Tastar álemine saıahat
Bilim berý salasy: «Áleýmet», «Shyǵarmashylyq», «Tanym».
Bólimderi: Qorshaǵan orta, Japsyrý, Qurastyrý,
Taqyryby: «Tastar álemine saıahat»
Maqsaty: Tastyń qupıasy týraly bilimderin qalyptasýyna múmkindik berý, qurylymyn tamashalaý, tastardy qasıetine qaraı toptastyrý (úlken, ortasha, kishkentaı), syrty (tegis, budyrly), salmaǵy (jeńil, aýyr), júzgishtigi – sýǵa batady. Balalardyń baılanystyryp sóıleýin, sózdik qoryn, shyǵarmashylyǵyn damytý, tanymdyq qabiletterin arttyrý.
Ádis - tásilderi: Kórsetý, týsindirý, tájirıbe, áńgimelesý, suraq - jaýap.
Sózdik jumys: Tastar.
Bılıngvaldy syńary: tas – kamen,
Zattyq damytý ortasy: sýretter jınaǵy, ydystaǵy sý, tastar jıyntyǵy, eki tárelkeden, aǵash, úlken - kishkentaı tastar, úlgi sýretter, slaıd.
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Armysyń altyn Kún!
Armysyń Jer ana!
Armysyń dostarym,
Senderdi kórsem qýanam!
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Suraq - jaýap:
- Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
Kóktem mezgilinde neshe aı bar?
Kóktem mezgilinde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
- Jaraısyńdar, kóktem mezgilinde tabıǵat ana oıanady. Balalar, tabıǵat neshege bólinedi? (ekige bólinedi, tiri jáne óli)
- Durys aıtasyńdar, endeshe balalar biz qazir tiri jáne óli tabıǵatty atap ajyratyp jibereıik.
Oıyn tapsyrma: «Tiri jáne óli tabıǵat»
Sharty: tiri jáne óli tabıǵat sýretterin ajyratady.
- Balalar, meniń qolymdaǵy zat qalaı atalady? Qaı tabıǵat túrine jatady? (Tas, óli tabıǵatqa jatady)
- Balalar, tastardy biz qaıdan kóremiz? (jerden, taýdan, sý astynan)
- Olaı bolsa, balalar búgin biz tastar álemine saıahatqa baramyz ba? (Iá)
Sıqyrly sózer aıtý arqyly tastar álemine barý.
Bir, eki, úsh,
Tastar álemine tús!
- Oı, balalar minekeı biz tastar álemine keldik. Qarańdarshy munda neshe túrli tastar bar eken. (Balalardyń nazaryn slaıdqa aýdarý)
- Barlyǵymyz taqtaǵa nazar aýdaraıyq, shynymen de tastar sýdyń astynda, jerde bolady eken jáne úlken tastar da bolady eken.
Bılıngvaldy syńary: tas – kamen.
- Tastardyń kólemi birdeı me ekenin anyqtap kóreıikshi. Eń úlken, ortasha, eń kishkentaı tastardy taýyp kórsetinder. Tastardyń kólemine baılanysty qandaı qorytyndy jasaýǵa bolady? (Tastardyń kólemi ár túrli bolady)
- Tastarǵa muqıat qarańdar, olar qandaı tústi qandaı ekenin aıtyndar. (qyzyl, sary, kók. aq, qara, qońyr, jasyl)
- Endi balalar biz tastyń syrtqy jaǵynyń tegis nemese budyrly ekenin anyqtaıyqshy. Qazir biz ár tasty sıpaımyz. Tegis tastardy aq ydysqa jáne budyrly tasty kók ydysqa bólip salaıyq.
Tájirıbe «Salmaǵyn anyqtaý»
- Endi tastyń salmaǵyn teksereıik. Salystyrý úshin tasty jáne aǵashty alaıyq. Sýǵa tasty jáne aǵashty salamyz. Biz ne kórip turmyz? Tas nege batyp ketti? (aǵash jeńil, tas aýyr. Tas aýyr bolǵandyqtan sý túbine batyp ketti)
Sergitý sáti: «Qum, tas, sý»
«Qum «degende ár jerde shashyranqy bolyp otyrý. «Tas» degende óz qolymen músin jasap tura qalý, «Sý» degende tolqyn jasap qozǵalý.
