Tabıǵat aıasynda ózin – ózi ustaý erejesi
MDO 142/B oqý tobynda ashyq sabaq
Taqyryby: Tabıǵat aıasynda ózin – ózi ustaý erejesi.
Maqsaty
Bilimdilik: Balalardy tabıǵı apattardyń qaýip - qaterin jete túsinýdi, jeke jáne qoǵamdyq qaýipsizdikke jaýapkershilikpen qaraýdy úıretý.
Damytýshylyq: Tótenshe jaǵdaılar kezindegi minez - qulyq mádenıetin damytý.
Tárbıelik: Tabıǵatty aıalaýǵa jáne qasterleýge tárbıeleý.
Balalar, ata - anasymen de, qurbylarymen de demalys oryndaryna jol tartady. Basqa qalaǵa baryp, bóten adamdarmen tanysyp, tipti jańa dostar tabady. Sonymen qosa, barǵan jerimizden túrli taǵamdarmen tamaqtanamyz. Ádemi jerlerdi kórýge saıahatqa shyǵamyz. Mine, osynyń bárin josparlamastan buryn árbir búldirshin qaýipsizdik erejeleri ómir boıy jadymyzda júrýi mindetti.
1. Tabıǵat aıasyna shyǵarda, deneni jaýyp turatyn kıim kıgen abzal. Ýly jándikter tistep alsa, kóbine teriniń isinip, basylýymen shekteledi. Masa asqazan aýrýlaryn taratýshy, sondyqtan, masanyń tamaqqa qonbaýyn qadaǵalaý kerek. Al asa ýly jándikterdiń shaǵýy orny tolmas ókinishti jaǵdaılarǵa ákep soǵýy ábden múmkin. Sondyqtan, demalysqa tabıǵat aıasyna bara jatqanda, myna keńesterdi jadymyzda jattaı júrý kerek. Sebebi biz balalar men tabıǵat aıasyn tamashalaýǵa baramyz.
! Shópte jalań aıaq ne ashyq aıaq kıimmen júrý qaýipti;
! Uzyn shashty qalpaqtyń astyna jasyryp ne múldem jınap túıip tastaǵan durys, sebebi, shashqa qonǵan jándikter densaýlyǵyńa áldebir zaqym keltirýi múmkin;
! Tabıǵat aıasynda tamaq iship bolǵan soń, dereý ornyn typ - tıpyl jınap, qoraptarǵa býyp túıip tastaǵan durys. Al tamaq pisirip jatqanda, qazannyń qaqpaǵyn muqıat tyǵyzdap jabý kerek;
! Jándikterden saqtandyratyn qorǵaǵysh quraldar alyp shyq;
! Kene sıaqty jándikter shaǵyp alsa, aýyrǵan jerdi sabyndap jýyp, skıpıdar tamyz. Ara nemese sona shaqsa, ol jerge vazelın jaǵyp qoı;
! Qolyńda skıpıdar ne vazelın joq bolsa, pıaz ben sarymsaq sólimen súrtseń de bolady.
! Shaqqan jerdi qasymaýǵa tyrys. Tyrnaǵyńmen shaǵylǵan jerdi ýshyqtyryp alasyń;
! Ara shaǵyp alsa, aýyrǵan jerge muzdaı zat qoıyp, dımedroldyń bir tabletkasyn iship al;
! Al eger jaǵdaıyń sát saıyn nasharlap bara jatsa, birden dárigerdiń kómegine júgingeniń jón.
! Baldyrlary bar shalshyqty sýǵa túsýge bolmaıdy;
! Belgisiz jerlerde súńgýge bolmaıdy, sý túbinde sýǵa batqan bóreneler, tastar, tyrbıǵan aǵashtar bolýy múmkin;
! Daýyldy kúni nemese kúshti soqpa tolqyny bar jerlerde sýǵa túsýge bolmaıdy;
Anvar Ismaılov atyndaǵy kásiptik koleji
Daıyndaǵan oqytýshy: R. A. Ahmedova
Tabıǵat aıasynda ózin – ózi ustaý erejesi júkteý
Taqyryby: Tabıǵat aıasynda ózin – ózi ustaý erejesi.
