- 05 naý. 2024 03:45
- 147
Qyzanaq
Qyzanaq
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmetiniń tehnologıalyq kartasy.
Bilim berý salalary: «Shyǵarmashylyq»
Bólimderi: Sýret salý
Taqyryby: Qyzanaq
Maqsaty:
1. Bilimdilik: Úlgige súıene otyryp, daıyn pishinderden beınelerdi sala bilýge úıretý.
2. Damytýshylyq: Sýret salý arqyly saýsaq motorıkalaryn damytý: Beıneleý tehnıkasy daǵdylary men bilikterin damytý.
3. Tárbıelik: Uqyptylyqqa, tazalyqqa tárbıeleý.
Kórnekilik: qyzanaqtyń sýreti, mýlájy.
Qajetti quraldar: Túrli - tústi qaryndashtar, aq qaǵaz, magnıtti taqta.
Sózdik jumys: kókónis, qyzanaq
Bılıngvaldi komponent: qyzanaq - pomıdor.
Motıvasıalyq – qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi:
Biz qandaımyz - qandaımyz.
Araılap atqan tańdaımyz.
Kúlimdegen kúndeımiz.
Esh ýaıymdy bilmeımiz.
Ǵajaıyp sát.
Esik tarsyly estiledi.
Topqa qýyrshaq kelip, balalarmen amandasyp, olarǵa kókónisterdiń sýretterin alyp keledi.
D. O «Bul qaı kókónis?»
Qýyrshaq balalarǵa qyzanaqtyń sýretin salýdy usynady.
Uıymdastyrý - izdestirý
- Qaryndashtarymyzdy oń qolymyzǵa ustap, salynǵan sýrettiń ishin tegistep boıaımyz. Qaryndashtardy bir - birlerińe siltemeý kerek, qatty baspaý kerek. Jumys sońynda qoldaryńdy súlgimen súrtýdi umytpaý kerek.
- Qyzanaqtyń pishini qandaı?
- Túsi qandaı?
- Sender qyzanaq jep kórdińder me?
- Dámi qandaı eken?
- Olaı bolsa qyzanaqtyń sýretin salaıyq, ádemilep boıaıyq.
Balalarǵa qaryndashtar men aq paraq taratylyp beriledi.
Balalardy salǵan sýretterin bir - birine kórsetip madaqtap, tamashalaý. Kelesi joly budan da jaqsy salatynyna sendirý.
Sergitý sáti:
Mynaý - meniń júregim,
Bári osydan bastalǵan.
Mynaý - basym aqyldy.
Bárin osy basqarǵan.
Mynaý - meniń oń qolym,
Mynaý - meniń sol qolym.
Barlyq isti atqarǵan.
Qyzanaq. júkteý
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmetiniń tehnologıalyq kartasy.
Bilim berý salalary: «Shyǵarmashylyq»
Bólimderi: Sýret salý
Taqyryby: Qyzanaq
Maqsaty:
1. Bilimdilik: Úlgige súıene otyryp, daıyn pishinderden beınelerdi sala bilýge úıretý.
2. Damytýshylyq: Sýret salý arqyly saýsaq motorıkalaryn damytý: Beıneleý tehnıkasy daǵdylary men bilikterin damytý.
3. Tárbıelik: Uqyptylyqqa, tazalyqqa tárbıeleý.
Kórnekilik: qyzanaqtyń sýreti, mýlájy.
Qajetti quraldar: Túrli - tústi qaryndashtar, aq qaǵaz, magnıtti taqta.
Sózdik jumys: kókónis, qyzanaq
Bılıngvaldi komponent: qyzanaq - pomıdor.
Motıvasıalyq – qozǵaýshylyq
Shattyq sheńberi:
Biz qandaımyz - qandaımyz.
Araılap atqan tańdaımyz.
Kúlimdegen kúndeımiz.
Esh ýaıymdy bilmeımiz.
Ǵajaıyp sát.
Esik tarsyly estiledi.
Topqa qýyrshaq kelip, balalarmen amandasyp, olarǵa kókónisterdiń sýretterin alyp keledi.
D. O «Bul qaı kókónis?»
Qýyrshaq balalarǵa qyzanaqtyń sýretin salýdy usynady.
Uıymdastyrý - izdestirý
- Qaryndashtarymyzdy oń qolymyzǵa ustap, salynǵan sýrettiń ishin tegistep boıaımyz. Qaryndashtardy bir - birlerińe siltemeý kerek, qatty baspaý kerek. Jumys sońynda qoldaryńdy súlgimen súrtýdi umytpaý kerek.
- Qyzanaqtyń pishini qandaı?
- Túsi qandaı?
- Sender qyzanaq jep kórdińder me?
- Dámi qandaı eken?
- Olaı bolsa qyzanaqtyń sýretin salaıyq, ádemilep boıaıyq.
Balalarǵa qaryndashtar men aq paraq taratylyp beriledi.
Balalardy salǵan sýretterin bir - birine kórsetip madaqtap, tamashalaý. Kelesi joly budan da jaqsy salatynyna sendirý.
Sergitý sáti:
Mynaý - meniń júregim,
Bári osydan bastalǵan.
Mynaý - basym aqyldy.
Bárin osy basqarǵan.
Mynaý - meniń oń qolym,
Mynaý - meniń sol qolym.
Barlyq isti atqarǵan.
Qyzanaq. júkteý