Semeı polıgony – tarıhtyń qasiretti betteri
Shysys Qazaqstan oblysy, Aıagóz qalasy,
«№5 jalpy bilim beretin orta mektep» KMM
Tarıh páni muǵalimi Nysanbaeva Gaýhar Kanatovna
Semeı polıgony – tarıhtyń qasiretti betteri
Ashyq tárbıe saǵaty
Maqsaty:
1. Oqytyp úıretý: Oqýshylarǵa Semeı óńirinde júrgizilgen ıadrolyq synaq jáne onyń zardaptary týraly málimetter berý. Qorshaǵan ortanyń lastanýy tirshilik ıelerine óte zıan keltiretinin aıtyp, keleshekke tabıǵat taǵdyry óz qoldarynda ekeni týraly tolyq túsinikter berý. Semeı polıgonyn jabýǵa kúsh salǵan N. Á. Nazarbaev, O. Súleımenov, K. Boztaev, H. Mataev, N. Sabılánov, M. Aımaqov syndy qoǵam qaıratkerlerimen tanystyrý, olardyń ónegeli ómirlerin úlgi etý.
2. Tárbıelik: Óz ata-mekenin súıýge tárbıeleý. Óz eline, óz týǵan jerine súıispenshiligin saqtaı otyryp onyń tabıǵatyn, tabıǵat baılyqtaryn qorǵaýǵa umtyldyrý. Mánerlep oqýǵa, sahnalyq ónerge baýlý.
3. Damyta oqytý: Jer betindegi tirshilik ataýlynyń qaınar kózi - kún, sý, aýa jaıly jáne olardyń densaýlyqqa paıdasyn, paıdalaný joldary týraly túsinikterin keńeıtý. Oqýshylardyń joǵary deńgeıde qabyldaýyn, logıkalyq oı qorytýyn damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi:
1. Interaktıvti taqta materıaldary
2. Emblema: Ekologıa jáne balalar
3. Iadrolyq jarylystar - vıdeo fılmder, ıadrolyq jarylystan zardap shekken adamdardyń sýretteri - slaıdtar.
4. N. Á. Nazarbaev, O. Súleımenov, K. Boztaev t. b. sýretteri men kitaptary.
5. Uly adamdar sózinen sıtatalar.
BARYSY:
1 - júrgizýshi: Armysyzdar ardaqty qonaqtar, ustazdar, aıaýly oqýshylar. Búgingi «Semeı polıgony - tarıhtyń qasiretti betteri»atty ekologıalyq keshimizge hosh keldińizder!
(Interaktıvti taqtadan «Detstvo»kúıi oınap jatady. Ásem kúıdiń yrǵaǵymen ınteraktıvti taqtadan qazaq eliniń kórkem tabıǵaty kórsetilip jatady)
1 - oqýshy:
Shyqshy taýǵa, qarashy keń dalaǵa,
Máz bolasyń, uqsaısyń jas balaǵa,
Ol sheti men bul shetine júgirseń,
Sharshaısyń ba, qumaryń bir qana ma?
Ýa, darıǵa, altyn besik - týǵan jer,
Qadirińdi kelsem bilmeı, keshe gór!
Jata almas em topyraǵyńda tebirenbeı,
Aqyn bolmaı, tasyń bolsam men eger.
Netken baıtaq, netken uly jer ediń,
Nendeı kúıge júregimdi bólediń!
2 - oqýshy:
Sende týdym, sende óstim, sende ólsem,
Armanym joq bul dúnıede der edim!
Men de ózińdeı baıtaq edim, keń edim,
Qyzyǵyńdy kórip erkin kelemin.
Sen de aıamaı berdiń maǵan baryńdy.
Men de aıamaı barym saǵan beremin
Boldym ǵashyq, týǵan dala men saǵan
Alys júrsem, armanym sen ańsaǵan
Jaqyn júrsem, men tórinde rahattyń,
Altyn dińgek - ózim týǵan bosaǵam!
Ortaǵa JER - ANA shyǵady:
- Ýa adamzat perzentim, men JER - ANAMYN. Bar baılyǵym sender úshin, bal tatyǵan sýymmen, túginen maıy shyqqan topyraǵym da senderdiń ıgilikterińe arnalǵan. Tabıǵatym tiri jannyń dertine shıpa, kóńiline shattyq syılaıdy. Qarańdarshy aınalaǵa qandaı tamasha! Kúnniń shýaǵy da jer betine bar meıirimin tógedi.(Kenet qabaǵyn túıip)
Biraq, biraq meniń tól perzentterim munyń barlyǵyn baǵalamaı, maǵan da, ózderiniń bolashaqtaryna da qaýip tóndirýde. (Jer - Ana ketip qalady)
Osy kezde qatty daýyldyń daýysy estiledi. Interaktıvti taqtadan ıadrolyq synaq týraly vıdeo kórsetiledi.
Endigi sóz kezegi Iadrolyq jarylystar men onyń zardaptary týraly bolmaq.
