Til - eldigimizdiń belgisi
Til - eldigimizdiń belgisi
Til – ulttyń jany, minez - qulqy, aınasy. Til – jeke adamnyń týyndysy emes, qoǵamnyń jemisi, qoǵamnyń nátıjesi Til – qoǵamdaǵy adamdardyń qarym – qatynas quraly, sondyqtan da til – qoǵamdyq qubylys, qoǵamdyq qyzmetimen ómir súretin qubylys.
Qazaq tili – halqymyzdyń ótkeni, qazirgi jáne bolashaq urpaǵyn tarıhı bir tutastyq, myzǵymas birlik, ajyramas týystyq jaǵdaıda máńgilik biriktiretin eń senimdi qural. Ana tilimiz arqyly biz óz ultymyzdy, Otanymyzdy tanyp bilemiz, halyq rýhynyń sarqylmas bastaýy da sonda jatyr. Osyndaı mańyzy bar altyn muramyz «Qazaq tiliniń» qajettigin Elbasy N. Á. Nazarbaev bylaı túıindegen. «Qazaqstannyń bolashaǵy qazaq tilinde jatyr». Árıne, bul shyndyq. Til – eldigimizdiń belgisi, ultymyzdyń rýhy, murasy, mádenıeti. Ótkendi ólshep, keleshekke kóz júgirtsek, búgingi urpaq qazaq tilinde qandaı dárejede sóıleıdi degen saýal týyndaıdy. Búgingi balanyń bal tili, erteńgi urpaqtyń ult tili. Sondyqtan bastaýysh synypta oqýshynyń tilin damytý qoǵamdyq mańyzy bar másele bolyp tabylady. Óz tilinde erkin, taza sóıleýge úıretý qajyrly eńbek. Tili baı adam eshqashan mádenıetsiz bolmaıdy. Sebebi til adamnyń jalpy mádenıetimen tyǵyz baılanysty. Oryndy, sypaıy sóıleı bilý osynyń týyndysy.
Kóp tildi bilý – bul aqparatty tehnıka ǵasyrynyń talaby. El ekonomıkasynyń damýyn bir jaqty qarastyrmaı, óz ultymyzdyń rýhanı damýymen qosa alyp júrý tabıǵı bolýy kerek. Eljandy azamattar Otanyn súıetinin óz tilinde sóıleýmen dáleldeýi kerek. Osyndaı jetistikterdiń baspaldaǵy bastaýyshta.
Til damytý jumystarynyń ádis - tásilderin jınaqtap, osynsha jyldar ishinde baıqaǵandarym:
Bastaýysh synypta jıi kezdesetin qıyndyqtar
- 1 synypqa kelgen kóp balalar qazaq tilinde erkin sóıleı almaıdy, keıde tipti qazaqsha bilmeıtin jaǵdaılar da kezdesedi;
- Kóp jaǵdaıda balalar ata - analarymen aýyzeki tilde orys tilinde sóılesedi;
- Til damytýǵa baılanysty qosymsha dıdaktıkalyq materıaldar az;
- Mektepte jıi kezdesetin qıyndyqtardy (tilge qatysty) sheshý, joıý joldaryn zerttep, tájirıbe taratý kóbeıse;
- Mektepte, mektepten tys mekemelerde til damytýǵa qatysty qosymsha úıirme, klýbtar da azdaý.
Árıne, tize berse qıyndyq kóp. Meniń maqsatym óz tájirıbem arqyly jınaqtaǵan keıbir ádis - tásilderdiń osy qıyndyqtardy sheshýdegi tıimdiligin kórsetý.
Til – ulttyń jany, minez - qulqy, aınasy. Til – jeke adamnyń týyndysy emes, qoǵamnyń jemisi, qoǵamnyń nátıjesi Til – qoǵamdaǵy adamdardyń qarym – qatynas quraly, sondyqtan da til – qoǵamdyq qubylys, qoǵamdyq qyzmetimen ómir súretin qubylys.
Qazaq tili – halqymyzdyń ótkeni, qazirgi jáne bolashaq urpaǵyn tarıhı bir tutastyq, myzǵymas birlik, ajyramas týystyq jaǵdaıda máńgilik biriktiretin eń senimdi qural. Ana tilimiz arqyly biz óz ultymyzdy, Otanymyzdy tanyp bilemiz, halyq rýhynyń sarqylmas bastaýy da sonda jatyr. Osyndaı mańyzy bar altyn muramyz «Qazaq tiliniń» qajettigin Elbasy N. Á. Nazarbaev bylaı túıindegen. «Qazaqstannyń bolashaǵy qazaq tilinde jatyr». Árıne, bul shyndyq. Til – eldigimizdiń belgisi, ultymyzdyń rýhy, murasy, mádenıeti. Ótkendi ólshep, keleshekke kóz júgirtsek, búgingi urpaq qazaq tilinde qandaı dárejede sóıleıdi degen saýal týyndaıdy. Búgingi balanyń bal tili, erteńgi urpaqtyń ult tili. Sondyqtan bastaýysh synypta oqýshynyń tilin damytý qoǵamdyq mańyzy bar másele bolyp tabylady. Óz tilinde erkin, taza sóıleýge úıretý qajyrly eńbek. Tili baı adam eshqashan mádenıetsiz bolmaıdy. Sebebi til adamnyń jalpy mádenıetimen tyǵyz baılanysty. Oryndy, sypaıy sóıleı bilý osynyń týyndysy.
Kóp tildi bilý – bul aqparatty tehnıka ǵasyrynyń talaby. El ekonomıkasynyń damýyn bir jaqty qarastyrmaı, óz ultymyzdyń rýhanı damýymen qosa alyp júrý tabıǵı bolýy kerek. Eljandy azamattar Otanyn súıetinin óz tilinde sóıleýmen dáleldeýi kerek. Osyndaı jetistikterdiń baspaldaǵy bastaýyshta.
Til damytý jumystarynyń ádis - tásilderin jınaqtap, osynsha jyldar ishinde baıqaǵandarym:
Bastaýysh synypta jıi kezdesetin qıyndyqtar
- 1 synypqa kelgen kóp balalar qazaq tilinde erkin sóıleı almaıdy, keıde tipti qazaqsha bilmeıtin jaǵdaılar da kezdesedi;
- Kóp jaǵdaıda balalar ata - analarymen aýyzeki tilde orys tilinde sóılesedi;
- Til damytýǵa baılanysty qosymsha dıdaktıkalyq materıaldar az;
- Mektepte jıi kezdesetin qıyndyqtardy (tilge qatysty) sheshý, joıý joldaryn zerttep, tájirıbe taratý kóbeıse;
- Mektepte, mektepten tys mekemelerde til damytýǵa qatysty qosymsha úıirme, klýbtar da azdaý.
Árıne, tize berse qıyndyq kóp. Meniń maqsatym óz tájirıbem arqyly jınaqtaǵan keıbir ádis - tásilderdiń osy qıyndyqtardy sheshýdegi tıimdiligin kórsetý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
