InfoHub Logo

4 - synyp qazaq tili.
Sabaqtyń taqyryby: Syn esim jáne onyń túrleri
451 - 455 jattyǵýlar
Sabaqtyń maqsaty: Syn esimniń maǵynalyq, quramdyq túrlerin, belgileri men erekshelikterin oqýshy jadynda jańǵyrta qaıtalaı otyryp, syn esim jáne onyń túrleri týraly bilimderin tereńdetý. Bilimderin ortaǵa salý, belsendi sózdik qoryn molaıtý. Synyptasynyń bilimin tyńdaı bilýge, baǵalaı bilýge úıretý. Saýattylyqqa baýlý, ádemi jazýǵa mashyqtandyrý.
tárbıelik máni: kópshil, kishipeıil, yntymaqshyl bolýǵa, adamgershilikke, shapshańdyqqa, ádeptilikke tárbıeleý.
damytýshylyǵy: tanymdyq túsinikterin odan ári tereńdetý, oqýshynyń oı ushqyrlyǵyn, este saqtaý, izdenimpazdyq qabiletterin damytý.
sabaqtyń túri: modýldik oqytý tehnologıasy boıynsha «Qarly kesek»
oıyny túrinde.
pánaralyq baılanys: ádebıettik oqý, dúnıetaný.
kórnekiligi: baǵyttaý paraǵy, jetondar, top belgileri, sýretter, oqýlyq.

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi
1. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Qazaq tili - óz juldyzyń kóktegi
Qazaq tili – kógińdegi shamshyraq
Qazaq tili - ómiriń de, óleń de,
Qazaq tili – tamyr jaıǵan tereńge
Qazaq tili – bolashaqqa jetelep,
Urpaqtardy tanytady álemge
Mine, balalar ǵulama kemeńger aqyndarymyzdyń tili – týǵan tilimizdi álemge tanytatyn sendersińder. Búgingi sabaqta 3 topqa bólinip «A» toby, «V» toby, «S» toby boıynsha jarysa otyryp, bilimderimizdi ortaǵa salamyz. Sabaq «Qarly esek» oıyny túrinde ótedi. Top basshysyn saılap alamyz.

II. Úıge qandaı tapsyrma berildi? Úı tapsyrmasyn tekserý.
Ár toptyń jetekshisi tapsyrmalaryn alady.
A toby
V toby
S toby

I kezeń «A» toby
1. Syn esim degenimiz ne?
2. Syn esimniń negizgi belgileri qandaı?
3. Syn esimniń túrlerin ata. Týyndy syn esim degenimiz ne?
4. Bir maqal aıt.
5. Negizgi syn esim degenimiz ne?
6. Syn esimniń shyraılary. Salystyrmaly shyraı degenimiz ne?

«V» toby
1. Dara syn esim degenimiz ne?
2. Kúsheıtpeli shyraı degenimiz ne?
3. Sýret (alma) boıynsha ne aıta alasyń?
4. Kúrdeli syn esim degenimiz ne?
5. Qarsy mándes syn esim degenimiz ne?
«S» toby
1. Kúrdeli syn esim qatystyryp bir sóılem aıt?
2. Syn esim túrlerine 5 sóz oılap tap.
3. Asyrmaly shyraı degenimiz ne?
4. Bir maqal aıt.
5. Sapalyq, qatystyq syn esim týraly ne bilesiń?
6. Bir jumbaq aıt.
Bir - birine kómektesedi, pikir alysady. Daıyndalady. Top basshysy jaýaptaryn tyńdap, jetondaryn berip otyrady.
II kezeń. Júrý paraqshasy boıynsha ózine tıisti ústelderge baryp otyrady.
II kezeń bastalady. Top basshylary tapsyrmalaryn alady.
Oqýlyqpen jumys.

Kórkem jazý. Ár top fonetıkalyq taldaý jasaıdy.
qyzyl, ónerli, qalyń - juqa.
«A» toby
453 - jattyǵý. Dara syn esimderden kúrdeli syn esim jasa. Kúrdeli syn esimdi
qatystyryp sóılem qurap jaz.
455 - jattyǵý. 1 - 2 sóılemdi oqyp, aýyzsha taldaý.

«V» toby
452 - jattyǵý. Sóılemderdi kóshirip jaz. Syn esimderdiń astyn syz. Olardyń
ekinshi syńarlaryna nazar aýdar. (taqtada)
455 - jattyǵý. 3 - 4 - 5 sóılemdi oqyp, aýyzsha taldaý.
«S» toby
454 - jattyǵý. Óleńdi jatqa jaz. Kúrdeli syn esimniń astyn syz.
455 - jattyǵý. 6 - sóılemdi oqyp, aýyzsha taldaý.
Sergitý sáti. Eń... Eń... Eń... oıyny

III kezeń
«A» toby. Syn esimdi qatystyryp oılaryńnan sóılem qurańyz. Top músheleri syn esimdi qatystyryp sóılem oılap aıtady.
Aýyzsha taldaıdy.
«V» toby. Mátin, óleń qurastyryp syn esimdi tap.
1. Sýret boıynsha sóılem qurastyr.
2. Qum jáne saz sózderin qatystyryp mátin qurastyr.
3. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózdi qoıyp, óleń qurastyr.
....... syılaımyn
....... tyńdaımyn
....... alamyn
....... balamyn
4. Kún sýreti. Sıpatta
5. Qarsy mándes syn esim

«S» toby
1. Sýret boıynsha mátin qurastyrý.
2. Bir syn esim oılap, ony oryssha, aǵylshynsha aıt.
3. Jańyltpash aıt.
4. Qatystyq syn esimge sóz oıla.
5. Qandaı sheshendik sóz bilesiń?

III Sabaqty qorytý.
Toptastyrý strategıasy: Ne úırendik, ne bildik?
1. Ár toptyń upaılaryn eseptep, baǵalaý.
2. Jeke oqýshylardyń upaılary boıynsha baǵalaý.
IV. Úıge: Syn esim jáne onyń túrlerin qaıtalaý.