Saýsaq oıyny men jattyǵýlary arqyly balalardyń tilderin damytý
Saýsaq oıyny men jattyǵýlary arqyly balalardyń tilderin damytý
Balanyń tili negizinen mektepke deıingi kezeńde qalyptasady. Bul kezeńde aǵzanyń barlyq bólikteri jáne júıeleri qarqyndy damyp, balanyń dene jáne oı damýyna qajetti qozǵalystaǵy tanym iskerligi qalyptasady. Mektepke deıingi kezeńde qoldyń usaq motorıkasy men qımyl - qozǵalystaryn damytý jumystary mańyzdy bolyp tabylady. Saýsaq oıyny arqyly balanyń sóıleýge degen talpynysy, qabileti damyp, yntasy artady. Sóıleý tili músheleri áreketiniń qozǵaýlarynyń damýy qol saýsaqtarynyń názik qımyldarynyń damýymen tyǵyz baılanysta bolǵandyqtan, bala qolynyń eptiligin tolyq jetildirý, túzetý - tárbıe jumysyn júıeli júrgizýdi qalaıdy. Saýsaq oıynyn balabaqshada jáne úı jaǵdaıynda áserli, kóńildi túrde uıymdastyrýǵa bolady.
Adamnyń sóıleý tili jáne qozǵalys júıesi bir - birimen tyǵyz baılanysta bolady. Sebebi, sondaı baılanys qolmen jáne mıdyń sóıleý ortalaǵynda ornalasqan.
Sońǵy 10 - 15 jylda balalardyń sóıleý tiliniń tómendep ketkeni aıqyn baıqalady. Óıtkeni, ata - analar balalarmen az sóılesedi, olardyń jumystan qoldary bosamaıtynyn aıtady. Balalar óz betterimen tildik qarym - qatynasta bolady, sebebi, olar qaraıdy jáne tyńdaıdy.
Saýsaq oıyndary jáne jattyǵýlary - bul urpaqtan urpaqqa jalǵasyn taýyp kele jatqan, ári úlken máni bar mádenı shyǵarmashylyq. Saýsaq jáne tildik qımylyna, jaýap beretin ortalyq, bas mıyna óte jaqyn ornalasqandyqtan usaq motorıkany damyta otyryp, balanyń tildik qoryn belsendendiremiz jáne túzetemiz.
Saýsaq oıyny jáne jattyǵýlar arqyly balalardy durys sýret salýǵa daıyndaıdy, bolashaq mektepke baratyn balanyń jazý daǵdysyn qalyptastyrady, zeıin, este saqtaý qabiletteri jaqsarady.
Saýsaqtardyń kómegimen qandaı da bolmasyn ertegini nemese óleń - taqpaq shýmaǵyn sahnalaý saýsaq oıyny dep atalady. Saýsaq oıyny arqyly balanyń sóıleýge degen talpynysy, qabileti damyp, yntasy artady jáne shyǵarmashylyq áreketine jol ashady. Saýsaq oıynyn oınaı otyryp, balalar qorshaǵan ortadaǵy zattar men qubylystardy, jan - janýarlardy, qustardy jáne aǵashtardy beıneleı alady. Saýsaqtarynyń qozǵalys - qımylyna qarap bala qýanady, shattanady, sózdi aıtýǵa tyrysady jáne óleńdegi úırengen sóz shýmaqtaryn qaıtalap aıta otyryp, esinde saqtaıtyn bolady. Sonymen qatar balalar eki qolyn qımyldata otyryp, oń, sol, joǵary, tómen t. b. túsinikterdi baǵdarlaı alýdy úırenedi.
Al til kemistigi kezdesetin balalardyń jalpy qımyldary, sonyń ishinde saýsaq bulshyq etiniń qımyldary jetkilikti deńgeıde damymaıdy.