Baıandamashy: Qaldybaeva Aıgúl
1 - júrgizýshi:
Keń peıildi, darhan júrekti, qonaqjaı elimniń baıtaq jerinen basqa jer tappaǵandaı Abaı, Shákárim syndy ǵulamalar týǵan jerdi atom bombasynyń synaq alańyna aınaldyrǵandar talaı jannyń kóz jasyna qalǵany haq.
«Elim - aı»ániniń áýeni oınap turady. Ortaǵa oqýshylar shyǵady. Qabaqtary qatýly.
1 - oqýshy:
1947 jyly 21 tamyzda KSRO Úkimetiniń arnaıy qaýlysymen «Semeı - 21» degen shartty ataýmen jańa jasyryn qala paıda boldy. Qala áskerı - ónerkásiptik keshenniń múlde jańa qurylymyna ıaǵnı ıadrolyq synaq polıgonyna tolyq qyzmet etýge tıis boldy. Alǵa qoıylǵan mindetterin buryn sońdy kóz kórip qulaq estimegen quramy eskerile otyryp, ıadrolyq synaq polıgonyna jaqyn ornalasqan jaıylymdar, shabyndyqtar, taýly qyrattar esebinen 18 myń sharshy km - deı jer bólinip berdi. Osynaý polıgonnyń kemel ınfraqurylymy: Kýrchatov qalasyn, reaktorlar keshenin, «Balapan», «G»(Degeleńdegi seısmokeshen), «Sh»synaq alańdaryn, tolyp jatqan basqa da usaq tájirıbelik alańdardy qamtıdy.
2 - oqýshy:
Semeı ıadrolyq polıgonyndaǵy synaqtardyń jalpy sany 456 ıadrolyq jáne termoıadrolyq jarylysty (jylyna 14 - 18 synaq) qurady. Olardyń 116 - sy ashyq boldy, jer betinde, áýe keńistiginde jasaldy. Synaqtan ótkizilgen ıadrolyq zarádtardyń jalpy qýaty 1945 jyly Hırosımaǵa tastalǵan atom bombasynyń qýatynan 2,5 myń ese kóp boldy.
3 - oqýshy:
1949 jyly 29 tamyzda tup - týra tańǵy saǵat 7 - de Semeı ıadrolyq synaq polıgonynda tuńǵysh ret KSRO memleketiniń ıadrolyq qarýy synalyp, qýaty 20 kılotonnalyq RDS - 1 plýtonıı zarády jer betinde jaryldy. Kóz ilespes jyldamdyqpen ulǵaıyp bara jatqan otty dop kenetten Jer denesine qadalyp, ony sharpyp ótip aspanǵa kóterilgen. Taıaý jerdegi sırek aýyldarda turatyn adamdar dir ete túsken jer men jarty aspandy alyp ketken ot - jalynǵa tańyrqap qarap turǵan. Jalǵyz túp shóp qalmaǵan tútigip qaraıyp ketken dalanyń tul jamylǵysy. Jan - tásilim aldynda jantalasqan tyshqan, qarsaq, kesirtkelerdiń óli denesi tabylǵan.
4 - oqýshy:
Bul KSRO - da tuńǵysh atom bombasynyń jarylýy edi. Polıgonda jańa tantaldy juldyzdyń týýyn Lavrentıı Berıa, Sergeı Kýrchatov, áskerı bastyqtar men ataqty ǵalymdar, Keńestik atom bombasynyń tolyp jatqan ıdeologıalyq, ıdeıalyq jáne tehnıkalyq atalary tasadan baqylap turdy. 1949 jylǵy alǵashqy jer betindegi jarylystan bastap Semeı jáne Pavlodar oblystarynyń radıasıalyq sáýlelený yqpalyna ushyraǵan basqa aýmaqtardyń turǵyndarynyń arasynda syrqat sanynyń udaıy ósip kele jatqany baıqaldy. Bular ókpe men sút bezderiniń ragy, lımfogemoblastoz jáne basqa da qaterli isikti patologıalar. Jalpy alǵanda qaterli isik aýrýlary synaqtar bastalǵaly beri 3 ese ósti. Semeı polıgonyna jaqyn aýdandarda jetilýinde, tándik jáne estý kemshilikteri árqıly sábıler dúnıege kóp keldi. Bizdiń Aıagóz aýdany oblys boıynsha sút bezi ragy aýrýy jaǵynan 1 orynda turmyz, asqazan, ókpe, jatyr moıyny isigi de odan keıingi oryndarda. Sút bezi obyrynan osy jyldyń 9 aıynyń aralyǵynda 2 áıel qaıtys boldy. Mamandardyń aıtýynsha sonyń bári naq qysqa merzimdi jáne qaldyqty radıasıanyń kesirinen bolatyn genetıkalyq mýtasıamen baılanysty.