Maqsaty
Bilimdilik: Balalardy tabıǵı apattardyń qaýip - qaterin jete túsinýdi, jeke jáne qoǵamdyq qaýipsizdikke jaýapkershilikpen qaraýdy úıretý.
Damytýshylyq: Tótenshe jaǵdaılar kezindegi minez - qulyq mádenıetin damytý.
Tárbıelik: Tabıǵatty aıalaýǵa jáne qasterleýge tárbıeleý.
Balalar, ata - anasymen de, qurbylarymen de demalys oryndaryna jol tartady. Basqa qalaǵa baryp, bóten adamdarmen tanysyp, tipti jańa dostar tabady. Sonymen qosa, barǵan jerimizden túrli taǵamdarmen tamaqtanamyz. Ádemi jerlerdi kórýge saıahatqa shyǵamyz. Mine, osynyń bárin josparlamastan buryn árbir búldirshin qaýipsizdik erejeleri ómir boıy jadymyzda júrýi mindetti.
1. Tabıǵat aıasyna shyǵarda, deneni jaýyp turatyn kıim kıgen abzal. Ýly jándikter tistep alsa, kóbine teriniń isinip, basylýymen shekteledi. Masa asqazan aýrýlaryn taratýshy, sondyqtan, masanyń tamaqqa qonbaýyn qadaǵalaý kerek. Al asa ýly jándikterdiń shaǵýy orny tolmas ókinishti jaǵdaılarǵa ákep soǵýy ábden múmkin. Sondyqtan, demalysqa tabıǵat aıasyna bara jatqanda, myna keńesterdi jadymyzda jattaı júrý kerek. Sebebi biz balalar men tabıǵat aıasyn tamashalaýǵa baramyz.
! Shópte jalań aıaq ne ashyq aıaq kıimmen júrý qaýipti;
! Uzyn shashty qalpaqtyń astyna jasyryp ne múldem jınap túıip tastaǵan durys, sebebi, shashqa qonǵan jándikter densaýlyǵyńa áldebir zaqym keltirýi múmkin;
! Tabıǵat aıasynda tamaq iship bolǵan soń, dereý ornyn typ - tıpyl jınap, qoraptarǵa býyp túıip tastaǵan durys. Al tamaq pisirip jatqanda, qazannyń qaqpaǵyn muqıat tyǵyzdap jabý kerek;
! Jándikterden saqtandyratyn qorǵaǵysh quraldar alyp shyq;
! Kene sıaqty jándikter shaǵyp alsa, aýyrǵan jerdi sabyndap jýyp, skıpıdar tamyz. Ara nemese sona shaqsa, ol jerge vazelın jaǵyp qoı;
! Qolyńda skıpıdar ne vazelın joq bolsa, pıaz ben sarymsaq sólimen súrtseń de bolady.
! Shaqqan jerdi qasymaýǵa tyrys. Tyrnaǵyńmen shaǵylǵan jerdi ýshyqtyryp alasyń;
! Ara shaǵyp alsa, aýyrǵan jerge muzdaı zat qoıyp, dımedroldyń bir tabletkasyn iship al;
! Al eger jaǵdaıyń sát saıyn nasharlap bara jatsa, birden dárigerdiń kómegine júgingeniń jón.
! Baldyrlary bar shalshyqty sýǵa túsýge bolmaıdy;
! Belgisiz jerlerde súńgýge bolmaıdy, sý túbinde sýǵa batqan bóreneler, tastar, tyrbıǵan aǵashtar bolýy múmkin;
! Daýyldy kúni nemese kúshti soqpa tolqyny bar jerlerde sýǵa túsýge bolmaıdy;
Anvar Ismaılov atyndaǵy kásiptik koleji
Daıyndaǵan oqytýshy: R. A. Ahmedova
Tabıǵat aıasynda ózin – ózi ustaý erejesi júkteý
You Might Also Like