Sóıleý tili músheleri áreketiniń qozǵalýlarynyń damýy qol saýsaqtarynyń názik qımyldarynyń damýymen tyǵyz baılanysta bolǵandyqtan, bala qolynyń eptiligin tolyq jetildirý, túzetý - tárbıe jumysyn júıeli júrgizýdi qalaıdy. Saýsaq oıynyn balabaqshada jáne úı jaǵdaıynda áserli, kóńildi túrde uıymdastyrýǵa bolady. Aldymen balalarǵa saýsaq oıyny túsindiriledi, ár qımyly kórsetiledi. Mysaly: «Saýsaqtar sálemdesedi» oıynyn alaıyq. Munda bas barmaq ushy ár saýsaqtyń ushymen kezekpen túıisedi. «Adamdar keledi». Oń qoldyń suq saýsaǵy men ortańǵy saýsaqtaryn júgirgen tárizdi etip qımyldatady. Sonymen birge halyq arasynda keńinen tarap júrgen «qýyrmash» oıyny da saýsaqtardyń názik qımylyn jetildirýge baǵyttalǵan.
Balalar osyndaı saýsaq oıynyn oınaı otyryp, óleń shýmaǵyn qyzyǵa aıtady. Mysaly, «Monshaq». Qyzyl - sary kók monshaq. Men jasaımyn kóp monshaq. Munda qatar eki qoldyń bas barmaǵymen suq saýsaqtarynyń ushyn túıistire otyryp, monshaq tárizdi beıneleıdi, ári olardy tizbektep jasaý balalar úshin óte qyzyqty áreket, ári qol bulshyq etin damytýǵa úlken kómegin tıgizedi. Sonymen saýsaq oıyndaryn júrgizý arqyly balalardyń saýsaqtarynyń názik qımyldary men bulshyq etteriniń jetilýimen birge, olardyń sóıleý tili men oılaý qabiletteri damıtyn bolady jáne keıin jazý sheberligin oıdaǵydaı meńgerýine daıyndaıdy.
Jambyl oblysy Taraz qalasy,
№13 balabaqsha
Ibraeva Gýlsara
Balanyń tili negizinen mektepke deıingi kezeńde qalyptasady. Bul kezeńde aǵzanyń barlyq bólikteri jáne júıeleri qarqyndy damyp, balanyń dene jáne oı damýyna qajetti qozǵalystaǵy tanym iskerligi qalyptasady. Mektepke deıingi kezeńde qoldyń usaq motorıkasy men qımyl - qozǵalystaryn damytý jumystary mańyzdy bolyp tabylady. Saýsaq oıyny arqyly balanyń sóıleýge degen talpynysy, qabileti damyp, yntasy artady. Sóıleý tili músheleri áreketiniń qozǵaýlarynyń damýy qol saýsaqtarynyń názik qımyldarynyń damýymen tyǵyz baılanysta bolǵandyqtan, bala qolynyń eptiligin tolyq jetildirý, túzetý - tárbıe jumysyn júıeli júrgizýdi qalaıdy. Saýsaq oıynyn balabaqshada jáne úı jaǵdaıynda áserli, kóńildi túrde uıymdastyrýǵa bolady.
Adamnyń sóıleý tili jáne qozǵalys júıesi bir - birimen tyǵyz baılanysta bolady. Sebebi, sondaı baılanys qolmen jáne mıdyń sóıleý ortalaǵynda ornalasqan.
Sońǵy 10 - 15 jylda balalardyń sóıleý tiliniń tómendep ketkeni aıqyn baıqalady. Óıtkeni, ata - analar balalarmen az sóılesedi, olardyń jumystan qoldary bosamaıtynyn aıtady. Balalar óz betterimen tildik qarym - qatynasta bolady, sebebi, olar qaraıdy jáne tyńdaıdy.
