Shejireli ólkeniń balasy
Jas aqyn Ormantaı Qonaqaevtyń shyǵarmashylyǵy jaıynda
Kúlli álemge tanymal ulylar týǵan ólke,kıeli Qasqabulaq óńiriniń týmasy Ormantaı Baltaqaıuly Qonaqaevtyń «Shejireli ólkeniń balasymyn»atty kitaby jaryq kórdi.
«Aýylda júrgen aqyn» degen aıdarmen Abaı eliniń qadirlisi,aqıyq aqyn Tólegen Janǵalıevtaı aǵamyz tekti atanyń urpaǵy ekenine tánti bolyp,óleńderindegi aqyndyq qýat pen sheberligine súısinip aq batasyn beripti.
Kitap «Shejireli ólkeniń balasymyn»,«Tabıǵat áýenderi» «Júrek syry», «Sizderge jetsin jyrlarym» dep atalǵan 4 bólimnen turady.
«Qasqabulaq»,»Shyraıly Shıliózegim», «Qaıran aýyl»,»Syrt Qasqabulaq» «Aýylǵa baryp qaıtaıyq», «Týǵan jer» óleńderinde óz aýylynyń tabıǵatyn,qonaqjaılylyǵyn, jyryna arqaý etedi.
«Syrt Qasqabulaq» óleńinde
Uly Abaı týǵan jerdiń syıqy mynaý,
Ornyndaı kóshken jurttyń qulazyǵan,-dep Abaı týǵan jerdiń qazirgi haline jany aýyrady,nalıdy.Shyndyqty aıtyp,bulaq basyn jóndeý paryzymyz dep janaıqaıyn jetkizedi.
Shejireli ólkeniń balasy ulylardy besiginde terbetken týǵan jeri aq shańyraǵymen, Qasqabulaǵymen , maqtanady.Óleńderinde adaldyqtyń aq ıesi dep Eraly atany,danyshpan Abaıdy,uly Muhtardy,Qunanbaı urpaǵyn terbetip baýyryna basyp jatqan Aqshoqyny,jylystap aǵyp jatqan,kóziniń qarashyǵy Qasqabulaǵyn jyrǵa qosady,ózi týyp-ósken ólkesiniń ótkenine kóz júgirtedi, tarıhy men jer –sý ataýlaryn,jaǵdaıyn jaqsy biledi.
«Arýaqty babalar» óleńinde batyrlar men aqyndarǵa toqtala kele halyq qamyn jegen asyldar Shákárim men Shákirdeı dana aqyndardyń arýaǵyna jyrymmen jaqyndaımyn deıdi.Bul- jas aqynnyń tolǵanysy men óleńge degen umtylysy.
Ormantaı aqynnyń «Aýyl tańy» óleńinde tirshilik qaınap jatyr. Ala tańnan oıanǵan aýyl adamdary,sıyr jelinine jarmasqan jeńgeler, «kúmpildep shelekterge quıylǵan sút,qoıdan bólingen qozy ,oshaqtardan kólbeńdep shyqqan tútin aýyldyń boıamasyz,shynaıy tirligin kórsetedi.
Jyldyń tórt mezgilin tabıǵatty óz shabysymen, ózindik shabytymen jyrlaıdy.
«Qońyr kúz»óleńinde
Shyq tunyp shóp bitkenniń qabaǵyna,
Damylsyz tóbesinde jel oınaǵan» dese,
Jel kúshti,daýyl kúshti,bári kúshti,
Qomaǵaı qara daýyl alqynady ,- dep keıipteý men epıtetti dál qoldanady.
«Qarashada qar jaýdy»óleńinde
Qylyshyn jalańdatyp,qys ta keldi,
Qyrǵıdaı tıip aýyl jataǵyna-, degen joldarda metafora men teńeý óz ornyn taýyp tur.
Samarqannyń kók tasyn jibitken Naýryzdy erekshe shabytpen jyrlaıdy. Jyrda asyq oınaǵan bala ,báıek bolyp júgirgen áje,keregeden syǵalaǵan kelinder, altybaqan tebýge boıjetkendi shaqyrǵan bozbala, mal qaıyrǵan jigitter naýryz aıynyń shynaıylylyǵyn detaldar arqyly kóz aldyńa keltiredi.
Anaǵa tabynbaı jyr arnamaı ketken aqyn kem de kem ǵoı. Ormantaı anasyn «aq basty Alataýdyń taý tulǵasyna,qorshap turar qamalǵa»teńeıdi.
Temirdeı tártip bolyp uǵymyńyz,
İzgilik jolynda ósti ul-qyzyńyz.
Lapyldap ottaı janǵan on balamen
Emendeı berik boldy tuǵyryńyz ,- dep tolǵanady.
Ómirdegi baqyty da, baılyǵy da anasy dep biledi.
Ómirdiń tiregi ákesine de jyr joldaryn arnaıdy.
Baılyq joq mende jıǵan sózdiń shyny,
Qaıtemin ony jıyp qoldyń kiri.
Dúnıede eshnársemen ólshenbeıtin,
Ákem bar esesine kózi tiri ,-dep áke tulǵasyn asqaqtatady. Ákesiniń amandyǵyna qýanady,baǵalaıdy.
Qaryzbyz basymyzdy máńgi ıemiz,
Anam men ákemizdiń áldıi egiz.
Esikten nuryn shashyp tórge ozǵan
Besikten bastalypty tárbıemiz.
Áke men ana tárbıesine tánti bolady.Qurmetteıdi,bas ıedi.
Ár aqynnyń shabyttana jyrlaıtyn taqyryptarynyń biri -mahabbat lırıkasy. Ormantaı da máńgilik taqyrypqa soqpaı ketpeıdi.
Júregiń bar bilemin qulyptaýly,
Sol júrekke bul júrek quryqtaýly.
Tebirenip,tolǵanyp men ashaıyn,
Kiltińdi ber kóriktim kúmis baýly-, dep súıgenine júrek syryn shertedi.
Óleń jınaǵyndaǵy arnaý óleńderiniń taqyryptary san alýan. «Aqyn aǵama», «Kámen ataǵa»,»Qalqaman jerleske»,Aman aǵany ańsaý», «Qazaqtyń erke jıreni», «Ánshi aǵa» atty óleńderi osy sózderimniń dáleli.
Aqyn óziniń ómirdegi maqsatyn,ustanymyn aıqyn biledi.
Óristetip sýarǵan ár qudyqtan,
Baı bolmaı-aq qoıaıyn mal shubyrtqan.
Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan,
Aqyn bolsam jetedi halqym uqqan
Ormantaı Baltaqaıulynyń bul jınaǵyna júzden asa óleńi kirgen.Áńgime óleń sanyn da emes,eńbekqorlyǵynda. Jyrlarynyń shashaýyn shyǵarmaı jınaýy da ijdahattylyq pen jınaqylyq belgisi emes pe? Óleń sanymen emes , sapasymen qundy.Jyrlaryn taldaı otyryp oı túıgenim,aqynnyń aıtatyn oıy anyq,óleńderinde ómir shyndyǵy bar.
Gylymbaeva Laýra Mansýrovna
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi