Qosh, súıikti Álippem!
Batys Qazaqstan obylysy,
Kaztalov aýdany,
Ǵ. Moldashev atyndaǵy OJBBM
bastaýysh synyp muǵalimi
Mýstanova Aıjan Temırbolatovna
Maqsaty: Úırengenderin ortaǵa salý arqyly óz bilimderin, álippege degen rızashylyqtaryn kórsetý. Oqýshylardyń jan - jaqtylyǵyn, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý. Ónerge qushtarlyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: áripter kestesi, mýzykalyq ortalyq, shar, gúl, sýretter.
Barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. Mýzyka áýenimen oqýshylardy ortaǵa shaqyrý.
Taqyryby: Qosh, súıikti Álippem!
Maqsaty: Úırengenderin ortaǵa salý arqyly óz bilimderin, álippege degen rızashylyqtaryn kórsetý. Oqýshylardyń jan - jaqtylyǵyn, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý. Ónerge qushtarlyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: áripter kestesi, mýzykalyq ortalyq, shar, gúl, sýretter.
Barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. Mýzyka áýenimen oqýshylardy ortaǵa shaqyrý.
Móldir
Armysyzdar jas dostar!
Armysyzdar ata - ana,
Bolashaqqa jol bastar,
Urpaǵyń keldi ortaǵa.
Farhat
Kelgende alǵash mektepke,
Bilmeýshi edik áripte,
Oqımyz qazir ertekte,
Úıretken ony Álippe!
Ádiljan
Álippem meniń Álippem,
Seni qolǵa alyp men.
Esigin ashtym mekteptiń,
Erteńgi sáýle jaryqpen.
Aıdos
Álippe degen altyn jol,
Aparar seni alysqa.
Jeńil emes aýyr jol,
Tyrysyp baq namysqa.
Án: «Álippe»
Albına
Jyryn jattap jatamyz,
Jalyqpastan qys - jazy.
Uly Ybyraı atamyz,
Ustazdardyń ustazy.
Uran tastar kóp elge,
«Kel, balalar, oqylyq!»
Yqylaspen toqylyq.
Ersultan
Biz eki toqsan boıy álippeni ıgerdik. Oqýdy, jazýdy úırendik. Osynyń bárin úıretken...
Mektep. Muǵalim. Álippe! (hormen aıtylady).
Aısha
A – ny aıtqanda daýysym dirildeıdi,
Ustazym kóz aldymda kúlimdeıdi.
42 áriptiń bárin tanyp,
Sóz oqımyn aıyryp býyndy endi.
«Ózbek bıi»
Elvıra
Álippe bizdi tek áriptermen ǵana tanystyryp qoıǵan joq, ónegeli, mektep erejesin saqtaıtyn tártipti oqýshy bolýǵa úıretti.
Arhat
Oqýdy kóp oıladyq,
Qyzyǵyna toımadyq.
Áripterdi úırenip,
Saýat ashtyq, toıladyq.
Nazar
Barlyq árip baǵaly,
Aıttyq ádil baǵany,
Áripsiz sóz bolmaıdy,
Býyn onsyz tolmaıdy,
Adam barlyq áripti,
Ardaqty qoldaıdy.
Arýjan
Ótti oqý san sabaq,
Búgin úlken saltanat.
Oqýlyqpen dostasyp,
Álippemiz qoshtaspaq.
Eljan
Oı bilimi jańǵyryp,
Álippeden máńgilik,
Áripterdi tanyǵan,
Óńkeı bilgish baldyrǵan,
Qutty bolsyn toılaryń.
Erhan
Endi biz jaza bilemiz,
Áripti qosyp áripke.
Rıza bop saǵan júremiz,
Súıikti bizdiń álippe.
Aıdana
Mynaý meniń álippem,
Kógildir týym túsindeı.
Aqylshy jaqyn dosymdaı,
Qymbatty maǵan kisimdeı.
Erbolat
Birinshi betten elimniń,
Eltańbasyn tanydym.
Kók baıraqty qazaqtyń,
Urpaǵymyn, sánimin.
Bek
Bilimge joldy bastaǵan,
Álippem saǵan myń alǵys.
Oqy dep uran tastaǵan,
Álippem saǵan myń alǵys.
Án «Balapan»
Adıljan
Biz endi álippemen qoshtasamyz,
Jolyna gúlmen qosa jyr shashamyz.
Bilimniń bulaǵynan sýsyndaýǵa,
Kóptegen kitaptarmen qoshtasamyz.