Saýsaq oıyndary jáne jattyǵýlary - bul urpaqtan urpaqqa jalǵasyn taýyp kele jatqan, ári úlken máni bar mádenı shyǵarmashylyq. Saýsaq jáne tildik qımylyna, jaýap beretin ortalyq, bas mıyna óte jaqyn ornalasqandyqtan usaq motorıkany damyta otyryp, balanyń tildik qoryn belsendendiremiz jáne túzetemiz.
Saýsaq oıyny jáne jattyǵýlar arqyly balalardy durys sýret salýǵa daıyndaıdy, bolashaq mektepke baratyn balanyń jazý daǵdysyn qalyptastyrady, zeıin, este saqtaý qabiletteri jaqsarady.
Saýsaqtardyń kómegimen qandaı da bolmasyn ertegini nemese óleń - taqpaq shýmaǵyn sahnalaý saýsaq oıyny dep atalady. Saýsaq oıyny arqyly balanyń sóıleýge degen talpynysy, qabileti damyp, yntasy artady jáne shyǵarmashylyq áreketine jol ashady. Saýsaq oıynyn oınaı otyryp, balalar qorshaǵan ortadaǵy zattar men qubylystardy, jan - janýarlardy, qustardy jáne aǵashtardy beıneleı alady. Saýsaqtarynyń qozǵalys - qımylyna qarap bala qýanady, shattanady, sózdi aıtýǵa tyrysady jáne óleńdegi úırengen sóz shýmaqtaryn qaıtalap aıta otyryp, esinde saqtaıtyn bolady. Sonymen qatar balalar eki qolyn qımyldata otyryp, oń, sol, joǵary, tómen t. b. túsinikterdi baǵdarlaı alýdy úırenedi.
Al til kemistigi kezdesetin balalardyń jalpy qımyldary, sonyń ishinde saýsaq bulshyq etiniń qımyldary jetkilikti deńgeıde damymaıdy.
Sóıleý tili músheleri áreketiniń qozǵalýlarynyń damýy qol saýsaqtarynyń názik qımyldarynyń damýymen tyǵyz baılanysta bolǵandyqtan, bala qolynyń eptiligin tolyq jetildirý, túzetý - tárbıe jumysyn júıeli júrgizýdi qalaıdy. Saýsaq oıynyn balabaqshada jáne úı jaǵdaıynda áserli, kóńildi túrde uıymdastyrýǵa bolady. Aldymen balalarǵa saýsaq oıyny túsindiriledi, ár qımyly kórsetiledi. Mysaly: «Saýsaqtar sálemdesedi» oıynyn alaıyq. Munda bas barmaq ushy ár saýsaqtyń ushymen kezekpen túıisedi. «Adamdar keledi». Oń qoldyń suq saýsaǵy men ortańǵy saýsaqtaryn júgirgen tárizdi etip qımyldatady. Sonymen birge halyq arasynda keńinen tarap júrgen «qýyrmash» oıyny da saýsaqtardyń názik qımylyn jetildirýge baǵyttalǵan.
Balalar osyndaı saýsaq oıynyn oınaı otyryp, óleń shýmaǵyn qyzyǵa aıtady. Mysaly, «Monshaq». Qyzyl - sary kók monshaq. Men jasaımyn kóp monshaq. Munda qatar eki qoldyń bas barmaǵymen suq saýsaqtarynyń ushyn túıistire otyryp, monshaq tárizdi beıneleıdi, ári olardy tizbektep jasaý balalar úshin óte qyzyqty áreket, ári qol bulshyq etin damytýǵa úlken kómegin tıgizedi. Sonymen saýsaq oıyndaryn júrgizý arqyly balalardyń saýsaqtarynyń názik qımyldary men bulshyq etteriniń jetilýimen birge, olardyń sóıleý tili men oılaý qabiletteri damıtyn bolady jáne keıin jazý sheberligin oıdaǵydaı meńgerýine daıyndaıdy.
Jambyl oblysy Taraz qalasy,
№13 balabaqsha
Ibraeva Gýlsara
You Might Also Like
