InfoHub Logo

№ 21 «jalpy orta bilim beretin  mektebi» KMM-siniń

11 «Á» synyp oqýshysy Madýarova Janbota

Ǵylymı jobanyń jetekshisi: Abjapparova G.M. 

 

Jumystyń jalpy sıpaty: Halqymyzdyń  dástúrli amandasý, sálemdesý ádebiniń qalyptasý joldaryn, ádeptilik pen ádepsizdiktiń taıtalasyn, ómirlik mindettiń, ıaǵnı, durys amandasa bilýdiń sıpatyn ashý.

Maqsaty: «Sálem túzelmeı, álem túzelmeıdi» degen halyq danalyǵynyń syryna úńilý, musylman qaýymynyń sálemdesý daǵdysy, onyń máni týraly zerttelgen eńbekterdi júıelep taldaý.

Mindeti: Jobanyń mindeti jasóspirimder men jastar qaýymynyń batysqa eliktep amandasýdyń qazaq qoǵamyna jat ekenin, densaýlyqqa da paıdasy joq ekenin túsindirý.

Zertteýdiń ózektiligi: Osy kúngi baspasóz betterinde:«Qalaı amandasyp júrmiz?» dep jan aıqaıyn bildirgen aǵalar maqalasy kóptep jarıalanýda. Batysqa eliktep, betten súıip amandasý, kúnde kezdesip júrse de, qushaqtasyp amandasýdy ersi kórgen,burynǵy dástúrimizge adaldyq tanytpaǵan jastarǵa renishterin bildirgen úlkenderdiń bul synyna jastar jaǵy laıyqty jaýap qaıtarar emes. Az da bolsa kópshilikke oı tastaý osy ǵylymı jobanyń ózektiligi bolyp tabylady.

Ózektilik nátıjesi: Ulttyq ádebimiz, tarıh, medısına turǵyssynan berilgen málimetterden soń, jastar men jasóspirimder arasyndaǵy batysqa eliktep amandasýdy ata-babamyzdan qalyptasqan amandasýmen almastyrý.

Derek kózderi:

Asylov Ú., Nusqabaıuly J. «Ádep:ınabattylyq dáristeri» Almaty,1991 j

Hadıs. Muhammed paıǵambardyń ósıetteri

Poselýı Iýdy. Gerpes.

M.Áýezov «Abaı joly» roman-epopeıasy

 

Jospar:

1. «Sálem»sózi týraly túsinik. Sálemdesý.

2. Sálemdesý jóninde «Hadıste» jazylǵan aqyl-keńester.

3. Burynǵylar qalaı amandasty?

4. Qol alyp amandasý qaıdan shyqty?

5. Qazirgi qoǵamdaǵy etene jaqyndasyp amandasý qaıdan shyqty?

6. Etene jaqyndasyp amandasýdy medısına qoldamaıdy.                     

7. Qalaı sálemdesý kerek?

8. Qorytyndy      

«Sálem» arabtyń «tynyshtyq, beıbitshilik» degen maǵynadaǵy «assalam» sóziniń tilimizde fonetıkalyq ózgeriske túsip, qalyptasqan túri. Arabtar osy sózdi qoldanyp amandasady. Musylman dinin qabyldaǵannan beri qazaqtar da aldymen osy sózden bastap amandasatyn bolǵan.      

    Sálemdesý

    Sálemdesý, amandasý adamnyń bir-birine izet, syı-qurmet kórsetýi bolyp  esepteledi. Kúndelikti ómirde biz qansha adammen kezdesip, qansha jurtpen ushyrasamyz. Solardyń bárinde de birinshi kezekte aramyzda sálemdesý, amandasý júredi. Adam balasy qashannan beıbit, tynysh ómir súrýdi ańsap, armandaǵan. Sol armannyń negizinde qoly jetken zor ıgiligi sálemdesý ádebiniń qalyptastyrylýy. Sálemdesýdiń keremeti sonda - adamdardyń bir-birine jyly meıirim men keń peıil kórsetýinde, dostyqty, jaqyndyqty beıneleýinde.