Álippe:
Bilim degen ǵajaptyń,
Álippesin meńgergen.
Keleshegi qazaqtyń,
Bastalady senderden.
Tanysyńdar dosymmen,
Dostasyńdar osymen.
Attanǵanda búgin men,
Ana tilin tanyńdar,
Oqyp ana tilinen,
Aqyl bilim alyńdar.
(Ana tili keledi)
– Sálemetsińder me, balalar! Men senderdiń jańa oqýlyqtaryń bolamyn. Meni jaqsy oqyńdar, kútip ustańdar.
Qanyń, janyń – tilińde,
Aryń, náriń tilińde.
Umtyl ony bilýge,
Tilden alyp ǵıbrat
Qulshynasyń bilimge.
Ana tili:
Sálem oıshyl dostarym!
Tereń bilim, oı - sanaly,
Árbir sezim oı salady.
Ǵylym, tálim, ónerim kóp,
Dostasqanǵa bererim kóp!
Álippe:
Aınalaıyn baldyrǵandar,
Menen bilim aldyńdar.
Ozat dostar oqydy,
Oıǵa bilim toqydy.
Ár sózimdi jattaǵan,
Dostar úshin maqtanam.
Rahmet aıtyp shattanam,
Rıza bolyp attanam,
Aman - esen bolyńdar!
Bizdiń álippeni ıgerip, jaqsy oqýymyzǵa ata - anamyzdyń da qosqan úlesi mol. Sondyqtan da balalar, ata - anamyzǵa rahmet aıtaıyq.
Án «Ata - anany tyńdaımyz».
Álippe
42 áripti ıgerdiń,
Áripten, býyndap sóz terdiń.
Rızamyn balalar senderge,
Rahmet aıtar kez keldi.
Aınamkóz
Tanystyrǵan 42 árippen
Qosh bol meniń qasıetti Álippem!
Seniń arqań oqı, jaza bilgenim,
Saýatty adam qataryna kirgenim.
Aıkún
Álippemen qosh aıtysyp qalamyz,
Endi qolǵa basqa kitap alamyz.
Ata - ana qýanyshqa ortaq bol,
Saýatty bop shyqty mine balańyz.
Án «Rahmet saǵan, Álippe!»
Ata - analar jáne ustazdardyń tilekteri.
Kaztalov aýdany,
Ǵ. Moldashev atyndaǵy OJBBM
bastaýysh synyp muǵalimi
Mýstanova Aıjan Temırbolatovna
Maqsaty: Úırengenderin ortaǵa salý arqyly óz bilimderin, álippege degen rızashylyqtaryn kórsetý. Oqýshylardyń jan - jaqtylyǵyn, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý. Ónerge qushtarlyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: áripter kestesi, mýzykalyq ortalyq, shar, gúl, sýretter.
Barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. Mýzyka áýenimen oqýshylardy ortaǵa shaqyrý.
Taqyryby: Qosh, súıikti Álippem!
Maqsaty: Úırengenderin ortaǵa salý arqyly óz bilimderin, álippege degen rızashylyqtaryn kórsetý. Oqýshylardyń jan - jaqtylyǵyn, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý. Ónerge qushtarlyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: áripter kestesi, mýzykalyq ortalyq, shar, gúl, sýretter.
Barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. Mýzyka áýenimen oqýshylardy ortaǵa shaqyrý.
Móldir
Armysyzdar jas dostar!
Armysyzdar ata - ana,
Bolashaqqa jol bastar,
Urpaǵyń keldi ortaǵa.
Farhat
Kelgende alǵash mektepke,
Bilmeýshi edik áripte,
Oqımyz qazir ertekte,
Úıretken ony Álippe!
Ádiljan
Álippem meniń Álippem,
Seni qolǵa alyp men.
Esigin ashtym mekteptiń,
Erteńgi sáýle jaryqpen.
Aıdos
Álippe degen altyn jol,
Aparar seni alysqa.
Jeńil emes aýyr jol,
Tyrysyp baq namysqa.
Án: «Álippe»
Albına
Jyryn jattap jatamyz,
Jalyqpastan qys - jazy.
Uly Ybyraı atamyz,
Ustazdardyń ustazy.
Uran tastar kóp elge,
«Kel, balalar, oqylyq!»
Yqylaspen toqylyq.
Ersultan
Biz eki toqsan boıy álippeni ıgerdik. Oqýdy, jazýdy úırendik. Osynyń bárin úıretken...
