Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 3 apta buryn)
Qurban shalý barlyq musylman úshin mindetti me

Kirispe: Qurban aıt - ıslam dinindegi eń mańyzdy meıramdardyń biri. Bul meıramda qurban shalý musylmandar úshin úlken mańyzǵa ıe. Kóptegen musylmandar osy ǵıbadattyń mindettiligin túsinip, durys oryndaýǵa tyrysady.

Qurban shalýdyń mindettiligi: Qurban shalý barlyq musylman úshin mindetti me degen suraq jıi qoıylady. Islam dininde qurban shalý baqýatty musylman adam úshin mindetti ǵıbadat bolyp sanalady. Hanafı mazhabynda qurban shalý múmkindigi bar ár adam úshin ýájip bolyp tabylady. Bul týraly Quran Kárimde «Kaýsar» súresinde: «Rabbyń úshin namaz oqy jáne qurban shal» dep ámir etilgen​ (AsylArna)​​ (Islam.kz)​.

Qurban shalýdyń ýaqyty: Qurban aıt namazynan keıin qurbandyq shalý úsh kún ishinde oryndalýy tıis. Odan buryn nemese keıin shalynǵan mal qurbandyqqa sanalmaıdy, ol nápil qurban bolyp esepteledi. Sondyqtan, qurbandyq shalý úshin aıt namazynan keıingi kúnderdi durys paıdalaný qajet​ (Islam.kz)​.

Qurbandyq malynyń talaptary: Qurbandyqqa shalynatyn maldyń belgili bir jasqa tolýy kerek. Qoı men eshki bir jasqa tolýy kerek, al sıyr men túıe eki jasqa tolýy tıis. Eger mal belgili jasqa tolmasa, qurbandyqqa shalýǵa ruqsat etilmeıdi​ (Asyldin)​​ (Home - Default)​.

Birneshe adamnyń birigip qurban shalýy: Birneshe adam birigip iri qara maldy nemese túıeni qurbandyqqa shala alady. Bir iri qara maldy nemese túıeni jeti adamǵa deıin birigip shalýǵa bolady. Barlyq qatysýshylar qurban shalýǵa nıet etýi qajet​ (Asyldin)​​ (Home - Default)​.

Qorytyndy: Qurban shalý – baqýatty musylman úshin mindetti ǵıbadat. Bul ǵıbadattyń durys oryndalýy úshin barlyq talaptardy saqtap, durys ýaqytta jáne durys maldy qurbandyqqa shalý mańyzdy. Islam dini ár musylmannyń osy ǵıbadatty oryndaýyna erekshe mán beredi.

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama