InfoHub Logo

Ana tili 4 - synyp
Sabaq taqyryby: Sh. Qudaıberdiuly «Erinshek»
Sabaq maqsaty: 1. Qazaqtyń asa kórnekti aqyndarynyń biri Shákárim Qudaıberdiulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna toqtala otyryp. «Erinshek» óleńimen tanysý.
2. Adam boıyndaǵy jaǵymdy, jaǵymsyz qasıetterdi tanytý jáne oqýshylardyń ózindik kózqarasyn damytý.
3. Adamgershilik qundylyqtardy adam boıyna sińirý.
Sabaq túri: Toptyq jumys
Ádisi: STO, túsindirý, suraq – jaýap, taldaý
Kórnekiligi: slaıd, syzbalar
Boljamdap otyrǵan nátıje: Adamgershiligi mol, bıik tulǵa qalyptastyrý.

Sabaqtyń jospary:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
İİİ. Jańa sabaq
İV. Jańa sabaqty bekitý
V. Qorytyndylaý
Vİ. Úıge tapsyrma
Vİİ. Baǵalaý

Sabaqtyń jospary: İ Uıymdastyrý kezeńi.
- Kúnge qoldaryńdy sozyńdar. Kúnniń jomart sáýleleri ananyń názik alaqanyndaı aıalaıdy, sıpalaıdy, jylytady. Júregimizdi jylý men mahabbatqa toltyrady
Kún jaryǵyn alaqanǵa salamyn,
Júregime basyp ustaı qalamyn,
Nuryn shashyp jaryǵy men meıirimin,
Kórkin ashar myna ásem dalanyń.

- Mine júregimizdegi osyndaı jylýmen sabaǵymyzdy bastaımyz.
Balalar, qazir ana tili sabaǵy. Sabaǵymyzdy bastar aldynda men senderdi 4 topqa bólgim kelip tur.
İ – top «Aqyl» toby
İİ – top «Bilim» toby
İİİ – top «Densaýlyq» toby
İV – top «Baqyt» toby

İİ Úı tapsyrmasy
- Endeshe úı tapsyrmasyna kezek bereıik. Balalar úıge qandaı tapsyrma berildi?
- Sábıt Muqanovtyń «Jylqy» áńgimesin oqyp, mazmundaý bolatyn jáne taqyrypqa baılanysty izdenis jumystary, shyǵarmashylyq tapsyrma berilgen edi.
- Qane, olaı bolsa, 1 tapsyrma boıynsha kim aıtady? (Balalar bólikterge bólip mazmundaıdy)
1 – top Áńgimede tabıǵat kórinisi qalaı beınelengen?
2 – top Jylqy baqqan adamnyń úıi qalaı atalady? Qos týraly ne aıtylǵan?
3 – top Jylqy etiniń qasıeti qandaı? Jylqy terisi jóninde ne aıtylǵan?
4 – top Maqan jylqyshynyń sózi. Bul sózinde ol ne degisi keldi?
Sonymen, qazaq halqy jylqyny nege qasterlegen?

2 – tapsyrma
Shyǵarmashylyq jumys
1 – top – Jylqyǵa baılanysty óleńder
2 – top – «Jylqy jaıynda esse»
3 – top – Mátin boıynsha sýretteý
4 – top – Jylqyǵa baılanysty maqal - mátelder.(Maǵynasy qandaı?)

3 – tapsyrma
İzdenis jumysy
1 – top Jylqynyń jasyna qaraı ataýlary
2 – top Jylqy etinen daıyndalatyn taǵamdar
3 – top Jylqy terisinen jasalatyn buıymdar. Jylqyǵa baılanysty oıyn.
4 – top Jylqy júrisi.

- Qazaqta mynadaı maqal bar eken: «Mal baqqanǵa bitedi»
- Ol úshin ne isteý kerek?
- Eńbektený kerek
- Eńbektenbegen adamdy qalaı ataıdy?
- Jalqaý, erinshek deıdi

İİİ Jańa sabaq
Olaı bolsa, búgin biz Shákárim Qudaıberdiulynyń «Erinshek» óleńimen tanys bolamyz.
1. Oı qozǵaý
- Balalar, Shákárim Qudaıberdiuly týraly ne bilesińder?
- Shákárim Qudaıberdiuly 24. 07. 1858 jyly Qazirgi SHQO, Abaı aýdany, Qaraýyl aýylynda dúnıege kelgen. Ol 02. 10. 1931 jyly dúnıeden ótken.
Shákárim qazaq aqyny
Oıshyl
Sazger
Aýdarmashy

Ákesinen jastaı jetim qalyp, nemere aǵasy Abaı Qunanbaıulynyń qolynda tárbıelengen.
Orys, arab, parsy, túrik tilderin jetik meńgerip, ómiriniń sońyna deıin aǵartýshylyq baǵyt ustanǵan.
Shákárim shyǵarmalary san – salalyǵymen erekshelenedi. «Jastarǵa», «Jastyq týraly», «Kárilik týraly» óleńderi Abaı úlgisinde jazylǵan.
- Sondaı shyǵarmalarynyń biri «Erinshek»
- Erinshek sóziniń maǵynasy qandaı?
-
- Jalqaý,........

