- 05 naý. 2024 01:50
- 197
Qımaq, Qypshaq memeleketteri
Sabaqtyń taqyryby: Qımaq, Qypshaq memleketteri
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa Qımaq jáne qypshaq memleketiniń qonystanǵan jerleri, etnıkalyq quramy, saıası jaǵdaıy men qoǵamdyq qurylysy, sharýashylyǵy týraly túsindirý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı - órisin, bilimin, sezim qabiletterin damytýǵa, jeke jáne ujymmen jumys isteý sheberligin damytýǵa, óz pikirin erkin bildire otyryp qorytyndy jasaýyna jaǵymdy jaǵdaı týǵyzý.
Tárbıelik: Ata - baba tarıhyn bilýge, qurmetteýge, eńbeksúıgishtikke, batyldyqqa, ultjandy bolýǵa, eliniń patrıoty bolýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilim berý
Sabaqtyń túri: aralas, jarys
Sabaqtyń ádisi: Sto tehnologıasynyń ádisteri
Kórnekiligi: Karta, slaıd, elektrondy oqýlyq
Pánaralyq baılanys: Geografıa, dúnıe júzi tarıhy
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
Oqýshylarmen sálemdesý, olardy túgendeý, oqý quraldaryn tekserý, sabaqqa nazaryn aýdartý. Psıhologıalyq trenıń.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
İİİ. Jan - jaqty tekserý
İÚ. Jańa sabaqqa daıarlyq
Ú. Jańa sabaq
Úİ. Bekitý
Úİİİ. Úıge tapsyrma berý
Úı tapsyrmasyn «Altyn balyq» oıyny arqyly suraý.
«Altyn balyq» oıynynyń suraqtary
1. Bizdiń jerimizde erte orta ǵasyrlarda irge tikken alǵashqy feodaldyq memleketterdiń biri? (Túrik qaǵanaty)
2. Qandaı oqıǵadan keıin Býmyn Túrik qaǵanatynyń bıleýshisi boldy? Jýjandardy jeńgen soń
3.“Tele» sóziniń maǵynasy? (Túrik)
4. Túrik qaǵanatynyń ekige bólingen ýaqyty? (603j)
5.“Túrik” etnonımi birinshi ret derekterde qashan kezdesti?(542j)
6. Qytaı bıleýshileri Túrik qaǵanatyna jibek matamen salyq tólep otyrdy qaı qaǵan kezinde?(Muqan qaǵan)
7. Batys Túrik qaǵanatynyń jazǵy ordasy? (Myńbulaq)
8. Salyq jınaýǵa jergilikti adamdardy bekitip, olarǵa “selıf”degen ataq bergen qaǵan? (Ton)
9. Batys Túrik qaǵanatynda ıaǵbý, shad, elteber ataǵy kimderge berilgen? (Qaǵan rýynan shyqqandarǵa)
10. Oǵyzdarda 12 taıpa boldy dep jazǵan kim? (Ál - Marvazı)
11. Oǵyzdarda mańyzdy ról atqarǵan áskerbasynyń laýazymy? (Súbashy)
12. 965j. oǵyzdar Hazarlarǵa qarsy áskerı odaq qurdy? (Kıev Rýsimen)
13. Oǵyzdardy Syr, Aral, Kaspıı boıyna yǵystyrǵan taıpa? (qypshaqtar)
14. Túrkistan aımaǵyndaǵy oǵyzdardyń eltiri beretin qoılardy
ósiretinin jazǵan kim? (Ibn - Haýkál)
15. Oǵyz memleketi mal ónimderimen aıyrbas saýda júrgizgen elder? (Orta Azıa, Qytaı elderi)
Jańa sabaq
Sabaqtyń jospary:
1. Qımaq, qypshaq qaǵanatynyń qurylýy
2. Qoǵamdyq qurylysy
3. Qaǵanattyń saıası jaǵdaıy
4. Sharýashylyǵy
Oqýshylardy sary, qyzyl, kúltesheler taratyp eki topqa bólip alamyn. Oqýshylarǵa Qımaqtar men qypshaqtar týraly beınebaıan kórsetiledi.
İ top Qımaq
İİ top Qypshaq
İ Keste qurý
İ top
Tarıhı sheńber İH ǵ. sońy Hİ ǵ. basy
Jer aýmaǵy: Soltústik, Shyǵys, Ortalyq Qazaqstan
Qoǵamdyq qurylysy: Qaǵan Iabǵý Shad - tútik Uly qaǵan, kishi qaǵan jataqtar
Quramyna kirgen taıpalar: Eımýr, Baıandýr, tatar, lanıkaz, ajlar, ımek, qypshaq
El bıleýshisi – qaǵan.
Astanasy – Janaq ıbn Haqan á l Qımaqı Imaqıa, Karantıa
Soǵys júrgizdi Toǵyz - ǵuzdar Eneseı boıyndaǵy qyrǵyzdar, oǵyzdarmen
Memlekettiń álsireý sebepteri Qarahan memeleketiniń shapqynshylyǵy, qypshaq kósemderiniń bılik úshin talasy, syrtqy qaıshylyq
Sharýashylyǵy Mal sharýashylyǵy, balyq aýlaý, Eginshilik, baý - baqsha, qolóner
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa Qımaq jáne qypshaq memleketiniń qonystanǵan jerleri, etnıkalyq quramy, saıası jaǵdaıy men qoǵamdyq qurylysy, sharýashylyǵy týraly túsindirý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı - órisin, bilimin, sezim qabiletterin damytýǵa, jeke jáne ujymmen jumys isteý sheberligin damytýǵa, óz pikirin erkin bildire otyryp qorytyndy jasaýyna jaǵymdy jaǵdaı týǵyzý.
Tárbıelik: Ata - baba tarıhyn bilýge, qurmetteýge, eńbeksúıgishtikke, batyldyqqa, ultjandy bolýǵa, eliniń patrıoty bolýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilim berý
Sabaqtyń túri: aralas, jarys
Sabaqtyń ádisi: Sto tehnologıasynyń ádisteri
Kórnekiligi: Karta, slaıd, elektrondy oqýlyq
Pánaralyq baılanys: Geografıa, dúnıe júzi tarıhy
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
Oqýshylarmen sálemdesý, olardy túgendeý, oqý quraldaryn tekserý, sabaqqa nazaryn aýdartý. Psıhologıalyq trenıń.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
İİİ. Jan - jaqty tekserý
İÚ. Jańa sabaqqa daıarlyq
Ú. Jańa sabaq
Úİ. Bekitý
Úİİİ. Úıge tapsyrma berý
Úı tapsyrmasyn «Altyn balyq» oıyny arqyly suraý.
«Altyn balyq» oıynynyń suraqtary
1. Bizdiń jerimizde erte orta ǵasyrlarda irge tikken alǵashqy feodaldyq memleketterdiń biri? (Túrik qaǵanaty)
2. Qandaı oqıǵadan keıin Býmyn Túrik qaǵanatynyń bıleýshisi boldy? Jýjandardy jeńgen soń
3.“Tele» sóziniń maǵynasy? (Túrik)
4. Túrik qaǵanatynyń ekige bólingen ýaqyty? (603j)
5.“Túrik” etnonımi birinshi ret derekterde qashan kezdesti?(542j)
6. Qytaı bıleýshileri Túrik qaǵanatyna jibek matamen salyq tólep otyrdy qaı qaǵan kezinde?(Muqan qaǵan)
7. Batys Túrik qaǵanatynyń jazǵy ordasy? (Myńbulaq)
8. Salyq jınaýǵa jergilikti adamdardy bekitip, olarǵa “selıf”degen ataq bergen qaǵan? (Ton)
9. Batys Túrik qaǵanatynda ıaǵbý, shad, elteber ataǵy kimderge berilgen? (Qaǵan rýynan shyqqandarǵa)
10. Oǵyzdarda 12 taıpa boldy dep jazǵan kim? (Ál - Marvazı)
11. Oǵyzdarda mańyzdy ról atqarǵan áskerbasynyń laýazymy? (Súbashy)
12. 965j. oǵyzdar Hazarlarǵa qarsy áskerı odaq qurdy? (Kıev Rýsimen)
13. Oǵyzdardy Syr, Aral, Kaspıı boıyna yǵystyrǵan taıpa? (qypshaqtar)
14. Túrkistan aımaǵyndaǵy oǵyzdardyń eltiri beretin qoılardy
ósiretinin jazǵan kim? (Ibn - Haýkál)
15. Oǵyz memleketi mal ónimderimen aıyrbas saýda júrgizgen elder? (Orta Azıa, Qytaı elderi)
Jańa sabaq
Sabaqtyń jospary:
1. Qımaq, qypshaq qaǵanatynyń qurylýy
2. Qoǵamdyq qurylysy
3. Qaǵanattyń saıası jaǵdaıy
4. Sharýashylyǵy
Oqýshylardy sary, qyzyl, kúltesheler taratyp eki topqa bólip alamyn. Oqýshylarǵa Qımaqtar men qypshaqtar týraly beınebaıan kórsetiledi.
İ top Qımaq
İİ top Qypshaq
İ Keste qurý
İ top
Tarıhı sheńber İH ǵ. sońy Hİ ǵ. basy
Jer aýmaǵy: Soltústik, Shyǵys, Ortalyq Qazaqstan
Qoǵamdyq qurylysy: Qaǵan Iabǵý Shad - tútik Uly qaǵan, kishi qaǵan jataqtar
Quramyna kirgen taıpalar: Eımýr, Baıandýr, tatar, lanıkaz, ajlar, ımek, qypshaq
El bıleýshisi – qaǵan.
Astanasy – Janaq ıbn Haqan á l Qımaqı Imaqıa, Karantıa
Soǵys júrgizdi Toǵyz - ǵuzdar Eneseı boıyndaǵy qyrǵyzdar, oǵyzdarmen
Memlekettiń álsireý sebepteri Qarahan memeleketiniń shapqynshylyǵy, qypshaq kósemderiniń bılik úshin talasy, syrtqy qaıshylyq
Sharýashylyǵy Mal sharýashylyǵy, balyq aýlaý, Eginshilik, baý - baqsha, qolóner
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.