- 04 sáý. 2020 00:00
- 162
Túıebaıdyń bas ustaýy
Túıebaıdy el-jurt sheshen-sheshen deıdi eken. Sol sheshendi qý jigitter bir súrindirmek oımen Túıebaıdy qoı soıyp, qonaqqa shaqyrypty. Biraq Túıebaıdy birer saǵat keshigip keletindeı etip habarlapty. Asty aldarsha alyp, Túıebaıǵa beretin basty ózderi tazalap mújip, qalǵan qý basty kishkene tabaqshaǵa salyp, Túıebaıǵa ázirlep qoıypty. Osy mezgilde Túıebaı da kirip kelip, sálemdesip, tórge ornalasady.
— «Túıe boıyna senip, jyldan qur qalypty» degen osy da, — dep maqaldaı sóılep, qý basty Túıebaı sheshenniń aldyna qoıa salypty da, ózderi ún-túnsiz qalypty. Sonda Túıebaı sheshen saspastan basqa qarap otyrypty da:
— Iapyr-aı, myna bastyń ustaıyn desem qulaǵy joq, kórip-kóriseıin desem kózi joq, sóılesip mán-jaıdy suraıyn desem tili joq, eń bolmasa kimniń domalantyp ustaǵanyn ıispenen biletin murny da joq eken. Meniń atalarym da tegin adamdar emes eken. Túsimde ákem marqum: «qaraǵym, ózińe bir dert jarmasqaly tur eken. Keshikpeı, dert uıalmaı turǵanda qýbaspen alastap, kóshirip tastasań, enshalla, aıyǵyp ketersiń» — dep aıan berip edi. Kúlde jatqan qý baspen kóshirtýge yńǵaısyzdanyp júr edim, bárekeldi, qý bastyń aldymnan ózi shyqqanyn qaraı gór, — dep qý basty qolyna alyp: «Qý báleket ármen ket, tıgen jerinde bolsyn áreket» — dep basynan úsh ret aınaldyryp, esikke qaraı laqtyryp jibergende, osy jaıdy uıymdastyryp otyrǵan bir-eki qýlardyń basyna tıip, jaralap ketken eken. Otyrǵan jurt dý kúlkige batypty. Al qýlar bolsa ún-túnsiz qalǵan eken.