5 - oqýshy:
«Zaman - aı»- Qazaqstandaǵy Semeı polıgonynyń qasiretine arnalyp shyǵarylǵan án. Bul ánniń óleńin jazǵan qazaqtyń kórnekti aqyny Ulyqbek Esdáýletov, ánin jazǵan qazaq halqynyń sazgeri Tólegen Muhamedjanov syndy aǵalarymyz eliniń qasiretin barsha álemge jetkizdi.
R. Rymbaevanyń oryndaýynda «Zaman - aı» áni tyńdalady. Taqtadan Semeı polıgonynan zardap shekken adamdar men balalardyń sýretteri shyǵyp turady.
6 - oqýshy:
Óz jerinde myltyqsyz maıdannyń qurbanyna aınalǵan halyqtyń densaýlyǵyna is júzinde eshbir járdem kórsetilmedi. Ony aıtasyz dárigerlerge radıasıa áserinen bolǵan aýrýlardyń durys dıagnozyn qoıýǵa tyıym salyndy. Meniń ata-mekenimniń mańdaıyna osyndaı qasiret tańbasy basylypty. Tek 60 - synshy jyldardan beri ǵana bir aýyldan 500 - den astam adam ıadrolyq synaqtyń kesirinen qyrshynynan qıylsa, 150 - den astamy onkologıalyq emhanada jatyp jaryq dúnıemen hosh aıtysty. Al qanshama adam óz - ózine qol jumsaý qasiretine ushyrady.
7 - oqýshy:
Qazaq jerindegi osyndaı adam tózgisiz alapatty toqtatyp, tajaldy tizgindeýde aıanbaı eńbek etken tulǵalar bar. 1991 jyldyń 29 tamyzynda Prezıdent N. Á. Nazarbaev Semeı polıgonyn jabý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Bul - Táýelsizdik ala sala qazaq eli qabyldaǵan alǵashqy mańyzdy sheshimderdiń biri boldy. Oblystyq partıa komıtetiniń birinshi hatshysy Keshirim Boztaev. Semeı ıadrolyq synaǵyna qarsy alǵash bastama kótergen tulǵa, K. Boztaevtyń «Semeı polıgony», «Qaınar qasireti» kitabynda polıgon qasireti baıandalǵan.
Elimizde ıadrolyq synaqtarǵa qarsy «Nevada - Semeı» halyqaralyq qozǵalysy kórnekti aqyn, belgili qoǵam qaıratkeri Oljas Súleımenovtyń bastamasymen 1989 jyldyń aqpan aıynda quryldy.
8 - oqýshy:
Biz, Qazaqstan eliniń jasóspirimderi, búldirshinderi elimizdiń óz erkimen ıadrolyq qarýdan bas tartqan ıgi qadamy úshin Elbasymyzǵa, «Nevada - Semeı»qozǵalysynyń basynda bolǵan O. Súleımenov syndy, sonaý qylyshynan qan tamǵan zamanda Semeı ıadrolyq synaq polıgon jaıynda KSRO Qorǵanys mınıstrine suraý salǵan Nurtaı Sabılánov aǵamyzǵa, el basqarý isinde bolǵan K. Boztaev, Hafız Mataev sıaqty aǵalarymyzǵa, atalarymyzǵa rızamyz jáne barlyq elderdiń balalary ıadrolyq qarýdyń qubyjyq keıpin kórmeýin, dúmpýin estimeýin qalaımyz.
9 - oqýshy:
Ýa, adamzat osynshama essiz be eń?
Jer emes pe, bar baılyǵyń, nesibeń?
Ǵalamshardy ot - jalynmen oraısyń,
Shyqpap pa ediń týyp - ósip tósinen,
Atom degen sánge aınalyp el - elde,
Polıgondar qaptap ketti jer - jerde,
Hırosıma, Nagasakı, Semeıdiń,
Japa shekken qasiretin kórmeı me?
Qaıbir elder maqsattaryn búrkeıdi
Qorǵanysqa eń ońtaıly qarý dep,
Qaıbir elder jar salýda maqtanyp,
Maqsatymyz - atom jasap jarý dep.
Soǵysqumar alpaýyttar órshitip,
Jol berýde ǵalamsharlyq apatqa.
Qazaqstan bas tartqan bul qarýdan,
Ózge elder nege úlgi almasqa?
Jaraly áli taý - tasy men dalasy,
Jaraly áli topyraq, sýy, aýasy.
Talaı urpaq qasiret keship basynan
Japa sheger adamzattyń balasy
Jaraly jer syzdaýda áli jarasy
Jaralanǵan taý - tasy, sýy, aýasy,
«Neveda - Semeı» qozǵalysy bastalyp
Bolyp shyqty jarylystyń daýasy
Polıgondy jappaı tynym tappaǵan
Oljastaı er - eldiń joǵyn joqtaǵan
Adamzatqa ajal sepken otty alań
Elbasynyń buıryǵymen toqtaǵan
Qart Shyńǵysqan kórgen qıly zamandy
Túnek ketip kórdi kúndi araıly
Adamzattyń balasy men dalasy
Bolashaqqa úmitpenen qaraıdy
Salmaqty oıly halyqpyz ǵoı jalpy biz
Salaýatty beıbit kún bop saltymyz
Elbasy bar Nursultandaı kóregen
Aq tileýli Qazaqstan halqymyz.
