Shetel tilin oqytýda kompúterlik tehnologıany qoldaný
Qazirgi kezde jańa bilim júıesi ınternettiń paıda bolýynyń arqasynda damyǵanyn barlyǵy moıyndaıdy. Kóptegen ádiskerler vıdeofılm, elektrondyq pochta, prezentasıa, anımasıalyq sýretter jáne taǵy basqalardyń kómegimen shetel tilinde monolog jáne dıalog túrinde sóıleý qabiletin qalyptastyratyn jattyǵýlardy qurastyrýmen aınalysyp jatyr. Al shetelde bolmaı-aq, sol eldiń tilinde sóıleı alý qabiletine ıe bolý ońaı emes. Sondyqtan, muǵalimniń mańyzdy tapsyrmasynyń biri shet tili sabaǵynda jańa tehnologıalardyń túrli amaldaryn qoldana otyryp, sóıleýdiń shyn sıtýasıalaryn qurý bolyp tabylady. Shet tilin úıretý prosesinde kompúter tehnologıalaryn qoldaný sabaqty qyzyqty jolmen ótkizýge kómektesedi. Mysaly, anımasıalyq sýretter, vıdeo-kórinister, prezentasıalar jáne ártúrli dybystar arqyly kórsetiledi. Kompúter monıtoryndaǵy kórinister oqýshynyń is-qımylynyń arqasynda ózgerip otyrady. Bul dınamıkalyq jáne oqýshynyń bar oıyn ózine baǵyttaıdy, sonymen qatar, oqý prosesinde oqýshynyń belsendiligi oıanady. Nátıjesinde, oqýshy aqparatty ońaı ári tez qabyldaıdy jáne oqýshynyń yntasy men qyzyǵýshylyǵy joǵarylaıdy.
HHI ǵasyrdy qoǵamdyq aqparattandyrý ǵasyry dep jaı atamaǵan. Kompúter – adam is-áreketiniń barlyq salalarynda qoldanylady. Barlyq ekonomıkalyq damyǵan elderde jáne kóptegen damýshy elderde bilim berý júıesin aqparattandyrýdyń qarqyndy prosesi júrip jatyr. Jalpy bilimdi joǵarylatý joldary jasalyp jatyr jáne oqytý prosesine jańa aqparattyq tehnologıalardy engizýge kóp qarajat bólinýde.
Oqytýdaǵy jańa aqparattyq tehnologıalar aldyńǵy qatarly ýnıversıtetter men ınstıtýttardyń ǵylymı jáne bilim berý potensıalyn belsendirek paıdalanýǵa qashyqtan oqytý kýrstaryn qurýǵa eń úzdik oqytýshylardy tartýǵa, úırenýshiler aýdıtorıasyn keńeıtýge múmkindik beredi.
Kompúterlik oqytý salasyndaǵy jınaqtalǵan baı tájirıbege qaramastan, kóptegen shet til oqytýshylary kompúterlik oqytý quraldaryn paıdalaný múmkindigine saqtyqpen qaraıdy.
Oqytý quraly retinde kompúter barlyq artyqshylyqtarly iske asyrýǵa qabiletti. Sonymen birge oqytý prosesinde kompúterdi paıdalaný tehnıkalyq qurylǵylarǵa qoıylatyn talaptarmen rettelgen, jáne belgili bir qaǵıdalarǵa sáıkes kelýge tıis:
·kelisimdilik;
·qajettilik;
·senimdilik;
Kelisimdilik qaǵıdasy: Oqytý mazmunyna, maqsattary men kezeńderine, paıdalanýshylardyń jastyq erekshelikterine, sondaı-aq qoldanylatyn oqytý ádistemesine baılanysty paıdalaný jaǵdaılaryn naqty anyqtaýdy uıǵarady.
Qajettilik qaǵıdasy: Mterıaldy meńgerý jyldamdyǵyn jedeldetýge, sóıleý qyzmetin belsendirýge, kóbirek utymdy tásilmen oqý maqsatyna jetýge, oqytýshynyń nemese oqýshynyń jumysyn jeńildetýge, oqý ýaqytyn qysqartýǵa múmkindik beredi.
Senimdilik qaǵıdasy: Oqytý úshin árbir kompúterlik baǵdarlamasyn tájirıbelik tekserýdi júrgizý qajettiligine, sondaı-aq dıdaktıkany qoldanýmen sabaqqa uıymdastyrýshylyq daıyndyq kezeńiniń baryn kórsetedi.
Kompúter shet tilderi oqytýshylaryna birneshe kómek kórsete alady.Jańa jaǵdaılarda oqytýshy dástúrli oqý quraldaryn ǵana emes, sonymen qatar aqparattyq – tehnologıalardy paıdalanýǵa tıis. Búkilálemdik jeli, elektrondyq bilim berý resýrstary óz oqýshylarynyń, sondaı-aq óziniń bilimin keńeıtkisi keletin oqytýshy - pán muǵalimi úshin jaqsy kómekshi bola alady.
Qajetti anyqtamalyq materıaldy izdeý úshin kompúterdi paıdalaný oqýshylardy sáıkes sózdikti nemese anyqtamalyqty izdeýden qutqarady, bul ýaqytty kóp utýǵa múmkindik beredi. Qazaqstan Respýblıkasynyń memleketaralyq tili – aǵylshyn tilin jańa tehnologıalar arqyly oqytý isi kúnnen – kúnge ózekti bolyp keledi. Tildi kompúterlik tehnologıa arqyly oqytý – til úırenýshiniń óz betimen til úırený qabiletterin jetildirýine ıgi yqpal etetin tıimdi júıe bolyp tabylady.
Jaıyrova Nurıla, Qasymova Janel Turan ýnıversıteti, 2 kýrs