- 18 qyr. 2024 20:41
- 1638
Shoqan Ýálıhanov: Qazaqtyń Uly Ǵalymy jáne Zertteýshisi
Shoqan Ýálıhanov (1835-1865) — qazaqtyń kórnekti ǵalymy, zertteýshisi, etnografy, tarıhshysy jáne saıahatshysy. Ol Orta Azıanyń tarıhı, mádenı jáne etnografıalyq zertteýlerine úlken úles qosqan. Shoqan Ýálıhanov qazaq halqynyń jáne basqa da Orta Azıa halyqtarynyń salt-dástúrleri, tarıhy, mádenıeti týraly qundy málimetter qaldyrǵan.
Ómirbaıany
Shoqan Ýálıhanov 1835 jyly qazirgi Qazaqstannyń Kókshetaý oblysynda dúnıege kelgen. Ákesi Shyńǵys Ýálıhanov Abylaı hannyń urpaǵy bolǵan, al anasy Aıǵanym qazaqtyń ádet-ǵuryptary men tarıhyn jetik bilgen adam bolǵan. Shoqannyń tolyq esimi — Muhammedhanafıa, al "Shoqan" degen esim bala kezindegi erkeletý aty bolǵan.
Shoqan Omby kadet korpýsynda bilim alyp, sol jerde orys jáne batys mádenıetine, ádebıetine qyzyǵýshylyq tanytty. Onyń muǵalimderi onyń zerektigi men bilimge qushtarlyǵyn baıqap, oǵan erekshe nazar aýdardy.
Ǵylymı Eńbekteri
Shoqan Ýálıhanovtyń eńbekteri Orta Azıa halyqtarynyń mádenıeti, tarıhy jáne geografıasy týraly málimetterdiń úlken qoryn quraıdy. Ol Jetisý, Qyrǵyzstan, Qashqarıa jáne basqa da aımaqtardy zerttep, qazaqtar men qyrǵyzdardyń turmys-tirshiligi, salt-dástúrleri, mıfologıasy týraly kóptegen ǵylymı maqalalar jazdy. Onyń eń tanymal eńbekteri:
- "Jońǵarıa ocherkteri" – bul eńbekte ol Jońǵarıanyń tabıǵaty, geografıasy, halqy týraly málimetterdi jınaqtady.
- "Qyrǵyzdar týraly jazbalar" – qyrǵyz halqynyń tarıhy men mádenıetin tereń zerttegen eńbek.
- "Altyshardyń nemese Qytaıdyń batys ólkesiniń jaǵdaıy" – Shoqannyń Qashqarıaǵa sapary týraly eńbegi, onda Shyǵys Túrkistandaǵy saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik jaǵdaıdy sıpattaǵan.
Shoqan Ýálıhanovtyń Mádenıetke Úlesi
Shoqan Ýálıhanovtyń eńbekteri qazaq mádenıeti men tarıhynyń kóptegen aspektilerin túsinýge kómektesti. Ol qazaqtardyń aýyz ádebıetin, ańyzdary men jyrlaryn zerttedi, kóptegen halyq shyǵarmalaryn jazyp alyp, olarǵa taldaý jasady. Sonymen qatar, Ýálıhanov orys jáne qazaq halyqtary arasyndaǵy mádenı kópirdi quryp, eki halyqtyń ózara túsinistigin arttyrýǵa úles qosty.
Mádenı jáne Ǵylymı Murasy
Shoqan Ýálıhanovtyń ómiri qysqa bolǵanymen, onyń ǵylymı murasy óte baı. Ol óziniń ómirinde qazaq jáne basqa da Orta Azıa halyqtarynyń tarıhy men mádenıetin zertteýge baǵyttalǵan kóptegen mańyzdy jumystar jasady. Onyń eńbekteri áli kúnge deıin ózektiligin joǵaltpaı, qazaq halqynyń mádenıetin zertteýshilerge mańyzdy derekkóz bolyp tabylady.
Shoqan Ýálıhanov qazaq ǵylymy men mádenıetiniń damýynda úlken ról atqarǵan tulǵa. Onyń zertteýleri men jazbalary Orta Azıa halyqtarynyń tarıhy men mádenıetin tereńirek túsinýge múmkindik berdi. Onyń eńbekteri bolashaq urpaqqa qazaq mádenıeti men tarıhynyń baılyǵyn tanystyrýda mańyzdy ról atqarady.