10 - oqýshy:
Búldirshinder tileıdi bul kez álemde
Tek tynyshtyq bolsyn dep bar elde
Bizder úshin qam jep júrgen jasqanbaı
Aǵalarǵa ozyq oıly sálem de
Oljas bastap uıym qurǵan Nevada
Oǵan kirdi úlken menen bala da
Polıgondy jabý kerek alastap
Basqa sózdi tyńdama da, qarama
11 - oqýshy:
Vashıngtonda 2010 jyldyń 14 sáýirinde ótken «Iadrolyq lańkestik qaterin azaıtý jáne ıadrolyq materıaldyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi ulttyq sharalar» samıtinde AQSH Prezıdenti Barak Obama Qazaqstandy ıadrolyq qarýsyzdaný jónindegi álemdegi kóshbasshy el dep tanıtynyn málimdedi.
12 - oqýshy:
Búginde Semeı ıadrolyq polıgonynyń resmı jabylǵanyna 21 jyl tolyp otyr. Táýelsizdigimizdiń 21 jyldyq merekesimen tuspa - tus kelip otyrǵan osy aıtýly oqıǵany árbir jas bilýi kerek. 2001 jyldyń 29 tamyzynda Semeı qalasyndaǵy «Polkovnıchıı» aralynda Semeı ıadrolyq polıgon qurbandaryna arnalǵan úlken eskertkish qoıyldy. «Ólimnen de kúshti» memorıal jobasynyń avtory - Shota Ýálıhanov.
(Ortaǵa aq kıingen bastaryna qyzyl jolaq baılaǵan jastar shyǵady. Qoldarynda «Biz ıadrolyq qarýdy qalamaımyz», «Iadrolyq qarýǵa jol joq» syndy jazýlar jazylǵan plakattar)
13 - oqýshy:
Tabıǵatqa,
Tartpaı qoımas - Adamdar,
Sýda balyq,
Kók júzinde qyran bar.
Jeńe almaıdy, tirliktegi - birlikti
Ashylsa da alty alaýyz - arandar!
Jer - qaıyspas,
Ózi óndirgen salmaqtan,
Qashpaıdy eshkim,
Ajal - degen qarmaqtan.
Ózi jasap,
Jumaq jerdiń ústinde
Qutyla almaı kele jatyr - Tozaqtan!
Balasymyz,
Ǵalamshardyń - Jer degen,
Ǵasyr bar ma?
Kóregesin kórmegen.
Qıan - keski,
Ǵajaıyptar bolsa da
Adam birge jasasady - Jermenen!
14 - oqýshy:
«Qazaqstan - 2030» Baǵdarlamasynda Elbasy N. Á. Nazarbaev «2030 jyly Qazaqstan móldir sýly, jasyl jelekti, aýasy taza aımaqqa aınalady. Óndiris qaldyqtary men radıasıa budan bylaı bizdiń úıimiz ben baqtarymyzǵa enbeıtin bolady. Bizdiń balalar kinaratsyz tolyqqandy ómir súretin bolady»,- dep atap kórsetken edi. Qazirgi tańda ekologıa ózekti máselege aınalyp otyr. Sondyqtan qorshaǵan ortany qorǵaý - árbir adamnyń tól mindeti.
Án «Atameken» áni oryndalady.
15 - oqýshy:
Qazirgi ǵylymı progrestiń sharyqtap, damyǵan tusynda aýanyń shekten tys lastanýy - jer betine kóptegen aýrýlar men dertterdi qosa ala keledi. Osynyń saldarynan adam ómiri men búkil tirshilik ataýlyǵa qaýip tóndi, adam ólimi jyldan - jylǵa kóbeıe túsýde. Klımat ózgerip, aýa - raıy buzyla bastady. Búginde tabıǵatta bolyp jatqan daǵdarys bizdiń respýblıkamyzǵa da qaýip tóndirip turǵany barshamyzǵa aıan. Qazaqstan jeriniń búlinbegen bir buryshy, buzylmaǵan bir uıasy qalmaǵany anyqtalyp, kesh te bolsa, álemge jar salynyp, zerttelýde, aldyn alý is - sharalary qarastyrylýda.
1 - júrgizýshi:
«Tárbıe - tal besikten bastalady» degendeı, ekologıalyq saýattylyq, ekologıalyq mádenıet otbasy, oshaq qasynan bastalǵany durys. Qorshaǵan ortany qorǵaý - árbir adamnyń mindeti. Endeshe, tabıǵatty aıalaı biletin, adamgershiligi mol, izgilikti, ekologıalyq bilimi men mádenıeti joǵary tulǵa bolýlaryńa tilektespin.
«Jasa, Qazaqstan» oqýshylardyń oryndaýynda.
