InfoHub Logo

Samoosenka jaıly kóp estip, oqyp jatamyz, al samoosenka degenimiz ne? Samoosenka degenimiz ol jeke tulǵanyń ózin-ózi baǵalaýy. Óz is-áreketin, qabiletin, sezimderin, eńbegin baǵalaýy jatady. Alǵash osy sózben tanysqan kezde oılaýshy edim, ol óz túrińdi qabyldap, sony jaqsy kórý ǵana dep. Tereńinen zertteı kele bul óte taıaz pikir ekenin uqtym. Sebebi túrimizdi qabyldaý, unatý bul-samoosenkanyń bir bóligi ǵana. 

Psıhologıada samoosenkanyń eki túri bar: adekvatty jáne adekvatty emes.

Adekvatty emes samoosenka túriniń ózi ekige bólinedi, olar joǵary nemese tómen. Samoosenkasy joǵary tıptegi adamdar ózderin tym joǵary baǵalaıdy, menmen jáne syn kótere almaıdy, qandaıda bir problema týyndaǵan jaǵdaıda olar kináni ózinen emes ózgelerden izdeıdi. Ol jan ózine shekten tys senimdi jáne onyń aıtqan sózderiniń bári durys degen kózqarasta. Sonymen qatar óz tarapyna aıtylǵan synı pikir múldem durys emes dep sanaıtyn ózimshil jandar. Sebebi otbasyndaǵy berilgen tárbıeniń durys bolmaýy, óıtkeni bala kezinde ata-anasy shekten tys kóńil bólip onyń barlyq qalaýyn oryndap jáne oǵan durys emes qylyqtaryn qabyldaýynda. 

Al samoosenkasy tómen adam óz sezimderin jasyrady jáne ıntýısıasyn tyńdamaıdy, ol úshin basqa jandar sheshim qabyldaýyna ruqsat beredi, jeke shekarasy joq, jáne ózgeler ótinish jasasa joq dep bastarta ala almaıdy, sondyqtan bul tıptegi adamdardy jıi óz paıdasyna qoldanyp ketip jatady. Adamnyń mundaı tıpke jatý sebepterine balalyq shaǵyndaǵy alǵan travmalary áser etedi, sonymen qatar ózine degen talaptyń joǵary bolýy men mıyndaǵy ıdealǵa umtylýy jáne sol ıdealǵa jetpegeni úshin kinálaýy bolyp tabylady. 

Adekvatty samoosenka ıesi ol óziniń jaqsy jáne jaman qasıetterin biletin, óz kemshilikterin qabyldap, ózin ol úshin kinálamaıtyn jan. Ózine aıtylǵan syn pikirden qoryqpaıdy, uıalmaıdy jáne renjimeıdi. 

Qalaı samoosenkasy adekvatty deńgeıde bolý úshin ne isteýimiz kerek?

• Ortańyzdy ómirde jetistikke jetken adamdarǵa aýystyryńyz. Bir qumalaq maı bir qaryn maıdy shiritedi demekshi sizge mindetti túrde ortańyz samoosenkańyzǵa áser etedi.

• Ózińizge synı kózqaraspen qaraýdy doǵaryńyz. Jasaǵan qateligińiz úshin ózińizdi kinálaı berýden aýlaq bolyńyz. 

• Ózińizdi zertteńiz jáne barlyq kemshilińizdi qabyldańyz. Sol kezde siz tarapqa aıtylǵan krıtıkaǵa renjimeıtin bolasyz.

• Ózgelerden úmittenýdi toqtatyńyz. Eshkim sizge kóńil bólýge, sizdi jaqsy kórýge nemese siz týraly mindetti túrde jaqsy pikirde bolýy tıis emes. Sizge odan eshqandaı paıda joq. Únemi adamdardan birnárse úmittenip júrip siz jan-jaǵyńyzdaǵy múmkindikter men baqytty sátterińizdi ótkizip alasyz. Bir sózben aıtqanda samodostatochnaıa bolyńyz. Óz-ózińizge kóńil bólip, ózińizge eń qurmetti qonaqty kútkende qandaı jaǵdaı jasaısyz ol adamǵa sol sekildi ózińizge de solaı jaǵdaı jasańyz. 

• Árbir jetken jetistigińiz úshin ózińizdi maqtap, syılyq jasap otyryńyz. Bul sizge basqa maqsattaryńyzǵa jetýge motıvasıa bolady jáne senimdilińiz artady.

• Óz ómirińiz óz qolyńyzda! İstegen ár isińiz úshin, ómirińiz úshin jaýapkershilik alyńyz. Ózgeler sizdi baqytty qyla almaıdy.

Oqyp otyryp óte ońaı ǵoı deýińiz múmkin, ıa shynymen de ońaı nárse. Jaı ǵana ózimiz búkil nárseni qıyndatyp alatynymyz bar. Sondyqtan óz-ózimen gormonıada, baqytty ári tynysh ómir súrgińiz kelse. Ortańyzda syıly bolýdy qalasańyz. Mıymyzdaǵy tarakandardan arylyp, sapaly ómir súrý úshin adekvatty samoosenka ıesine umtylýymyz kerek. Sáttilik!

Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti

Dintaný mamandyǵy 1kýrs stýdenti

Sarsanbaeva Jadyra

Jetekshi Ýljan Askarbaevna

---