InfoHub Logo

Tárbıe saǵatynyń taqyryby: "Qarttarym – asyl qazynam"

Maqsaty:
Oqýshylarǵa qarttardyń qoǵamdaǵy rólin túsindirý, olarǵa qurmet pen súıispenshilik sezimin oıatý. Qazaq halqynyń dástúrlerindegi úlkenderdi syılaý, ata-ájelerimizdiń danalyǵyn baǵalaý, olardy qurmetteýdiń mańyzdylyǵyn kórsetý.

Kórnekilikter:
Slaıdtar, qarttar týraly naqyl sózder jazylǵan plakattar, beınejazbalar.

Sabaqtyń barysy:

1. Kirispe sóz:

Muǵalim:
Qaıyrly kún, qadirli oqýshylar! Búgingi tárbıe saǵatynyń taqyryby – "Qarttarym – asyl qazynam". Bizdiń qarttarymyz – halyqtyń altyn qazynasy, óıtkeni olar óz ómirin elge arnap, eńbekterimen, aqyl-parasatymen qoǵamdy damytqan jandar. Osy sabaqta biz úlkenderdiń ómir joly men olardyń qoǵamdaǵy orny týraly áńgimelesemiz.

Qazaq halqy qarttaryn qashan da qurmettep, olardy erekshe qadirleıdi. "Qarttary bar el – qazynaly el" degen naqyl sóz beker aıtylmaǵan. Ata-ájelerimizdiń aqyly men ómirlik tájirıbesi biz úshin úlken mektep.

2. Negizgi bólim:

   • Qarttar kúni týraly jalpy túsinik berý.
   • Úlkenderdi syılaý – ata-babadan qalǵan dástúr ekenin túsindirý.
   • "Qarttar – altyn kópir" taqyrybynda baıandama oqý.

   Oqýshylardyń baıandamalary:

   1. Qarttardyń ómirdegi róli men mańyzdylyǵy.
   2. Qazaq halqynyń qarttarǵa kórsetetin syı-qurmeti.
   3. Qarttardyń batasy men aqyly – urpaqqa baǵyt berýshi.

3. Óleńder oqý:
   Oqýshylar qarttar týraly óleńder oqyp, olardyń mańyzdylyǵyn túsindiredi.

   Mysaly, myna óleńdi oqytýǵa bolady:

   Atam – aqylshy, ájem – meıirimdi,
   Ómir jolyn bilgen, bizge keńes beretin.
   Qarttarym – asyl qazynam, máńgilik,
   Solarmenen ómir mándi, jaryqtyq!

4. Toptyq jumys:
   Oqýshylardy topqa bólip, olarǵa "Qarttardy qalaı syılaımyz?" degen taqyrypta poster daıyndaýdy tapsyrma berý.

5. Qorytyndy:
   Muǵalim:
   Qurmetti oqýshylar! Búgin biz qarttarymyzdyń qoǵamdaǵy rólin talqylap, olardyń qadirin túsindik. Úlkenderdi syılaý – adamgershiliktiń, tártip pen tárbıe negizderiniń biri. Árqashan ata-ájelerimizdi qurmettep, olardyń aqyl-keńesterine qulaq salyp júreıik. Óıtkeni qarttarymyz bizdiń asyl qazynamyz.

   Qorytyndy sóz:
   Qarttar kúni tek bir kún emes, ár kúnde qarttarǵa qurmet kórseteıik. Olar bizge ómirdiń mánin úıretip, bizge baǵyt-baǵdar berip keledi. Sondyqtan, qarttarǵa degen iltıpatymyz ben súıispenshiligimiz eshqashan azaımasyn!