«№5 jalpy bilim beretin orta mektep» KMM
Tarıh páni muǵalimi Nysanbaeva Gaýhar Kanatovna
Semeı polıgony – tarıhtyń qasiretti betteri
Ashyq tárbıe saǵaty
Maqsaty:
1. Oqytyp úıretý: Oqýshylarǵa Semeı óńirinde júrgizilgen ıadrolyq synaq jáne onyń zardaptary týraly málimetter berý. Qorshaǵan ortanyń lastanýy tirshilik ıelerine óte zıan keltiretinin aıtyp, keleshekke tabıǵat taǵdyry óz qoldarynda ekeni týraly tolyq túsinikter berý. Semeı polıgonyn jabýǵa kúsh salǵan N. Á. Nazarbaev, O. Súleımenov, K. Boztaev, H. Mataev, N. Sabılánov, M. Aımaqov syndy qoǵam qaıratkerlerimen tanystyrý, olardyń ónegeli ómirlerin úlgi etý.
2. Tárbıelik: Óz ata-mekenin súıýge tárbıeleý. Óz eline, óz týǵan jerine súıispenshiligin saqtaı otyryp onyń tabıǵatyn, tabıǵat baılyqtaryn qorǵaýǵa umtyldyrý. Mánerlep oqýǵa, sahnalyq ónerge baýlý.
3. Damyta oqytý: Jer betindegi tirshilik ataýlynyń qaınar kózi - kún, sý, aýa jaıly jáne olardyń densaýlyqqa paıdasyn, paıdalaný joldary týraly túsinikterin keńeıtý. Oqýshylardyń joǵary deńgeıde qabyldaýyn, logıkalyq oı qorytýyn damytý.
Sabaqtyń kórnekiligi:
1. Interaktıvti taqta materıaldary
2. Emblema: Ekologıa jáne balalar
3. Iadrolyq jarylystar - vıdeo fılmder, ıadrolyq jarylystan zardap shekken adamdardyń sýretteri - slaıdtar.
4. N. Á. Nazarbaev, O. Súleımenov, K. Boztaev t. b. sýretteri men kitaptary.
5. Uly adamdar sózinen sıtatalar.
BARYSY:
1 - júrgizýshi: Armysyzdar ardaqty qonaqtar, ustazdar, aıaýly oqýshylar. Búgingi «Semeı polıgony - tarıhtyń qasiretti betteri»atty ekologıalyq keshimizge hosh keldińizder!
(Interaktıvti taqtadan «Detstvo»kúıi oınap jatady. Ásem kúıdiń yrǵaǵymen ınteraktıvti taqtadan qazaq eliniń kórkem tabıǵaty kórsetilip jatady)
1 - oqýshy:
Shyqshy taýǵa, qarashy keń dalaǵa,
Máz bolasyń, uqsaısyń jas balaǵa,
Ol sheti men bul shetine júgirseń,
Sharshaısyń ba, qumaryń bir qana ma?
Ýa, darıǵa, altyn besik - týǵan jer,
Qadirińdi kelsem bilmeı, keshe gór!
Jata almas em topyraǵyńda tebirenbeı,
Aqyn bolmaı, tasyń bolsam men eger.
Netken baıtaq, netken uly jer ediń,
Nendeı kúıge júregimdi bólediń!
2 - oqýshy:
Sende týdym, sende óstim, sende ólsem,
Armanym joq bul dúnıede der edim!
Men de ózińdeı baıtaq edim, keń edim,
Qyzyǵyńdy kórip erkin kelemin.
Sen de aıamaı berdiń maǵan baryńdy.
Men de aıamaı barym saǵan beremin
Boldym ǵashyq, týǵan dala men saǵan
Alys júrsem, armanym sen ańsaǵan
Jaqyn júrsem, men tórinde rahattyń,
Altyn dińgek - ózim týǵan bosaǵam!
Ortaǵa JER - ANA shyǵady:
- Ýa adamzat perzentim, men JER - ANAMYN. Bar baılyǵym sender úshin, bal tatyǵan sýymmen, túginen maıy shyqqan topyraǵym da senderdiń ıgilikterińe arnalǵan. Tabıǵatym tiri jannyń dertine shıpa, kóńiline shattyq syılaıdy. Qarańdarshy aınalaǵa qandaı tamasha! Kúnniń shýaǵy da jer betine bar meıirimin tógedi.(Kenet qabaǵyn túıip)
Biraq, biraq meniń tól perzentterim munyń barlyǵyn baǵalamaı, maǵan da, ózderiniń bolashaqtaryna da qaýip tóndirýde. (Jer - Ana ketip qalady)
Osy kezde qatty daýyldyń daýysy estiledi. Interaktıvti taqtadan ıadrolyq synaq týraly vıdeo kórsetiledi.
Endigi sóz kezegi Iadrolyq jarylystar men onyń zardaptary týraly bolmaq.