2. Óleńdi mánerlep oqý
3. Oı órbitý
Erinshektik neden paıda bolady?
Salaqtyqtan
Erinshektik
Nadandyqtan

4. Túrtip alý
Hareket - Áreket
Ǵıbadat - Ónege
Kesel – sor, dert

5. Mátindi tizbektep oqytý
6. Suraq-jaýap tásili.
Óleńde qandaı jaǵymsyz qylyqtar beınelengen?
- Ózi taza júre almas
- Kir – qońyn jýa almas
- Tósekke moınyn burǵyzar
- Óz boıynan uıalmas.

«Er eńbegimen ozady,
Erinshek ezilýmen tozady», - degen maqaldy qalaı túsinesińder?

7. Avtordyń oıy qandaı? Qaı shýmaqtan baıqaımyz?

1 – tapsyrma
Ár topqa sózder berip, býyn túrlerine taldaý jasaý.
1 – top. Erinshek. Úsh býyndy sóz. Birinshi býyn – ashyq, ekinshi býyn – biteý, úshinshi býyn – biteý, jińishke býyndy sóz
2 – top. Salaq. Eki býyndy sóz. Birinshi býyn – ashyq, ekinshi býyn – biteý, jýan býyndy sóz.
3 – top. Nadan. Eki býyndy sóz. Birinshi býyn – ashyq, ekinshi býyn – biteý, jýan býyndy sóz.
4 – top. Adamdyq. Úsh býyndy sóz. Birinshi býyn – ashyq, ekinshi býyn – biteý, úshinshi býyn – biteý, jýan býyndy sóz.
2 – tapsyrma
1 – top «Jubyn tap» oıyny
Aram -.... Erinshek -....
Taza -.... Salaq -....
2 – top «Jalǵasyn tap»
1. Erinshektiń..........
2. Talaptyǵa..........
3................... órge júzer
4. Eńbek túbi -..................
3 - top «Toptastyrý»
salaq
talapsyz
kir
nadan
4 – top Jaǵymdy, jaǵymsyz áreketterdi jazý
İshine Syrtyna
İV Jańa sabaqty bekitý.
3 - tapsyrma
Eki jaqty jazba kúndeligi
İ – top
Úzindi Pikir
Erinshekten – salaqtyq
Salaqtyqtan – nadandyq
Birinen – biri týady
Joǵalar sóıtip adamdyq

İİ – top
Úzindi Pikir
İs qaldyrmas eseli
Eń bilimniń keseli
Kirse boıdan shyǵý joq
Kún saıyn óser bes eli

İİİ – top
Úzindi Pikir
Daýlassań jeldeı esedi
Ózi aıtyp, ózi sheshedi
Úıir bolǵan kisiler
Jan tynyshtyq desedi

İV – top
Úzindi Pikir
Erinshek, ashý, qumarlyq
Bulardy isten shyǵardyq
Jamandyqtyń basy osy
Kisi bolsa uǵarlyq

- Osy taqyrypqa uqsas Abaı atalaryńnyń qandaı óleńi bar? «Ǵylym tappaı maqtanba»
- Abaı atamyz qandaı – qandaı bes nársege asyq bol, bes nársege qashyq bol deıdi?
Bes nárse
Asyq -------------- Qashyq
Talap -------------- Ósek
Eńbek -------------- Ótirik
Tereń oı --------- Maqtanshaq
Qanaǵat ----------- Erinshek
Raqym ------------ Mal shashpaq

V Qorytyndy
Abaıdyń qara sózinde bylaı delingen:
Kúlli adam balasyn qor qylatyn úsh nárse bar
- nadandyq
- erinshektik
- zulymdyq
Erinshek – kúlli dúnıedegi ónerdiń dushpany.
Talapsyzdyq, jigersizdik, uıatsyzdyq, kedeılik – bári neden shyǵady?
ERİNSHEKTİKTEN
Vİ Úıge tapsyrma
1. Óleńdi mánerlep oqý
2. «Erinshek» týraly óleń shyǵarý
3. Áńgime qurastyrý