- Balalar, biz tastardy qaıda paıdalanamyz? (taspen úı soǵamyz, jol jasaıdy)
- Durys aıtasyńdar, tastardy kóbinese qurlysta paıdalanady.
- Biz búgin oqý qyzmetimizde aldarymyzdaǵy tastarmen úlgi sýrettegi zattardyń beınesin qurastyraıyq.
Oıyn tapsyrma: «Kim epti?»
Sharty: úlgi sýrettegi beınelengen beıneni taspen qurastyrý.
Balalardan neniń beınesin qurastyrǵanyn suraý.
- Balalar taqtaǵa nazar aýdaraıyq. Munda tastardyń betine ár – túrli sýretter salynǵan eken. Biz tastyń betine sýret jabystyryp kóreıik.
Balalar berilgen japsyrmaqtardy tegis tas betine jabystyrady.
Dıdaktıkalyq oıyn: « Túsine qaraı ornalastyr»
Sharty: berilgen sýrettegi jetispeı turǵan tústerge túrli - tústi tasty ornalastyrady.
Tosyn syı: shynydaǵy tastar arasynan túrli - tústi jaryq kórinedi. Balalardyń nazaryn tastarǵa aýdaryp, balalarǵa arnalǵan tas táttilerin alý.
- Balalar, bizdiń balabaqshamyzǵa qaıtatyn ýaqytymyz boldy, sıqyrly sózimizdi aıtyp balabaqshamyzǵa oralaıyq.
Sıqyrly sózdi aıtý.
Bir, eki, úsh,
Balabaqshaǵa tús!
Qorytyndy:
- Balalar, búgin biz qaıda saıahat jasadyq?
- Nemen tanystyq?
- Tastardan ne qurastyrdyq?
Oqý qyzmeti sońyn balalardy maqtap, madaqtap aıaqtaý.
Kútiletin nátıje:
Biledi: Tastardyń qupıasyn tájirıbe jasap biledi.
Igeredi: tegis tas betine japsyrmaq jabystyrýdy;
Meńgeredi: tastardan túrli beınelerdi qurastyrýdy, tústerine qaraı ornalastyrýdy.
Jambyl oblysy, Taraz qalasy,
№13 bóbekjaı - baqsha tárbıeshisi
Seıitqadyr Perızat Aldıarqyzy
Bólimderi: Qorshaǵan orta, Japsyrý, Qurastyrý,
Taqyryby: «Tastar álemine saıahat»
Maqsaty: Tastyń qupıasy týraly bilimderin qalyptasýyna múmkindik berý, qurylymyn tamashalaý, tastardy qasıetine qaraı toptastyrý (úlken, ortasha, kishkentaı), syrty (tegis, budyrly), salmaǵy (jeńil, aýyr), júzgishtigi – sýǵa batady. Balalardyń baılanystyryp sóıleýin, sózdik qoryn, shyǵarmashylyǵyn damytý, tanymdyq qabiletterin arttyrý.
Ádis - tásilderi: Kórsetý, týsindirý, tájirıbe, áńgimelesý, suraq - jaýap.
Sózdik jumys: Tastar.
Bılıngvaldy syńary: tas – kamen,
Zattyq damytý ortasy: sýretter jınaǵy, ydystaǵy sý, tastar jıyntyǵy, eki tárelkeden, aǵash, úlken - kishkentaı tastar, úlgi sýretter, slaıd.
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Armysyń altyn Kún!
Armysyń Jer ana!
Armysyń dostarym,
Senderdi kórsem qýanam!
Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Suraq - jaýap:
- Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
Kóktem mezgilinde neshe aı bar?
Kóktem mezgilinde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
- Jaraısyńdar, kóktem mezgilinde tabıǵat ana oıanady. Balalar, tabıǵat neshege bólinedi? (ekige bólinedi, tiri jáne óli)
- Durys aıtasyńdar, endeshe balalar biz qazir tiri jáne óli tabıǵatty atap ajyratyp jibereıik.
Oıyn tapsyrma: «Tiri jáne óli tabıǵat»
Sharty: tiri jáne óli tabıǵat sýretterin ajyratady.
- Balalar, meniń qolymdaǵy zat qalaı atalady? Qaı tabıǵat túrine jatady? (Tas, óli tabıǵatqa jatady)
- Balalar, tastardy biz qaıdan kóremiz? (jerden, taýdan, sý astynan)
- Olaı bolsa, balalar búgin biz tastar álemine saıahatqa baramyz ba? (Iá)
Sıqyrly sózer aıtý arqyly tastar álemine barý.
