıyn.
"Muqanov" mektebinde oqımyn men búginde,
Qanattaryn qataıtqan shákirtterdiń talaıyn.

Qazaq qyzdy syılaǵan,
Qazaqqa qyz syıly adam.
Uljan meniń esimim,
Abyroıyn qazaqtyń jasta bolsa oılaǵan.

Jyr oqýdy súıip kelem jasymnan,
Dostarym kóp tabylatyn qasymnan.
Naǵyz qazaq qyzy mine, qarańyz,
Dushpan sózin asyrmaıtyn basynan.

2. Qyz synyna

Avtory: Jibek Iskakova

Kúlim qaqqan janarymmen ún qatyp,
Júrektegi óleńimmen jyrlatyp.
Men kelemin, armysyzdar, aǵaıyn,
Aldaryńda sálem berý bir baqyt.

Men de keldim búgingi bul jarysqa,
Orta júzden taraǵan arýyń men.
Jeńý úshin bul jerge kelip turmyn,
"Óner" atty aınymas qarýymmen.

Ardaqqyzy bolamyn júzi jyly,
Salt-dástúrdi ustanǵan qyzdyń biri.
Saltanattaı anam bar aq jaýlyqty,
Tánti bolyp qarardaı jerdiń júzi.

Bul saıysqa kelgenim beldi býyp,
Júzdeskeli sizderdeı jandarmen.
Al arýlar, tileımin tek sáttilik,
Kezdeseıik biz birge armandarmen.

3. Jaıma shýaq kóńilde

Jaıma shýaq kóńilde jaz ornaıdy,
Bul júregim lúpildep jaımen ǵana.
Armysyzdar aǵaıyn, sálem berdim,
Kóńilderge shattyqtyń otyn jaǵa.

Men arýmyn bıazy, jany názik,
Án-jyrymen aınalany terbeıtin.
Orta júzdiń qyzymyn meıirimdi,
Jel sózge eshqashanda senbeıtin.

Armanqyzy Aqerke men bolamyn,
Bul jarysta ónerimmen tolǵanamyn.
Anashym bar Aqjarqyn meıirimdi,
Kórsetetin qashanda oń qabaǵyn.

Bul jarysqa baq synap kelip turmyn,
Qobaljymaı ózime senip turmyn.
Aldyńyzda ıile sálem berip,
Marjan sózdi júrekten terip turmyn.

4. Armysyzdar el-jurtym

Armysyzdar el-jurtym, dara halqym,
Amandasý aldymen ata saltym.
Bul jarysqa asyǵa men de keldim,
Júregimmen sezinip sózdiń parqyn.

Kishi júzdiń qyzymyn gúl jaınaǵan,
Kóktemdeı bop qulpyrǵan bar aınalam.
Asyl tekti qyzymyn qazaǵymnyń,
Aıdanamyn, el jaıyn kúnde oılanam.

Maqsatqyzy bolamyn júregi keń,
Ún qatatyn shynaıy júregimen.
Anashym bar Aıǵanym jany názik,
Jaqsylyqtyń joldaryn bile bilgen.

Bul saıysqa kelgen barsha arýlar,
Árbir sátten qýanyshty tabyńdar.
Sáttilikti tileımin men sizderge,
Amandyqta tolǵan aıdaı tolyńdar!

5. Armysyzdar, barmysyzdar

Armysyzdar, barmysyzdar,
Iilip sálem bereıin.
Jıylǵan jurt, aǵaıyn,
Ústem bolsyn mereıiń.

Esimimdi surasań,
Qasymova Araılym.
Shýaǵyna bóleıtin,
Tańǵy shýaq araımyn.

Asqarqyzy men bolam,
Jany sulý ádemi.
Tolǵan aıdaı tolamyn,
Qýanar bar álemi.

Qarańyz, bul baıqaýǵa,
Jeńý úshin kelgenmin.
Marjan sózdi júrekten,
Terý úshin kelgenmin.

Bar qazaqtyń únimin,
Án men jyrǵa bóleıtin.
Gúl ananyń qyzymyn,
Arsyzdyqqa kónbeıtin.

6. Qyz syny baıqaýyna

Avtory: Ásel Jýtaeva

Qazaqtyń qyzy, ıbasyn boıǵa saqtaǵan,
Qazaqtyń qyzy, bolmysyńmenen maqtanam.
Qazaqtyń qyzy, qasıetińnen aınaldym,
Ananyń sútin ana bop júrip aqtaǵan.

Erligin jımas, erke dalanyń eligi,
Aqtaýǵa keldim mektebim artqan senimdi.
Talaı batyr men bahadúrlerdiń otany,
Qyzy bolamyn Aqtóbe degen óńirdiń.

Dáriptep árkez dástúrin súıgen qazaqtyń,
Arqanyn tartqan sonaý bir kezde azaptyń.
Qazaqtyń qyzy, ǵalamattardyń ishinde,
Qazaqtyń qyzy bolmysy bólek, ǵajap tym.

Min taqpaǵyn qazaqtyǵym jolynda,
Dáleldeıtin ýaqyt jetti ony da.
Ult taǵdyryn ulylyqqa jeteleý,
Qazaq qyzy, seniń ǵana qolyńda.

7. Qyz synyna arnaý

Avtory: Marǵulan Aqan

Kórdiń be sen qazaqtyń shyraılysyn,
Qolyń jetpeı armanda jylaıdy ishiń.
Aldyńdaǵy qazaqtyń men de qyzy,
Aıdyndaǵy sáýleli bir aı músin.

Taraq batpas asyly burymyna,
Kóne bermes ózgeniń yryǵyna.
Men Arýmyn! Kóneniń kózin kórgen,
Salt-dástúrin saqtaǵan tuǵyryna.

Óz basymdy oılaıtyn qyz emespin,
Kóńilderdi sýytqan kúz emespin.
Arýlardyń bastaldy alamany,
Eń názigi bolarmyz biz egestiń.

Iá, sondaı arýmyn aıdan tamǵan,
Sáýkeleli sánimmen saıran salǵan.
Tań qaldyryp ketemin ortańdy men,
Sizder túgil babamyz qaıran qalǵan!

Bul óleńder "Qyz syny" baıqaýyna qatysýshy arýlarǵa arnalyp jazylǵan. Óleń joldaryndaǵy esimder men mektep, qala ataýlaryn ózińizge yńǵaıly etip ózgertip alýǵa bolady. Tanystyrý óleńderinde shyǵarmashylyǵyńyzdy kórsetip, kórermenderge erekshe áser qaldyra alasyz.