 

                                                                                  

 

 

 

 

 

 

  KİM BİRİNSHİ SÁLEM BERÝ KEREK?

 

  HADISTE JAZYLǴAN SÁLEM BERÝ ÁDEPTERİNE SÚIENSEK:

  ■ ATTYLY JAIAÝǴA

  ■ JÚRİP KELE JATQAN - OTYRǴANǴA,

  ■ AZSHYLYQ - KÓPSHİLİKKE,

  ■ JASY KİSHİSİ, JASY ÚLKENGE

  ■ ER ADAM ÁIEL ADAMǴA BİRİNSHİ BOLYP SÁLEM BERÝİ KERK EKEN.

 

 

 

 

 

HH ǴASYRDYŃ EŃ ÚZDİK SHYǴARMASY ATANYP, ULTTYQ SALT-DÁSTÚRİMİZDİŃ KÓRKEM SHEJİRESİ DEP TANYLǴAN QALAI AMANDASYPTY» DEGEN OIMEN JAÝAP İZDEP KÓRGEN EDİM. BAIQAP OTYRSAM KÚNDELİKTİ TURMYSTA BETTEN SÚIİP AMANDASÝ, KEZDESKEN SAIYN QUSHAQTASYP AMANDASÝ MÚLDEM KEZDESPEIDİ. TEK SAǴYNYSYP  KÓRİSKEN TÝYSTAR, QURBYLAR ARASYNDA QUSHAQTASYP, BAÝYRYNA BASYP, AMANDASÝ TÚRLERİNE KÝÁ BOLDYM.

Mysal:

«Abaı bul habarǵa qýanyp, bas ıe berdi. Saqaly aq bolsa da, áli qapsaǵaı denesi, qaıratty júzi kárilikke moıymaǵan Dárkembaı Abaıǵa keń qulash jaıdy. Dos beıilin shyn bere túsin:

- Aınalaıyn jalǵyzym, arysym! – dep, qapsyra qysyp,betinen súıdi.»

«Sol kezde, qatty júrip kele jatqan arbaǵa, aýyl jaǵynan shaýyp kelip ilesken bir attyń dúbiri estildi.Abaı men Baımaǵambet qatar burylyp qarasty. Arǵymaqtaı bıik qara qasqa, semiz qunanǵa kúmis er-toqym erttep mingen eresek bala, Ázimbaı shaýyp kelgen eken.

- Assalaýmaǵaleıkúm, Abaı aǵa! - dep janasa ketti.

Abaı balanyń sálemin alyp, áke-sheshesiniń amandyǵyn surady. Bul, Tákejan men Qarajannyń er jetip qalǵan jalǵyz uly bolatyn.»

 

   Sóz qadirin bıik qoıǵan qazaq tipti «Sálem - sózdiń anasy» dep baǵa

   bergen. Ony áıgili Buqar jyraýdyń myna bir óleńinen jaqsy

   baıqaýǵa bolady:

 Áı,aıtashy,aıtsań aıt!

   ...Qudiretimen jaratqan,

  On segiz myń ǵalamdy aıt.

  Aqtan sıa tanytqan

  Dáýit penen qalamdy aıt.

  Sóıleý úshin jaratqan

  Sóz anasy - sálemdi aıt!

 

 

Qazirgi qol alyp amandasý qaıdan shyqty?

Bunyń tarıhy tym áride eken. Qadym zamandaǵy neandertal adamy ań aýlap júrip, ózi sekildi aıaqty, jumyr basty pendeni keziktirgende,oǵan óziniń qastyq jasaý nıetiniń joq ekenin bildirý úshin oń qolyn joǵary kóteretin bolǵan. Bul onyń:«Kórip tursyń ǵoı, men qarýsyzbyn»,- degeni eken. Bul ısharat Mysyrda málim bolǵan. Bul ádep keıin rımdikterge kóship, keshqurym kezdesken adamdar, eń aldymen, qarý- jaraqtarynyń joqtyǵyna sendirý úshin oń qoldaryn alysýy kerek bolǵan.