Baıandamashy: Qaldybaeva Aıgúl
1 - júrgizýshi:
Keń peıildi, darhan júrekti, qonaqjaı elimniń baıtaq jerinen basqa jer tappaǵandaı Abaı, Shákárim syndy ǵulamalar týǵan jerdi atom bombasynyń synaq alańyna aınaldyrǵandar talaı jannyń kóz jasyna qalǵany haq.
«Elim - aı»ániniń áýeni oınap turady. Ortaǵa oqýshylar shyǵady. Qabaqtary qatýly.
1 - oqýshy:
1947 jyly 21 tamyzda KSRO Úkimetiniń arnaıy qaýlysymen «Semeı - 21» degen shartty ataýmen jańa jasyryn qala paıda boldy. Qala áskerı - ónerkásiptik keshenniń múlde jańa qurylymyna ıaǵnı ıadrolyq synaq polıgonyna tolyq qyzmet etýge tıis boldy. Alǵa qoıylǵan mindetterin buryn sońdy kóz kórip qulaq estimegen quramy eskerile otyryp, ıadrolyq synaq polıgonyna jaqyn ornalasqan jaıylymdar, shabyndyqtar, taýly qyrattar esebinen 18 myń sharshy km - deı jer bólinip berdi. Osynaý polıgonnyń kemel ınfraqurylymy: Kýrchatov qalasyn, reaktorlar keshenin, «Balapan», «G»(Degeleńdegi seısmokeshen), «Sh»synaq alańdaryn, tolyp jatqan basqa da usaq tájirıbelik alańdardy qamtıdy.
2 - oqýshy:
Semeı ıadrolyq polıgonyndaǵy synaqtardyń jalpy sany 456 ıadrolyq jáne termoıadrolyq jarylysty (jylyna 14 - 18 synaq) qurady. Olardyń 116 - sy ashyq boldy, jer betinde, áýe keńistiginde jasaldy. Synaqtan ótkizilgen ıadrolyq zarádtardyń jalpy qýaty 1945 jyly Hırosımaǵa tastalǵan atom bombasynyń qýatynan 2,5 myń ese kóp boldy.
3 - oqýshy:
1949 jyly 29 tamyzda tup - týra tańǵy saǵat 7 - de Semeı ıadrolyq synaq polıgonynda tuńǵysh ret KSRO memleketiniń ıadrolyq qarýy synalyp, qýaty 20 kılotonnalyq RDS - 1 plýtonıı zarády jer betinde jaryldy. Kóz ilespes jyldamdyqpen ulǵaıyp bara jatqan otty dop kenetten Jer denesine qadalyp, ony sharpyp ótip aspanǵa kóterilgen. Taıaý jerdegi sırek aýyldarda turatyn adamdar dir ete túsken jer men jarty aspandy alyp ketken ot - jalynǵa tańyrqap qarap turǵan. Jalǵyz túp shóp qalmaǵan tútigip qaraıyp ketken dalanyń tul jamylǵysy. Jan - tásilim aldynda jantalasqan tyshqan, qarsaq, kesirtkelerdiń óli denesi tabylǵan.
4 - oqýshy:
Bul KSRO - da tuńǵysh atom bombasynyń jarylýy edi. Polıgonda jańa tantaldy juldyzdyń týýyn Lavrentıı Berıa, Sergeı Kýrchatov, áskerı bastyqtar men ataqty ǵalymdar, Keńestik atom bombasynyń tolyp jatqan ıdeologıalyq, ıdeıalyq jáne tehnıkalyq atalary tasadan baqylap turdy. 1949 jylǵy alǵashqy jer betindegi jarylystan bastap Semeı jáne Pavlodar oblystarynyń radıasıalyq sáýlelený yqpalyna ushyraǵan basqa aýmaqtardyń turǵyndarynyń arasynda syrqat sanynyń udaıy ósip kele jatqany baıqaldy. Bular ókpe men sút bezderiniń ragy, lımfogemoblastoz jáne basqa da qaterli isikti patologıalar. Jalpy alǵanda qaterli isik aýrýlary synaqtar bastalǵaly beri 3 ese ósti. Semeı polıgonyna jaqyn aýdandarda jetilýinde, tándik jáne estý kemshilikteri árqıly sábıler dúnıege kóp keldi. Bizdiń Aıagóz aýdany oblys boıynsha sút bezi ragy aýrýy jaǵynan 1 orynda turmyz, asqazan, ókpe, jatyr moıyny isigi de odan keıingi oryndarda. Sút bezi obyrynan osy jyldyń 9 aıynyń aralyǵynda 2 áıel qaıtys boldy. Mamandardyń aıtýynsha sonyń bári naq qysqa merzimdi jáne qaldyqty radıasıanyń kesirinen bolatyn genetıkalyq mýtasıamen baılanysty.