Mektep. Muǵalim. Álippe! (hormen aıtylady).
Aısha
A – ny aıtqanda daýysym dirildeıdi,
Ustazym kóz aldymda kúlimdeıdi.
42 áriptiń bárin tanyp,
Sóz oqımyn aıyryp býyndy endi.
«Ózbek bıi»
Elvıra
Álippe bizdi tek áriptermen ǵana tanystyryp qoıǵan joq, ónegeli, mektep erejesin saqtaıtyn tártipti oqýshy bolýǵa úıretti.
Arhat
Oqýdy kóp oıladyq,
Qyzyǵyna toımadyq.
Áripterdi úırenip,
Saýat ashtyq, toıladyq.
Nazar
Barlyq árip baǵaly,
Aıttyq ádil baǵany,
Áripsiz sóz bolmaıdy,
Býyn onsyz tolmaıdy,
Adam barlyq áripti,
Ardaqty qoldaıdy.
Arýjan
Ótti oqý san sabaq,
Búgin úlken saltanat.
Oqýlyqpen dostasyp,
Álippemiz qoshtaspaq.
Eljan
Oı bilimi jańǵyryp,
Álippeden máńgilik,
Áripterdi tanyǵan,
Óńkeı bilgish baldyrǵan,
Qutty bolsyn toılaryń.
Erhan
Endi biz jaza bilemiz,
Áripti qosyp áripke.
Rıza bop saǵan júremiz,
Súıikti bizdiń álippe.
Aıdana
Mynaý meniń álippem,
Kógildir týym túsindeı.
Aqylshy jaqyn dosymdaı,
Qymbatty maǵan kisimdeı.
Erbolat
Birinshi betten elimniń,
Eltańbasyn tanydym.
Kók baıraqty qazaqtyń,
Urpaǵymyn, sánimin.
Bek
Bilimge joldy bastaǵan,
Álippem saǵan myń alǵys.
Oqy dep uran tastaǵan,
Álippem saǵan myń alǵys.
Án «Balapan»
Adıljan
Biz endi álippemen qoshtasamyz,
Jolyna gúlmen qosa jyr shashamyz.
Bilimniń bulaǵynan sýsyndaýǵa,
Kóptegen kitaptarmen qoshtasamyz.
Álippe:
Bilim degen ǵajaptyń,
Álippesin meńgergen.
Keleshegi qazaqtyń,
Bastalady senderden.
Tanysyńdar dosymmen,
Dostasyńdar osymen.
Attanǵanda búgin men,
Ana tilin tanyńdar,
Oqyp ana tilinen,
Aqyl bilim alyńdar.
(Ana tili keledi)
– Sálemetsińder me, balalar! Men senderdiń jańa oqýlyqtaryń bolamyn. Meni jaqsy oqyńdar, kútip ustańdar.
Qanyń, janyń – tilińde,
Aryń, náriń tilińde.
Umtyl ony bilýge,
Tilden alyp ǵıbrat
Qulshynasyń bilimge.
Ana tili:
Sálem oıshyl dostarym!
Tereń bilim, oı - sanaly,
Árbir sezim oı salady.
Ǵylym, tálim, ónerim kóp,
Dostasqanǵa bererim kóp!
Álippe:
Aınalaıyn baldyrǵandar,
Menen bilim aldyńdar.
Ozat dostar oqydy,
Oıǵa bilim toqydy.
Ár sózimdi jattaǵan,
Dostar úshin maqtanam.
Rahmet aıtyp shattanam,
Rıza bolyp attanam,
Aman - esen bolyńdar!
Bizdiń álippeni ıgerip, jaqsy oqýymyzǵa ata - anamyzdyń da qosqan úlesi mol. Sondyqtan da balalar, ata - anamyzǵa rahmet aıtaıyq.
Án «Ata - anany tyńdaımyz».
Álippe
42 áripti ıgerdiń,
Áripten, býyndap sóz terdiń.
Rızamyn balalar senderge,
Rahmet aıtar kez keldi.
Aınamkóz
Tanystyrǵan 42 árippen
Qosh bol meniń qasıetti Álippem!
Seniń arqań oqı, jaza bilgenim,
Saýatty adam qataryna kirgenim.
Aıkún
Álippemen qosh aıtysyp qalamyz,
Endi qolǵa basqa kitap alamyz.
Ata - ana qýanyshqa ortaq bol,
Saýatty bop shyqty mine balańyz.
Án «Rahmet saǵan, Álippe!»
Ata - analar jáne ustazdardyń tilekteri.