 

Qazirgi qoǵamdaǵy etene jaqyndasyp amandasý qaıdan keldi?

Etene jaqyndasyp amandasýdyń otany - Evropa elderi.Bul elderde Qazaq qoǵamyndaǵydaı ádepti emes, kerisinshe áıel bolsyn, er adam bolsyn betten súıip, qushaqtasyp amandasady. Al bul bizge qalaı keldi?

Mynandaı boljamdar bar:

- Evropa elderi sekildi amandasý aldymen, qoǵamymyzdaǵy jastardyń elikteýshiliginen;

- Úzdiksiz telearnalardan batys elderiniń serıaldaryn kórsetýinen;

- Shet el azamattarymen burynǵymen salystyrganda, keńinen aralasýdan;

 

Etene jaqyndasyp amandasýdy medısına qoldamaıdy.

Internetke kirip,etene jaqyndasyp amandasýǵa medısına turǵysynan kózqarastardy izdestirip kórdim. Nátıjesi kóńil qýantarlyq emes. Bul jolmen juǵatyn aýrý túrlerine saýsaq jetpeıdi. Olar: gerpes, tumaý, týberkýlez, sıfılıs, gepatıt sıaqty aýrý túrleri. Osylardyń ishinde vırýsy keń taralǵan aýrý ol - gerpes. Onyń vırýsy aǵzaǵa túskennen keıin birneshe kúnnen keıin qýattanyp, teri betine shyǵady. Birer kún óter ótpesten, dene qyzýy kóterilip, álsizdik baıqalady eken. Eger adamda

tym bolmaǵanda bir ret gerpes shyqqan bolsa, onda ol adamdy gerpestiń alǵashqy formasynyń naýqasy dep ataýǵa tolyq negiz bar. Jer betindegi 90% adamdar gerpes vırýsyn tasýshylar. Bul tek jeńil aýrý túri. Al osylaı amandasý nátıjesinde ómirińizge qaýipti aýrýdy da juqtyryp almasyńyzǵa kim kepil? Sondyqtan medısına qyzmetkerleri bulaı amandaspaǵan jón dep sanaıdy.

 

Qalaı amandasý kerek?

Sálemdesýdiń ádep retindegi eń basty sharty - jyly shyraı. Onda sálem berýshi men sálem alýshynyń qas-qabaq, bet-júz qubylysy, daýsy mańyzdy qyzmet atqarady. Sálem alýshy úshin munyń bári mańyzdy. Aıtalyq, kóz kóredi, aıaq júredi, aýyz jutady osylardyń bári seniń ózińe qyzmet etedi. Tek jyly júz, ásem kúlki men áýezdi ún aınaladaǵy adamdardyń enshisi. Jáne bular basqalardyń senimen jaıdary, jaqsy qatynasta bolýy tilektestik, nıettilik úshin, jandy jaralamaý úshin qajet. Sol sebepti de árkim sálemdesýdi emes, qalaı sálemdesýdi bilý, óziniń qas-qabaq, bet-júz, daýys qubylysyn qadaǵalap, aldyndaǵy adamǵa jaqsy áser qaldyratyndaı bolýyna talpynýy, mashyqtanyp, úırenýi kerek.

 

Qorytyndy

Qoryta kelgende, árkim kimmen, qaı jerde, qandaı jaǵdaıda jolyǵyp turǵanynan jańylmaı, salt-dástúrimizden aınymaı, barynsha sypaıy, ádepti sálemdesip úırengeni abzal. Sálem berý -ótkinshi mindet emes, ómirlik mindet. Endeshe odan jańylýǵa da, jalyǵýǵa da qaqymyz joq.

---