5 - oqýshy:
«Zaman - aı»- Qazaqstandaǵy Semeı polıgonynyń qasiretine arnalyp shyǵarylǵan án. Bul ánniń óleńin jazǵan qazaqtyń kórnekti aqyny Ulyqbek Esdáýletov, ánin jazǵan qazaq halqynyń sazgeri Tólegen Muhamedjanov syndy aǵalarymyz eliniń qasiretin barsha álemge jetkizdi.
R. Rymbaevanyń oryndaýynda «Zaman - aı» áni tyńdalady. Taqtadan Semeı polıgonynan zardap shekken adamdar men balalardyń sýretteri shyǵyp turady.
6 - oqýshy:
Óz jerinde myltyqsyz maıdannyń qurbanyna aınalǵan halyqtyń densaýlyǵyna is júzinde eshbir járdem kórsetilmedi. Ony aıtasyz dárigerlerge radıasıa áserinen bolǵan aýrýlardyń durys dıagnozyn qoıýǵa tyıym salyndy. Meniń ata-mekenimniń mańdaıyna osyndaı qasiret tańbasy basylypty. Tek 60 - synshy jyldardan beri ǵana bir aýyldan 500 - den astam adam ıadrolyq synaqtyń kesirinen qyrshynynan qıylsa, 150 - den astamy onkologıalyq emhanada jatyp jaryq dúnıemen hosh aıtysty. Al qanshama adam óz - ózine qol jumsaý qasiretine ushyrady.
7 - oqýshy:
Qazaq jerindegi osyndaı adam tózgisiz alapatty toqtatyp, tajaldy tizgindeýde aıanbaı eńbek etken tulǵalar bar. 1991 jyldyń 29 tamyzynda Prezıdent N. Á. Nazarbaev Semeı polıgonyn jabý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Bul - Táýelsizdik ala sala qazaq eli qabyldaǵan alǵashqy mańyzdy sheshimderdiń biri boldy. Oblystyq partıa komıtetiniń birinshi hatshysy Keshirim Boztaev. Semeı ıadrolyq synaǵyna qarsy alǵash bastama kótergen tulǵa, K. Boztaevtyń «Semeı polıgony», «Qaınar qasireti» kitabynda polıgon qasireti baıandalǵan.
Elimizde ıadrolyq synaqtarǵa qarsy «Nevada - Semeı» halyqaralyq qozǵalysy kórnekti aqyn, belgili qoǵam qaıratkeri Oljas Súleımenovtyń bastamasymen 1989 jyldyń aqpan aıynda quryldy.
8 - oqýshy:
Biz, Qazaqstan eliniń jasóspirimderi, búldirshinderi elimizdiń óz erkimen ıadrolyq qarýdan bas tartqan ıgi qadamy úshin Elbasymyzǵa, «Nevada - Semeı»qozǵalysynyń basynda bolǵan O. Súleımenov syndy, sonaý qylyshynan qan tamǵan zamanda Semeı ıadrolyq synaq polıgon jaıynda KSRO Qorǵanys mınıstrine suraý salǵan Nurtaı Sabılánov aǵamyzǵa, el basqarý isinde bolǵan K. Boztaev, Hafız Mataev sıaqty aǵalarymyzǵa, atalarymyzǵa rızamyz jáne barlyq elderdiń balalary ıadrolyq qarýdyń qubyjyq keıpin kórmeýin, dúmpýin estimeýin qalaımyz.
9 - oqýshy:
Ýa, adamzat osynshama essiz be eń?
Jer emes pe, bar baılyǵyń, nesibeń?
Ǵalamshardy ot - jalynmen oraısyń,
Shyqpap pa ediń týyp - ósip tósinen,
Atom degen sánge aınalyp el - elde,
Polıgondar qaptap ketti jer - jerde,
Hırosıma, Nagasakı, Semeıdiń,
Japa shekken qasiretin kórmeı me?
Qaıbir elder maqsattaryn búrkeıdi
Qorǵanysqa eń ońtaıly qarý dep,
Qaıbir elder jar salýda maqtanyp,
Maqsatymyz - atom jasap jarý dep.
Soǵysqumar alpaýyttar órshitip,
Jol berýde ǵalamsharlyq apatqa.
Qazaqstan bas tartqan bul qarýdan,
Ózge elder nege úlgi almasqa?
Jaraly áli taý - tasy men dalasy,
Jaraly áli topyraq, sýy, aýasy.
Talaı urpaq qasiret keship basynan
Japa sheger adamzattyń balasy
Jaraly jer syzdaýda áli jarasy
Jaralanǵan taý - tasy, sýy, aýasy,
«Neveda - Semeı» qozǵalysy bastalyp
Bolyp shyqty jarylystyń daýasy
Polıgondy jappaı tynym tappaǵan
Oljastaı er - eldiń joǵyn joqtaǵan
Adamzatqa ajal sepken otty alań
Elbasynyń buıryǵymen toqtaǵan
Qart Shyńǵysqan kórgen qıly zamandy
Túnek ketip kórdi kúndi araıly
Adamzattyń balasy men dalasy
Bolashaqqa úmitpenen qaraıdy
Salmaqty oıly halyqpyz ǵoı jalpy biz
Salaýatty beıbit kún bop saltymyz
Elbasy bar Nursultandaı kóregen
Aq tileýli Qazaqstan halqymyz.