Bir, eki, úsh,
Tastar álemine tús!
- Oı, balalar minekeı biz tastar álemine keldik. Qarańdarshy munda neshe túrli tastar bar eken. (Balalardyń nazaryn slaıdqa aýdarý)
- Barlyǵymyz taqtaǵa nazar aýdaraıyq, shynymen de tastar sýdyń astynda, jerde bolady eken jáne úlken tastar da bolady eken.
Bılıngvaldy syńary: tas – kamen.
- Tastardyń kólemi birdeı me ekenin anyqtap kóreıikshi. Eń úlken, ortasha, eń kishkentaı tastardy taýyp kórsetinder. Tastardyń kólemine baılanysty qandaı qorytyndy jasaýǵa bolady? (Tastardyń kólemi ár túrli bolady)
- Tastarǵa muqıat qarańdar, olar qandaı tústi qandaı ekenin aıtyndar. (qyzyl, sary, kók. aq, qara, qońyr, jasyl)
- Endi balalar biz tastyń syrtqy jaǵynyń tegis nemese budyrly ekenin anyqtaıyqshy. Qazir biz ár tasty sıpaımyz. Tegis tastardy aq ydysqa jáne budyrly tasty kók ydysqa bólip salaıyq.
Tájirıbe «Salmaǵyn anyqtaý»
- Endi tastyń salmaǵyn teksereıik. Salystyrý úshin tasty jáne aǵashty alaıyq. Sýǵa tasty jáne aǵashty salamyz. Biz ne kórip turmyz? Tas nege batyp ketti? (aǵash jeńil, tas aýyr. Tas aýyr bolǵandyqtan sý túbine batyp ketti)
Sergitý sáti: «Qum, tas, sý»
«Qum «degende ár jerde shashyranqy bolyp otyrý. «Tas» degende óz qolymen músin jasap tura qalý, «Sý» degende tolqyn jasap qozǵalý.
- Balalar, biz tastardy qaıda paıdalanamyz? (taspen úı soǵamyz, jol jasaıdy)
- Durys aıtasyńdar, tastardy kóbinese qurlysta paıdalanady.
- Biz búgin oqý qyzmetimizde aldarymyzdaǵy tastarmen úlgi sýrettegi zattardyń beınesin qurastyraıyq.
Oıyn tapsyrma: «Kim epti?»
Sharty: úlgi sýrettegi beınelengen beıneni taspen qurastyrý.
Balalardan neniń beınesin qurastyrǵanyn suraý.
- Balalar taqtaǵa nazar aýdaraıyq. Munda tastardyń betine ár – túrli sýretter salynǵan eken. Biz tastyń betine sýret jabystyryp kóreıik.
Balalar berilgen japsyrmaqtardy tegis tas betine jabystyrady.
Dıdaktıkalyq oıyn: « Túsine qaraı ornalastyr»
Sharty: berilgen sýrettegi jetispeı turǵan tústerge túrli - tústi tasty ornalastyrady.
Tosyn syı: shynydaǵy tastar arasynan túrli - tústi jaryq kórinedi. Balalardyń nazaryn tastarǵa aýdaryp, balalarǵa arnalǵan tas táttilerin alý.
- Balalar, bizdiń balabaqshamyzǵa qaıtatyn ýaqytymyz boldy, sıqyrly sózimizdi aıtyp balabaqshamyzǵa oralaıyq.
Sıqyrly sózdi aıtý.
Bir, eki, úsh,
Balabaqshaǵa tús!
Qorytyndy:
- Balalar, búgin biz qaıda saıahat jasadyq?
- Nemen tanystyq?
- Tastardan ne qurastyrdyq?
Oqý qyzmeti sońyn balalardy maqtap, madaqtap aıaqtaý.
Kútiletin nátıje:
Biledi: Tastardyń qupıasyn tájirıbe jasap biledi.
Igeredi: tegis tas betine japsyrmaq jabystyrýdy;
Meńgeredi: tastardan túrli beınelerdi qurastyrýdy, tústerine qaraı ornalastyrýdy.
Jambyl oblysy, Taraz qalasy,
№13 bóbekjaı - baqsha tárbıeshisi
Seıitqadyr Perızat Aldıarqyzy