InfoHub Logo

Haıradın Janerke Salaýatqyzy
Jýrnalısıka fakúltetiniń
2-kýrs stýdenti

Oljas Súleımenov eki mádenıettiń, eki tildiń, etnıkalyq jaǵynan bólek, biraq rýhanı jaqyn dúnıeniń toǵysqan jerinde ósti. Oljas Súleımenov óleńderi oı tereńdigimen, aýqymdylyǵymen jáne fılosofıalyq sıpatymen erekshelenedi. Olarda jarqyn órnek, kózge kórinetin beıneler, názik ıýmor, ótkir satıra, kútpegen sátter jáne basqa da kóptegen qyrlar bar. Osyndaı erekshelikterdi boıyna jınaǵan, zamanynda úlken rezonans týǵyzǵan shyǵarmalarynyń biri – «Adamǵa tabyn, Jer, endi» poemasy.

Shyǵarmanyń negizgi taqyryby – ǵaryshty ıgerý, tuńǵysh ǵaryshker Iýrıı Gagarınniń beınesi bolsa, onyń basty maǵynasy – meıirimdilik, adaldyq, mahabbat jáne eń aldymen ómirdiń ózi, onyń biregeıligi men baǵa jetpestigi. O.Súleımenovtiń shyǵarmasyna jaı ǵana sýretteý emes, fılosofıalyq tolǵaý, oı shıelenisi tán. Mundaı erekshelikti poemanyń birinshi joldarynan-aq baıqaýǵa bolady:

...Razgadaı:
Pochemý lúdı tánýtsá k zvezdam!
Pochemý v nashıh pesnáh
Geroı – eto sokol!
Pochemý vse prekrasnoe,
Chto on sozdal,
Chelovek, pomolchav.
Nazyvaet – Vysokım!

Bul poemanyń dál sol kezeńde shyǵýynyń ózi Oljas Súleımenovke jáne adamzatqa úlken múmkindik boldy. Sebebi, adam balasynyń alǵash ret ǵarysh keńistigine shyǵýy dáýir oqıǵasy boldy. Jáne sol sátte qoǵamda úlken daý týdyrmaı qoımaıtyn másele edi. Halyq arasynda tipti «Áli erte emes pe?» degen pikirler de kezdeskenin shyǵarmadan kóre alamyz. Sol kezeńde batys elderinen júz jylǵa artta qalyp kele jatqan qoǵam úshin – bul oqıǵa úlken qýanysh, sonymen birge úreı de alyp keldi. 

Óleń joldarynyń keı jerinde túsiniksiz bolyp ketip, basqa jaqqa aýytqyp, qaıta kelýi, avtordyń óz basyndaǵy suraqtarǵa jaýap izdep ketýi, oǵan jaýap tappaı qaıta oralýy, barlyǵy sol kezeńde elde bolyp jatqan shıelenisken jaǵdaılardy sheber sýretteıdi. Poema ǵaryshty ıgerý týraly bolǵanymen, qoǵamdaǵy kereǵar máselelerdi de kóteredi. Iaǵnı, «halqynyń jaǵdaıy máz emes, ekonomıkalyq turǵyda da artty qalyp kele jatqan el úshin, ǵaryshty ıgerý sonshalyqty kerek zat pa?», - degen suraqqa jaýap izdeıtindeı. Dese de, qazirgi tańda da bul suraq ózektiligin joǵaltpaǵan sıaqty. Oljas Súleımenovtiń bul poemasy basty taqyrybyn ózgertip, alaıda shyǵarmanyń negizgi ıdeıasyn saqtaı otyryp qazir shyǵarsa da, úlken rezonans týdyrýy ábden múmkin. Sebebi, qansha jerden ózimizdi damyǵan elmiz desekte, sheshilmegen másele áli de kóp.  Bir-aq sátte birneshe shýmaq óleńimen qoǵam arasynda daý týdyryp, halyqtyń sanasyn oıata bilgen Oljas Súleımenov syndy tulǵalar kóp bolsa, elimiz áldeqashan aldyǵa shyǵar edi.  Osy tusta Oljas Súleımenovtiń shyǵarmashylyq sheberligin aıtpaı ketý múmkin emes. Onyń aqyndyq týyndysynan ómirge, dúnıege degen mahabbat seziledi. Onyń óleńderin oqyǵanda kóziń ashylyp, qabyldaý kókjıegiń keńeıe túsedi. Óleńderindegi erkindik pen danalyq fılosofıasynyń kóptigi sonsha, bizdiń oılaý sheńberimizdiń ózi tarlyq etýi múmkin. Sonymen qatar, Oljas Súleımenov eshqashan qazaqı bolmysyn joǵaltpaǵan aqyn. Onyń qaı óleńin oqysaqta, keń dalaǵa degen mahabbaty, júırik jylqylarǵa degen qulshynysy baıqalady. Jáne dál osyndaı sýretteý osy poemasynda da kórkem kórinis tapqan. Oljas Súleımenov óleńindegi jylqy beınesi, aqynnyń totemdik janýary ispetti, ıaǵnı erkindik beınesi. Dál osy janýar arqyly sol sáttegi jaı-kúıin, ne qalaıtyndyǵyn kórsetedi. İshki muńyn, sheshilmegen túıinin sýretteıdi.

Tili orys bolǵanymen, dili qazaq aqynnyń bolmysynan rýhanı táýelsiz bolǵanyn baıqaımyz. «Adamǵa tabyn, Jer, endi» poemasy arqyly Oljas Súleımenovtiń keńistikte erkin samǵaıtyn tulǵa ekenine kózimiz jetedi.

---