10 - oqýshy:
Búldirshinder tileıdi bul kez álemde
Tek tynyshtyq bolsyn dep bar elde
Bizder úshin qam jep júrgen jasqanbaı
Aǵalarǵa ozyq oıly sálem de
Oljas bastap uıym qurǵan Nevada
Oǵan kirdi úlken menen bala da
Polıgondy jabý kerek alastap
Basqa sózdi tyńdama da, qarama
11 - oqýshy:
Vashıngtonda 2010 jyldyń 14 sáýirinde ótken «Iadrolyq lańkestik qaterin azaıtý jáne ıadrolyq materıaldyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi ulttyq sharalar» samıtinde AQSH Prezıdenti Barak Obama Qazaqstandy ıadrolyq qarýsyzdaný jónindegi álemdegi kóshbasshy el dep tanıtynyn málimdedi.
12 - oqýshy:
Búginde Semeı ıadrolyq polıgonynyń resmı jabylǵanyna 21 jyl tolyp otyr. Táýelsizdigimizdiń 21 jyldyq merekesimen tuspa - tus kelip otyrǵan osy aıtýly oqıǵany árbir jas bilýi kerek. 2001 jyldyń 29 tamyzynda Semeı qalasyndaǵy «Polkovnıchıı» aralynda Semeı ıadrolyq polıgon qurbandaryna arnalǵan úlken eskertkish qoıyldy. «Ólimnen de kúshti» memorıal jobasynyń avtory - Shota Ýálıhanov.
(Ortaǵa aq kıingen bastaryna qyzyl jolaq baılaǵan jastar shyǵady. Qoldarynda «Biz ıadrolyq qarýdy qalamaımyz», «Iadrolyq qarýǵa jol joq» syndy jazýlar jazylǵan plakattar)
13 - oqýshy:
Tabıǵatqa,
Tartpaı qoımas - Adamdar,
Sýda balyq,
Kók júzinde qyran bar.
Jeńe almaıdy, tirliktegi - birlikti
Ashylsa da alty alaýyz - arandar!
Jer - qaıyspas,
Ózi óndirgen salmaqtan,
Qashpaıdy eshkim,
Ajal - degen qarmaqtan.
Ózi jasap,
Jumaq jerdiń ústinde
Qutyla almaı kele jatyr - Tozaqtan!
Balasymyz,
Ǵalamshardyń - Jer degen,
Ǵasyr bar ma?
Kóregesin kórmegen.
Qıan - keski,
Ǵajaıyptar bolsa da
Adam birge jasasady - Jermenen!
14 - oqýshy:
«Qazaqstan - 2030» Baǵdarlamasynda Elbasy N. Á. Nazarbaev «2030 jyly Qazaqstan móldir sýly, jasyl jelekti, aýasy taza aımaqqa aınalady. Óndiris qaldyqtary men radıasıa budan bylaı bizdiń úıimiz ben baqtarymyzǵa enbeıtin bolady. Bizdiń balalar kinaratsyz tolyqqandy ómir súretin bolady»,- dep atap kórsetken edi. Qazirgi tańda ekologıa ózekti máselege aınalyp otyr. Sondyqtan qorshaǵan ortany qorǵaý - árbir adamnyń tól mindeti.
Án «Atameken» áni oryndalady.
15 - oqýshy:
Qazirgi ǵylymı progrestiń sharyqtap, damyǵan tusynda aýanyń shekten tys lastanýy - jer betine kóptegen aýrýlar men dertterdi qosa ala keledi. Osynyń saldarynan adam ómiri men búkil tirshilik ataýlyǵa qaýip tóndi, adam ólimi jyldan - jylǵa kóbeıe túsýde. Klımat ózgerip, aýa - raıy buzyla bastady. Búginde tabıǵatta bolyp jatqan daǵdarys bizdiń respýblıkamyzǵa da qaýip tóndirip turǵany barshamyzǵa aıan. Qazaqstan jeriniń búlinbegen bir buryshy, buzylmaǵan bir uıasy qalmaǵany anyqtalyp, kesh te bolsa, álemge jar salynyp, zerttelýde, aldyn alý is - sharalary qarastyrylýda.
1 - júrgizýshi:
«Tárbıe - tal besikten bastalady» degendeı, ekologıalyq saýattylyq, ekologıalyq mádenıet otbasy, oshaq qasynan bastalǵany durys. Qorshaǵan ortany qorǵaý - árbir adamnyń mindeti. Endeshe, tabıǵatty aıalaı biletin, adamgershiligi mol, izgilikti, ekologıalyq bilimi men mádenıeti joǵary tulǵa bolýlaryńa tilektespin.
«Jasa, Qazaqstan» oqýshylardyń oryndaýynda.
You Might Also Like
